On filosoofiaid, mille järgi halb mõte on sama moraalitu, kui halb tegu. Ma nii karm ei oleks – kui inimene annab endale aru, et mõte on halb ja heidab selle endast eemale. Aga teemaalgataja õigustab. Naaaatukene võib ju, mis see üks kord ikka teeb. Ja ometi – ÜKS KORD lõhkus tema enda elu. Variser, ei muud.
Kõlab inetult küll! Aga kui mehed tarbivad naisi, siis võib ju ka vastupidi olla – naine tarbib meest?
LOOMULIKULT võib nii olla.
Isegi kahepalgeliste perekoolikate puhul võib, loe armukeseteemasid, kus kümned naised kirjeldavad, kuidas nad abielumehega aastaid suhelnud on, mitte mingit süümekat tundmata. (ma ei usu, et nüüd kõik ka valetavad)
Eks osad muidugi on ka pisut pettunud, et mees pole peret jätnud ja nendega jäänud ning seetõttu pisut fakte moonutavad ja selle salasuhte ideaalseks maalivad, aga ainult osad.
…………
Kas sa oled üks esimestest ja andekamatest pr. Iluseludest? Väga tuttav tundud…:D
Kes nüüd on suhterubriigi avastanud ja perekoolikale otse makku virutanud….
Sest selline maksahaak on teadagi, aegumatu ja põletav teema enamusele naissoost foorumlastele.
Su vastus oleks nagunii kõike eitav, seega, pole vajagi. Aga põnev ikkagi.
Seekord siis sedamoodi ja esimese hooga petsid isegi minu, vana ja puujalaga sõjaveterani, ära.
Mis on muidugi suht tase.
Minu lugupidamine.
Liba või mite liba, kahepalgelisus on see siiski, sellise suhtumise pooldamine ka.
Anonüümsena muidugi võiks tunnistada inimesed endi kohta ka seda, mis neile au ei too, mitte võidelda isegi väljamõeldud loo all, kuidas ma teen küll seda, aga ma ikka ei ole seda.
Anonüümsena muidugi võiks tunnistada inimesed endi kohta ka seda, mis neile au ei too, mitte võidelda isegi väljamõeldud loo all, kuidas ma teen küll seda, aga ma ikka ei ole seda.
Noh, aga ta ju serveeribki seda nii, et ta OLI seda, aga nüüd, sitta kah, enam ei ole.
Aeg on muutuda.
Sellega ju ometigi oled nõus, et inimesed elu jooksul muutuvad? Mõni saab ilmutuse ja muutub heaks; teine hakkab jooma; kolmas lõpetab liiderdamise ja “sõuab kodusadamasse” jne.
Erinevad variandid on võimalikd. Ja kõik on nii, et kord üks, kord teine.
Kas pole?
Ja siin ongi autor just toonud välja selle kangelase nö. muutumise koha ja “inertsisüümekad”, mis sellega paratamatult kaasnevad. Ning arutleb koos lugejaga sel teemal.
