[small]chicita kirjutas:[/small]
[tsitaat]Nüüd, kui teine laps pole veel 2-aastane ja aega on palju ning tööl ei pea käima, on maakodus olemise aeg minu jaoks parimalt sisustatud aeg üldse.
[/tsitaat]
Seda minagi, et sel ajal on see võrratu. Kuid edasi?
Mul on maakodu. Koht on ileilus, vana yalumaja, naabritest nõbrad saanud, suurepärane koht,laps armastab seal väga olla aga:
1. Kaugel, 100 km , edasi-tagasi läheb bensiisni peale ikka natuke ära
2. Vett sees pole, pesemine, koristamine, lapsega majandamine jne on üsna tüütud. Sauna pean ka vee tassima.
3. Sageli on suvel ka muid üritusi, nii et ei saa sinna igal nädalavahetusel.
4. Münikord tahaks mujale minna, aga peab maale minema, sest ei saa niitmata jätta.
5. Mõnikord on murust saanud suur mure, kuna jäi mitmel põhjusle niitmata – näiteks sajab või ei saa muul põhjusel minna. Mul oli tegelt vahepeal niitja palgatud, – aga see on ka väljaminek.
6. On palju töid, msi seal ootamatult tekivad ja mille lahendamine on vägagi raske.
Sel aastal olen ainult 2(!!!) päeva seal olnud!
Ei, loobuda ma ei taha, aga praegu enam vist ei ostaks. Palju tööd on sellega.
Kõige sarnasem sellisele elule on elamine väikelinnas või maa-asulas-alevikus. Ja need asjad on muudetavad ja inimeste enda teha. Muuta ei saa surma ja raskeid haigusi, kõike muud saab.
Väikelinna all ei pea ma silmas suurusehullude ja ülbikute nimetatud Pärnut, Tartut ja muid meie mõistes suuremaid linnu. Seal saavad lapsed vabamalt ringi joosta, looduses mängida ja põõsas kükitada, onne ehitada ja lilli korjata. Elad sa seal siis paneelikas või eramajas. Suurlinnades elamine polegi inimestele õige, maad on kõik tühjad.
meil on maakodu kümme aastat olnud. 75 km Tallinnast. Suure raba ja rabajärve kõrval. Niitma peab iga 10 p tagant umbes. Sees ei käida (ptüiptüiptüi), kuna akende ees on suured puitkilbid, kust ei anna läbi tungida.
Naabrid o n 400 m kaugusel.
Olen ise ka linnas sündinud ja kasvanud, läbi ja lõhki linnainimene, aga mehele on siin algusest peale väga meeldinud ja ka mulle on aastate möödudes väga siin meeldima hakanud. (Istungi maakodus hetkel köögi akna all, piparmünditee käeulatuses).
Vaikus tavamürast, linnulaul. 5 avali nokakest räästa all kärbsenäpi pesas. Naarits jookseb suvehommikul üle mu kastemärgade varvaste. Laps tunneb siirast heameelt paljalt tiigis hullamisest, koer lösutab lehtla varjus. Kurgid ja suvikõrvitsad hakkavad kohe õitsema, lilled pottides sirutavad end päikese poole. Punasekollane võrkkiik lehvib laisalt tuules. Mul on aega pilvede triivimist üle taeva vaadata.
Ehh, idüll, mis muud.
Minul on maakodu 65km Tln-st.
Mina ei oska selle olemasolus küll ühtki miinust näha. No sääsed ehk tõesti, aga moodsate aparaatidega saab nendega hakkama.
Muru meile niita üldiselt meeldib (meil ka traktor olemas), ja kui tundub et ei viitsi, siis niitjaid väikese raha eest on järjekorras.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kuidas teie ennast tunnete suvel, kes elate korrusmajades korterites?
Mul ei ole ühtki maakohta(suvilat talu)Pole ka ühelgi lähisugulasel ega sõbral aga ega tuttavate poole nagu ei tahakski minna.OMA suvetalu maal oleks ideaalne-maaõhk, puhkus, vaikus.Tunnen sellest nii suurt puudust, et nutt tuleb peale.Ei võimalda palk ka osta praegusel ajal suvilat, niigi kodulaen kaelas.[/tsitaat]
Osta vana odav maja,.
Või rendi paariks nädalaks
Ega jah suvituskoha omanikele ikka ei meeldi kui terve suvi sõbrad koguaeg läbi voorivad.
Mul küll on võimalus suvilasse minna aga seal pean arvestama veel kahe perega, KUi ma nyyd oma suvila ostaks, siis äi oleks hirmus solvunud, et iks me tema suvilat ei kasuta, Aga mina eelistan olla siiski yksi, et võin hommikul poolpaljalt kohvi aias rüübata jne.
Arvan, et paari aasta pärast ma suvekodu omale ikka soetan.
Hiiumaal, Käinas pakutakse suveks maja kasutamise võimalust. Just oli aknal silt telefoninr-tega, muidu on see maja müüa.
Armas vana majake suure rohtukasvanud aiaga(endine põld on täis õitsvaid maasikaid pika rohu varjus), eesaed niidetud(pojengid, astilbe, marjapõõsad.
Hind praktiliselt olematu kui üürida.
Jalgratas kaasa ja kogu saar su ees lahti-Kassarisse või Orjakusse ujuma või Kärdlasse…
Õhtul teed tuld ja kuulad linnulaulu.
Perekoolis kurtmine ei aita sind oluliselt su unistusele lähemale, teemaalgataja.
Kui mina 13 aastat tagasi omale Kagu-Eestisse maakodu ostsin, siis mõtlesid mu sõbrad, et olen hulluks läinud. Ikkagi tallinnast 270, täielik II Eesti. Kuid….imeilus Lõuna-Eesti loodus, enamjaolt toredad naabrid (kuigi, tõsi, igal talvel viib surm neid vähemaks), marju-seeni täis metsad, oma õuna- ja marjaaed, vabadus ja värske õhk.
Oleme kaasaga selle aja jooksul lagunenud osmiku ehitanud üles mõnusaks elamispaigaks. Nüüd on meil lapsed, kes oma neljandat suve veedavad siin. ei kujuta ette, et nad peaksid terve suve kükitama linnakividel või veetma aega tolmustel, suitsukonisid täisloobitud ja roppustega kaetud mänguväljakutel. Nende suvi on puude otsa ronimine, naabripere loomakarjas käimine, oma peenralt maasika noppimine, paljajalu väljas jooksine. Veedame siin terve suve ehk 4-5 kuud aastast. tänapäevased võimalused lasevad vabalt töötada distantsilt, seega on see võimalik.
Loomulikult ei ole tegemist vaid idülliga. Ei, siin taga on tohutu töö, nii aeg kui raha. sisuliselt on kogu meie pere vaba aeg ja raha läinud maakodu ehitamisele viimased 13 aastat. aga ma ei kahetse. Aastaid tagasi võileivahinna eest selle koha ostmine on mu elu seni parim otsus.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
