Esileht Pereelu ja suhted ma tahan selle lihtsalt endast välja rääkida (pikk lugu)

Näitan 4 postitust - vahemik 31 kuni 34 (kokku 34 )

Teema: ma tahan selle lihtsalt endast välja rääkida (pikk lugu)

Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mutsamamma, ära ütle, et sul pole kunagi kiusatust olnud armumisele järele anda ja mehega magada, kes pole sinu oma? OK, jätame siis sõna \”igavalt\” ära, aga riskivabalt elamine on eredamate elamusteta (15 aastat koos elanud paari seksuaalelu pole kuskil enam rohkemat kui rutiin, sageli rutiinne kohustus). Muidugi, on ka terve hulk inimesi, kes neid eredaid elamusi ei soovigi. Kes ütles, et lähedastele võib haiget teha?[/tsitaat]

Mis mõttes eredate elamusteta? Ok, mul pole veel päris 15 aastat oma kaasaga koos, aga sinnakanti ning rutiinist, kohustusest ja elamustepuudusest on meie elu küll sama kaugel kui lehm polkatantsust.
Miks küll arvatase, et pikaaegsemate paaride vahel ei ole sädet?
Kes nii arvavad, neil pole järelikult kaasaga joppand. Ja kui pole kaasaga joppand, siis ajavadki paar smsi kuus saatvad välismaalased pea segi.

Muide, Mutsamamma, minu lugupidamine.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tore, et sa said sellist õnne ja naudingut tunda. Pole vaja mõelda, et see oleks oma mehe petmine. Elame ju vaid korra ja miks siis selliseid asju endale keelata?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ei teagi veel, kas saadan selle loo üldse ära. Mul pole sõbrannasid, keda ma sellisel teemal usaldaksin ja ma pole 7a jooksul kellelegi iitsatanud oma loost, aga hetkel on mul vaja see endast välja saada…

7a tagasi kohtusin mehega, välismaalasega firma üritusel. Lihtsalt põgus suhtlus ja paar tantsu oli sel korral. Siis kohtusime aasta hiljem samal üritusel, kus asjaolude sunnil saime mõlemad väga vähe viibida, kuid olles mõlemad üsnagi joonud, ja kui korra kohtusime, siis peale paari tantsu läks asi käest- kiire kähkukas ja rohkem ma teda ei näinud (ma tundsin end peale seda nii räpaselt ja vastikult ja ma ei saanud ise ka aru, mis mul sisse läks).
Viimased 5 aastat töötame eraldi, igal aastal on ta käinud paar korda tööasjus Tln-s. Alati on ta mulle saatnud sõnumi, et tuleb ja kas ma kohtuksin temaga. Ma olen seni välja vingerdanud, osa minust nagu tahtis kohtuda, teine osa ei näinud mõtet. Ta saadab mulle aastas alati paar sõnumit, kui on kuskil reisil vms, kirjeldades miskit üliromantilist, miks? ma ka ei tea.

Sel korral ma otsustasin, et miks siis mitte, mis see väike õhtusöök siis nii väga on. Olgu öeldud, et mul pole meessoost sõpru peale mu oma mehe, kes on 15a vanem. Ma olen elanud ainult perele, tööle ja lastele viimased 15 aastat (mis ongi normaalne ju). Me pole ka enam esimeses nooruses.

