Kuidas te suudate ja jaksate?
Ma olen nii väsinud sellest piinilkus tundest ja häbist mida iga pave kogema pean oma lapse, ATH aspergeri joontega, käitumise pärast. Iga pave luban endale, et enam temaga välja ei lähe kodust, aga no nii ei saa ju. on ka peres teine laps, kes tahab käia õues iga pave, tahan ise käia kohvikus, peame käima poes kuna olen üksi enamus ajast. Kuid iga kord kui temaga kusagile minema korraldab ta midagi, kas tema sõnakuulmatus, tema hüsteeriahoog, tüütab teisi, ajab rumalat juttu (kakajutud või mud lollused) vmi. iga kord pean kogema tapvaid pilke ja julgemate poolt ka märkusi.
sõbrad ja tuttavad kellele oleme lapse äsja määratud diagnoosist rääkinud, lotuses, et mõistavad meid ja olukorda siis paremini on hoopis eemale hoidma hakanud või lihtsalt ei mõista, laps ju täiesti terve, käed ja jalad küljes, väliselt terve, seega probleemi ju pole. Jah on energilisem kui teised aga no see pole ju problem. Seda, et mul pole 5 aasta jooksulolnud hetkegi kui ma mängväljaku kõrval silmad kinni päikest võtan või raamatut loen pole mul olnud, ma pean tal järgi jooksma ja konflikte lahendama ja ohtude eest kaitsma. Seda, et me ei ole 5 aastat kordagi perega söömas käia saanud nii, et ka ise rahus süüa saaks. Seda, et ma ei saa rahus kellegagi juttugi rääkida kui lapsega koos olen. jne. Seda keegi ei näe, sest on meiega koos nii vähe, näevad mu last, mu elu maks 2 tundi ja selle aja peale on neil kõrini ja lahkutakse, öeldakse, vaid, et ooh õnneks meil pole sellist last, aga see, et see on mu igapäevaelu, see kõik on tühine.
Kuidas te ometi jaksate???
Teema: Ma olen nii väsinud ja masenduses juba :(
RE: Ma olen nii väsinud ja masenduses juba :(
ega ei jõuagi…võtan ad-sid, et üldse vastu pidada.
RE: Ma olen nii väsinud ja masenduses juba :(
Olen paksu nahaga.ei lase ennast teiste kommentaaridest häirida. Väljas käin nüüd, ilma lasteta. Mul on ath+aspi juba teismeline. aga minuarust ei saa ka tavalapsega mänguväljakul käies päikest võtta sest ka teda peab jälgima.ma oma 5-aastast diagnoosita last jälgin ka.
meil on võimalus olla suviti vanavanemate juures kus oma aed ja maamaja kus piiramatu võimalus ennast õues välja elada.
RE: Ma olen nii väsinud ja masenduses juba :(
Samuti ei jaksa, sugulased ja tuttavad hakkasid samuti eemale hoidma ja nii ma olegi üksi oma murega.
RE: Ma olen nii väsinud ja masenduses juba :(
Ilma sellise diagnoosita last peab samamoodi jälgima. Ainus lohutus on, et ükskord nad kasvavad suuremaks ja oskavad ennast rohkem kontrollida.
RE: Ma olen nii väsinud ja masenduses juba :(
No minu tuttavate lapsed siis igaljuhul äärmus, sest neid pm jälgima ei pea nii pingsalt. Tulevad mänguplatsile ja sealsamas lapsed üksi askeldavad, kes mängib liivavormidega tunnike ühe kohapeal kes ronib, aga no me jõuame sama ajaga kõik mänguplatsid läbi käia sest reaalselt ta ühelgi ei mängi ju, jookseb vaid ringi, alustab aina uusi tegevusi ja kõik.
Oleks siis, et kasvab välja aga nende lastega ju probleeme veel küllaga ees, puberteet pidavat neil raske olema, koolis raskused oma püsimatusest. Jah näen tuleviku üsna tumedates toonides 🙁
RE: Ma olen nii väsinud ja masenduses juba :(
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]No minu tuttavate lapsed siis igaljuhul äärmus, sest neid pm jälgima ei pea nii pingsalt. Tulevad mänguplatsile ja sealsamas lapsed üksi askeldavad, kes mängib liivavormidega tunnike ühe kohapeal kes ronib, aga no me jõuame sama ajaga kõik mänguplatsid läbi käia sest reaalselt ta ühelgi ei mängi ju, jookseb vaid ringi, alustab aina uusi tegevusi ja kõik.
