Veel pool aastat on kooli alguseni aega ja mina olen juba nii põnevil. Ikkagi esimene laps kooli minemas. Eelmisel nädalal saime kooli vajaminevate asjade nimekirja ja nüüd kibelen juba asju varuma. Nt koolikoti tahaks juba ära osta.
Kas on minusuguseid koolimaniakke veel?
esimese lapse värk:)
See on sama sündroom, mis paljudel esimese lapse sünniga. Loetakse hunnikute viisi raamatuid läbi, mis kõik beebile kahjulik on. Võideldakse perekoolis vaktsiinide poolt ja vastu. Ostetakse valge Emmaljunga, Reimatec+ ja Ecco saapad. Esimesel sõime aastal ei saada aru, miks mitme lapse vanemad suhtuvad kergekäeliselt nohuga lasteaeda minemisse. jne jne. Selliseid noori vanemaid on suhteliselt veider vaadata. Sündroomiga jah:) Ma pakun, et esimene poolaasta õpid ka koos lapsega innukalt ning mida aeg edasi seda enam rahuned.
Kui su laps poleks soovitud kooli sisse saanud, siis vaevalt, et suurest põnevusest hulluksid?! Enamikul on hetkel tegemist küllaga, et üldse oma laps soovitud kooli saada ja asjade ostmisele ei mõeldagi, loen siit, kuidas emadel on depressioon, unetud ööd, pettumus, närviline rahutus jne. Aga kindlasti on teisi, kes sama rahulolevad kui sina. Ja kes saab teile teie rõõmu keelata, marss asju ostma! Aga koolikottide valik on augustis kordades parem 🙂
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]See on sama sündroom, mis paljudel esimese lapse sünniga. Loetakse hunnikute viisi raamatuid läbi, mis kõik beebile kahjulik on. Võideldakse perekoolis vaktsiinide poolt ja vastu. Ostetakse valge Emmaljunga, Reimatec+ ja Ecco saapad. Esimesel sõime aastal ei saada aru, miks mitme lapse vanemad suhtuvad kergekäeliselt nohuga lasteaeda minemisse. jne jne. Selliseid noori vanemaid on suhteliselt veider vaadata. Sündroomiga jah:) Ma pakun, et esimene poolaasta õpid ka koos lapsega innukalt ning mida aeg edasi seda enam rahuned.[/tsitaat]
Ei ole veider vaadata, lahe on:)
Omal sündis kolmas laps ja kuulasin sünnitusmajas heldimusega samas palatis olnud naist, kel sündis esimene, ja tema meest.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]See on sama sündroom, mis paljudel esimese lapse sünniga. Loetakse hunnikute viisi raamatuid läbi, mis kõik beebile kahjulik on. Võideldakse perekoolis vaktsiinide poolt ja vastu. Ostetakse valge Emmaljunga, Reimatec+ ja Ecco saapad. Esimesel sõime aastal ei saada aru, miks mitme lapse vanemad suhtuvad kergekäeliselt nohuga lasteaeda minemisse. jne jne. Selliseid noori vanemaid on suhteliselt veider vaadata. Sündroomiga jah:) Ma pakun, et esimene poolaasta õpid ka koos lapsega innukalt ning mida aeg edasi seda enam rahuned.[/tsitaat]
Ecco saabastega seoses, et ostsin minagi oma lapsele ette nr 24 ecco saapad kui laps veel sündinudki polnud. Nii ilusad saapad lihtsalt olid. Järgmine talv kui laps on 2a, siis on need parajad, aga ilmselt ei pane ma neid kunagi jalga talle. Kummikumoodi saapad seest lambanaha voodriga on palju mõnusamad ja asjalikumad kui nööridega saapad nii pisikesele.
Suuremal lapsel on ka uhked ecco matkasaapad, aga ta ei kanna neid, eelistab soojasid kummikuid.
Ja ega ma isegi oma saapapaelu ei viitsi siduda.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]esimese lapse värk:)[/tsitaat]
Kusjuures ei ole. Mul läheb kolmas laps kooli ja kah on elevus sees. Lapse õhin nakkab, ma arvan 🙂
Eelmiste 1. klassi minekust on muidugi veidi aega möödas kah, kui just iga aasta keegi läheks, siis vast ei oleks nii eriline tunne.