24h enne kokkulepitud aega hakkas mul seest keerama. Ma pidevalt mõtlesin, et ma ei lähe ikka, ma ei oska ju olla ja pealegi ei tea ma temast ju midagi, kindlasti ei meeldi ta mulle üldse tegelikult ja mina talle ka mitte ja nagunii ma ma olen kogu selles ürituses totaalselt pettunud. Ma ei julgenud midagi loota ega unistadagi.
Tund aega enne kohtumist istusin ma üksi baaris, jõin veini ja värisesin üle keha, midagi sellist pole ma oma elus tundnud – ma ei tea mis mul hakkas, olin veel kahevahel kas minna või mitte. Ma ei löönud end absoluutselt üles, olin lihtsalt väga tagasihoidlik, mõtesin, et parem kui meil ikka mingit keemiat üldse ei tekiks.
Ja siis ma läksin, ma ei mäletagi ausalt öeldes, kuidas ma sinna jõudsin, mitte et ma purjus oleks olnud sellest klaasist veinist, vaid mul lihtsalt nii kohutavalt seest keeras.
Ja seal ta oli, punane roos käes ja ootas mind. Nägu absoluutselt mega¨ikk välja, ma tundsin, et miks krt ma endaga siis rohkem vaeva ei näinud, aga enam polnud midagi teha. Ta tellis veini ja suupisteid , ma ei suutnud ei süüa ega juua, sõnad ei tulnud ka suust välja, lõpuks ma ikka kulistasin klaas veini alla ja rahunesin veidi. Tegelikult ma värisesin pidevalt üle keha ja tundsin nii kohutavat füüsilist tõmmet, mida ma elus pole tundnud, ma ei kuulanud ta juttu vaid olin pidevalt oma mõtetes. Pidevalt tundsin ma muidugi süümekaid, et miks ma üldse siin olen.
Pärast väikest jalutuskäiku ja suudlust ja ühtlasi minupoolset totaalset kontrolli kaotamist ütles ta, et sel korral teeme me kõik õigesti ja me lähme tema hotelli…
Mul oli aega veel 1h kojuminekuni. Midagi sellist mis seal hotellis toimus ei ole ma osanud oma 35 eluaasta jooksul uneski näha, ma ei tea kus ma olin ja mismoodi ma olin, ja kuidas see kõik seal täpselt toimus. Mulle pole see siiani kohale jõudnud, ainult et kleidil on veel tema lõhn. Aga see oli tõesti midagi, mida sõnadesse panna ei saa. Ma polnud seni ühegi mehega orgasmegi saanud, aga sel korral ei saanud ma aru enam, millal olin ma nö tipus ja millal mitte. Mind paluti peaaegu et põlvili, et ma ei lahkuks. Kui ma hommikul poleks oma tel-st maailma ilusaimat sõnumit saanud, arvaks ma siiani, et see oli uni.
Tänaseks on ta läinud.
See teema ei vajagi kommentaare. Ilmselt saan ma palju miinuseid, milline vastik petja ma olen.
Aga ehk on keegi, kel midagi sarnast olnud ja lihtsalt mõistab mind.
uskumatu, ma olen unistanud aastaid oma perfektsest armuööst, samal ajal leppides, et ilmselt pole sellised asjad minu jaoks – aga nagu ma ütlesin, läksid asjad väljaspoole minu unistuste piiri.
[/tsitaat]

Noo nii naised…ärge siis meeste libastumiste peale ka enam kurjad olge! Äkki see armukesega veedetud öö ongi nende elu ainuke, kõige ilusaim, ups.

Teemaalgatajale samuti teadmiseks, kui mees ühel päeval nn. pilves ringi käib, on ta tõenäolisel saanud üheöösuhte näol armastust või tõeliselt erutavat orgasmi kogeda…IRW!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nii hea oli lugeda. Sa põrutasid sellega Perekooli mammide südamesse, kes ammu on loobunud unistamast ja lootmast.

Ma arvan, et see mees on su kaksik-hing. Googelda \”twin flame\”.
Need inimesed põkkuvadki elu jooksul ja ei pruugi üksteise elukaaslased kunagi olla. Ma usun, et inimesed, kes pole oma kaksik-hinge kohanud võivad paljuski õnnelikumad olla, sest see võib tekitada tohutuid hinge-suhte-elupiinu. Õnnelikud on aga need, kes suudavad selle kogemusega koos eksisteerida ja koos elada või eraldi.

Mina olen ka kohanud sellist meest, aga meie suhe pole kunagi ületanud sõpruse piire. Kord tõrjub üks, kord teine, aga mingi müstiline tõmme on. Iga kord kui tõrjun ta oma elust välja, tuleb ta kasvõi oma perega mulle \”tööasjus\” teisele poole maailma järgi. Kas see on juhus?
Ja tal on selle mehega \”sarnane\” nägu, kellega ma unes saan ülima füüsilise naudingu ja läheduse tunde. Sellest võiks pikalt heietada, aga Su lugu meenutas mulle minu oma, mõnes mõttes 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 4 postitust - vahemik 31 kuni 34 (kokku 34 )


Esileht Pereelu ja suhted ma tahan selle lihtsalt endast välja rääkida (pikk lugu)

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.