Ma ei taha oma last kasvatada kohas kus on nii palju negatiivset energiat ja mälestusi. Ma ei taha, et keegi kommenteeriks mu last ainult seetõttu, et ta pole oma isa moodi. Et ta pole nende vereliini poole vaid on minu moodi jne.
Oi jah, sellised vanavanemad on tõesti raske juhus! Et konfliktne vanem põlvkond jätkuvalt kuskil naabruses elab ja kasutab võimalust käia poja naist-last vaenamas – see ongi selle loo nõmedam pool. Selline asi tõesti segab, tüütab ja väsitab. Mingi “ruumi energia” (mida saab muuta, on ju vaimsed õpetajadki rõhutanud, et ka negatiivne inimene on siiski ainult inimene, ta pole kõikvõimas jumalus) on selle kõrval köki-möki.
Muidu väga hea mees aga täielik ema suss.
No seda on ta küll algusest peale ja pimedalegi nähtavalt kohe olnud.
Selliseid asju mehed “kurameerimise ajal” ei varja. Nagu vägivaldsust jms tobedusi siiski üritavad varjata.
Kesse tegi? – Ise tegid.
Pole erilist põhjust parastada, kuna ideaalset inimest, sh. ideaalset meest ei ole üldse olemas. Pealegi on mehe suhtumine vanaematesse, eriti emasse, kaudselt näitajaks, kuidas mees hakkab pereelus suhtuma oma naisesse. Kui käimisperioodil on näha, mehe suhe oma emaga on kuidagi külm, ema tühiseks pidav – siis on see hoiatav märk, sest samamoodi võib hakata mees suhtuma ja käituma ka oma naisega (kui esimene roosa armumine läbi ja naine on muutunud harjumuspäraseks pereliikmeks). Nii et neist kahest on see esimene isegi parem kui see teine (mingi kuldne keskmine oleks muidugi veel parem – aga siis võib olla mehel jälle mõni teine puudus).
Ok, pika heietuse kokkuvõtteks tundub mulle hoopis, et põhiprobleem ei ole siin hoopiski mitte elukoht – hoopis vaid minia ja lapse suhetes halvasti meelestatud mehevanemate elamine kukil lähikonnas, kust nad käivad miniat/last vaenamas?
Kuna mees ära ei koli ning teisalt, mehest endast lausa lahku minna oleks ka halb variant – kuna teemaalgataja ju mainis, et hea mees on (ainus puudus, et oma aema suhtes liiga pehme – aga tõesti ei ole inimest, kellel kasvõi ühtki puudust pole) – äkki siis läheneda hoopis nii, et panna omalt poolt (kuna teemaalgataja mainis sedagi, et ta on sõnakas, muidu) rangelt paika mehevanematega suhtlemise kord: las nendega suhtleb mees nii, et teemalgataja ei pea nendega kokku puutuma.
Ehk siis pidada mehega üks karm jutuajamine maha: Ma tean, et sulle on kallid sinu lapsepõlvemälestused selles kohas ja vanemad ka – aga paraku, nagu sa tead, suhtuvad nad minusse ja lapsesse nii kohutavalt halvasti. Ma ei taha seda negatiivust iga kord, kui ma nendega kokku puutuma pean, välja kannatada. Kõik see on pannud mind juba mõtlema selle, et ma läheks siit koos lapsega minema kuhugi kaugele, kus sinu vanemad mind kätte ei saaks – kuigi, sina oled hea mees. Aga su su vanemad – ma ei taha nende inimestega enam kokku puutuda ja kõik. Lepime nüüd kokku nii, et sina suhtled nendega nii, et mina nendega suhtlema ei peaks. Võta minu palvet tõsiselt – sest ma ei tahaks “komplektis” sinu vanematega ka meie ühist pereelu maha kanda! Teeme kompromissi: mina arvestan sinu sooviga, et elame sinu idülliliselt armsas lapsepõlvekodus ja meie laps kasvab siin – aga sina, palun tee minu soovi järgi, et mina sinu vanematega suhtlema ei peaks – diil?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.10 13:34; 28.10 16:24; 30.10 11:06; 30.10 12:00;