Aga minu meelest see on tore, kui kodus koolimineja asju tähtsaks peetakse. See nagu näitaks ka hariduse väärtustamist. Ei pruugigi sisuliselt nii olla, aga selline tunne jääb. ja ma arvan, et see on hea tunne lapsele kooli alguseks.
noh, mul oli ka lastega sama ärevus. üsna ruttu muutus see väsimuseks, kui lapsel osutus koolis elu väga raskeks, õppima harjumine oli raske, pidev kohustuste täitmine raske.. lapsed tublid ja püüdlikud, aga ikka tahaks lõputult hoopis mängida, mitte kogu aeg kohustusi täita.
Imestan, et nad nii väga mängida veel tahavad (kolmanda klassi poiss, teise klassi tüdruk). Minul samas vanuses olid pooled täiskasvanute raamatud ka kodus läbi loetud, kooli minnes tegin esimestel nädalatel pooled töövihikute ülesanded ära, sest niiväga tahtsin õppida jne. oma lapsed aga nagu \”öö ja päev\” minuga… mängiks lõputult 🙂
nüüd ootame pidevalt koos koolivaheaega, sest siis saab natukenegi puhata – nemad mängida ja mina mitte-kamandada.
Ära sa ilma lapseta kooliasju osta! Las laps ikka valib asjad välja.
Mu laps saab alles 3-aastaseks, aga ma kujutan ka juba ette, mismoodi me koos õhtuti õpime ja kui uhke tunne meil esimesel koolipäeval on. Elame ka väikelinnas ja kui lapsega koolist mööda jalutame, siis alati ütlen, et näed, sinu kool on siin:)
Me ostsime lapsega reedel koolikoti ära. Seda imelist sära lapse silmis oli tore vaadata. Minule küll, et asi ostetud, suve lõpus kiire niigi ja raha napib. Aga lapsele on see midagi erilist, ei saa jätta seda tähele panemata, nakatab tõesti!
Ma tänan õnne, et mul ei ole enam rohkem lapsi, keda kooli saata – kahe lapsega on koolitee algus peagi möödas. Kui esimese lapsega läks kõik üsna tavapäraselt ludinal, siis teise lapsega (on praegu esimeses klassis) on see olnud üks rist ja viletsus – nii palju unustamisi, asjade kadumisi, õpetajaga konsulteerimist, teiste lapsevanematega mõtete vahetamist ja muid sekeldusi ei osanud ma näha ka kõige hirmsamas unenäos. Kõige kummalisem on see, et muidu tegemist uskumatult targa, õppeaineid kiiresti omandava ja tugeva loogikaga poisiga.
Mina soovitan osta kooliasjad juulis-augustis, kuna siis on valik parem ja selline koolimeeleolu suurem kui praegu. Lisaks on lapsel oma uute kooliasjadega kooli ootamise aeg lühem 🙂
Minu kogemus ütleb, et suvel enne kooli tuleb müügile küll suur valik kaupa, aga suurem osa neist on kvaliteedilt vabandage väga, aga saast. Kui praegu hakata poes käima lahtiste silmadega, siis on võimalik leida soodsa hinnaga meeldivaid ja kvaliteediga asju. Olen ise õpetaja ja näen, kui suur vahe võib olla pliiatsitel jms kvaliteedil. Mõnda pliiatsit jääbki laps teritama, kui tera on juba enne katki. Mõni odavam teritaja suudab ära teritada 10 pliiatsit ja 11-t enam mitte. Odavamad värvipliiatsid on enamasti sellised, et lapsed ei tahagi nendega joonistada sest see on ebamugav.
Pealegi võiksite uurida maad, nt meie KOV jagab 1.klassi lastele bürookaupade poe kinkekaarte 1.septembriks. Siis saab soetada selle eest ka kaupa.
Vastuseks aga teemaalgatajale: minu lastel olid kooliasjad varutud juba suve keskpaigaks, et hajutada seda rahakulu. Suve lõppu jätsin ainult riiete muretsemise- kunagi ei tea, kui palju laps paari kuuga kasvada võib.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Veel pool aastat on kooli alguseni aega ja mina olen juba nii põnevil. Ikkagi esimene laps kooli minemas. Eelmisel nädalal saime kooli vajaminevate asjade nimekirja ja nüüd kibelen juba asju varuma. Nt koolikoti tahaks juba ära osta.
Kas on minusuguseid koolimaniakke veel?[/tsitaat]
ei ole imelik, pane oma nimekiri ka siia 🙂
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
