Ja selleks, et olla halb üüriline, ei peagi olema ja välja nägema kui eluheidik. Ka normaalse ametikohaga inimesed võivad petta. võlgu jääda ja lagastada.
Me ka kunagi üürisime korterit välja, kõige halvemasse korda jättis selle üks kantsleri nõunik, Mingit suurpuhastust väljakolimisel ei teinud ja rikutud esemetest eelnevalt ei teavitanud (ühte akent polnud enam võimalik sulgeda näiteks). Ülejäänud üritasid korteri umbes samas seisus üle anda nagu vastu võttes oli, eks loomulik kulumine on ikka.
PS kasutasime ka maaklerit, tema tegi esmase selekteerimise ja temal olid kontaktid, kes üldse antud piirkonda korterit üürida sooviksid. Ma tegelen küll palju heategevusega ja soovin et abisaaja saaks abi kätte ilma mingite vahendustasudeta, olen selle nimel nõus ka ise viima ja tooma, aga välja üürimine pole üldjuhul minu silmis heategevus, seega arvan et läbi maakleri võtavad korteri üürile need kellele see sobib (või siis sobib korter või üürisumma piisavalt palju), kellele ei sobi need leiavad muid kanaleid.
Oleme ka ostnud ja müünud kinnisvara, mõlemal korral läbi maakleri, müümisel oli sama mugavus mis ka välja üürimisel, et las maakler teeb esmase selekteerimise, ostma oleks olnud nõus nii maakleriga või ilma. Kui ikka ostetav ja hind sobib, siis mingeid “jätame maakleri vahele” mänge mängima ei hakkaks va eelpoolmainitud juhul kui maakler tõesti kättesaadav pole (joomatsüklisse kukkus), siis võiks ta ise selle maakleritasu müüdava objekti omanikule maksta lisatüli tekitamise eest.