Oleks siis, et kasvab välja aga nende lastega ju probleeme veel küllaga ees, puberteet pidavat neil raske olema, koolis raskused oma püsimatusest. Jah näen tuleviku üsna tumedates toonides :([/tsitaat]
Tahaks sulle ka öelda, et läheb üle aga paraku ongi nii, et tänase seisuga läheb hullemaks või siis jääb samaks.
Ainus, kuidas ennast säästa saad ongi paks nahk selga kasvatada, naertus näol ja edasi. Kunagi tuleb aeg, kui ütled endale
\”Ma olen tegelikult nii tugev ja saingi hakkama!\” 😉
Eemale hoidmine tavaliste laste ja nende vanemate poolt on paratamatus. Sellest ennast häirida lasta on lollus. Otsi tuge neilt kellel teema tuttav ja kes mõistavad. Kindlasti on su kodukandis veel sarnaseid lapsi ja sama kimpus olevaid emasid.
Ma olen ise see ema kes ATHdest eemale üritab hoida, kuna minu lapsel tekivad nendega koos olles vääritimõistmise hood. Teiste lastega ka aga mitte nii palju. Samas mõistan, et teil, selliste laste emadel on isegi raskem, kui minul, kelle laps (asp) kapseldub ja tardub. Seletada on raske, kui laps ei põhjenda, mis nüüd jälllle juhtus. See ajab teisipidi hulluks. Oma lapse puhul võin küll öelda, et mida vanemaks, seda lollimaks tema kapseldumise põhjused muutuvad.
Loogiline ju, et koolis kehalise tunnis palli mängides on kõigi ainus eesmärk teda palliga visata, kogemata palliga pihta saada, nu see ei ole võimalik. Meelega ikka meelega tahetakse just teda visata.
Selge see, et kui tuul prahti sima lennutab siis teeb ta seda meelega, et temal paha oleks.
Seletangi nagu seinale, et tegelikult ju nii ei ole. Iga jumala päev. Kõõritavad pilgud ja \”heatahtlikud kommentaarid\” ei kõiguta mind ammu enam. Kui ta pisike oli ja taaskord röökis, nagu teda tapetaks, virutasin küll ühele kommenteerijale, kes teadis täpselt, et laps karjub, kuna mina olen halb ema…
RE: Ma olen nii väsinud ja masenduses juba :(
Käisin just Inglismaal Legolandis ja seal jäi kogemata silma üks poisike kellel oli seljas tsärk kirjaga \”I’m not naughty, I’m an autist\”. Selgelt ja arusaadavalt. Ja ma arvan, et see särk tappis juba eos nii mõnegi negatiivse mõtte või pilgu.
Inglise pisistaaril Jordanil olevat alati käekotis ports lendlehti mis seletavad kenasti mis häire tema pojal on. Nii kui keegi kommenteerima või vahtima hakkab, annab ema talle lendlehe.
Need siis kaks väikest ideed mis äkki isegi aitavad natuke inimeste suhtumist muuta. Jõudu ja jaksu teile.
RE: Ma olen nii väsinud ja masenduses juba :(
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Käisin just Inglismaal Legolandis ja seal jäi kogemata silma üks poisike kellel oli seljas tsärk kirjaga \”I’m not naughty, I’m an autist\”. Selgelt ja arusaadavalt. Ja ma arvan, et see särk tappis juba eos nii mõnegi negatiivse mõtte või pilgu.
Inglise pisistaaril Jordanil olevat alati käekotis ports lendlehti mis seletavad kenasti mis häire tema pojal on. Nii kui keegi kommenteerima või vahtima hakkab, annab ema talle lendlehe.
Need siis kaks väikest ideed mis äkki isegi aitavad natuke inimeste suhtumist muuta. Jõudu ja jaksu teile. [/tsitaat]
See on tõesti hea mõte: t-särk või lendlehed. Särk ei pea olema laussilt kaelas vaid midagi lõbusat sõnumit kirjeldamas.
Jube kahju, et sugulased ignoreerivad ja hoiavad eemale – väiklased inimesed. Olge tugevad ja pea püsti. Lisaks lapsetoetusele võiks keegi jagada ka jõudu ja meelekindlust, et jaksaks vastu pidada:)
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
