Meie pere kasutada on juba üle 23 aasta abikaasa vanaisa 1939 aastal ehitatud talumaja koos kõrvalhoonetega. Elame Tallinnas korteris ja kõik oma suved alates aprilli nädalavahetustest kuni oktoobrini välja oleme sõitnud linna ja maa vahet. Juulis puhkuse ajal elame seal püsivalt, Maja on 37 km Tallinnast, et jõuame sinna ka nädala sees suviti õhtul korra kasvuhoonet kastma ja suvitavatele linnakassidele toitu ette panemas. Maalapp on tohutu, lisaks läheduses jõgi, oma metsatukk, põllud, heinamaa, päikesepaiste, aias lastele bassein, korvpallirõngas, discgolfi mäng, aidaseinasquash (tennis),jalgpalliväravateks hoovi väravapostid. Arvan, et minu laste lapsepõlv on tänu maakodule rikkam ja nende looduse tundmine ja tunnetus on parem kui linnalapsel. Ning nad on olnud väga terved lapsed. Suvi läbi õues elanud. Minu 7 a teab peast väga palju põllulillede nimetusi. Tänapäeva lapsed ei pidavat oskama isegi sinilille nimetada. Tööd on seal muidugi palju. Nädalavahetus on nagu üks töölaager – rohimine, kastmine, muru niitmine, istutamine. Talvel maja ei küta. Pumba lülitame välja, elekter välja. Vargaid siiani pole käinud. Naabrid on mõlemal pool üle heinamaa, aga piisavalt kaugel, et nautida privaatsust.
Teema: Maakodud talvel
Vaidlen vastu – tööd nõuaks siis, kui sul oleks palju erinevaid lilleklumpe, peenraid, marjapõõsaid jne. Reedel niidan ära muru ja laupäeva hommikul kulub tunnike aias nokitsemisele. Maal ei ole mul internetti ja telekast tuleb vaid vabalevikanalid aega jääb seal üle maa ja ilm. Kuna maja on uus – siis ei ole maja juures ka midagi vaja kõpitseda. Kasutan peenardel multši, siis ei ole umbrohu teemat ka. Kodus on samuti – kui hästi läbimõelda aed, siis ei ole ka tööd (peenrakastid, maasikaid kasvatada katte peal jne).
Naljakas lugeda, kuidas paljudele võrdub maakodu hirmsa tööga.
Jutt käis kahe eramaja üleval pidamisest. Korter ja suvila on teine teema. Iga maja ja aia eest hoolitsemine nõuab tööd, aega ja energiat, eriti suvel. Nagu siin keegi kirjutas, nädalavahetus on nagu üks töölaager – rohimine, kastmine, muru niitmine, istutamine. Kui on ainult krunt, kus peale muru midagi ei kasva, siis tõesti ei võta korra nädalas niitmine palju aega. Kui aias on lisaks hekk, marjapõõsad, viljapuud, lillepeenrad ja ei taha, et need välja või heina kasvavad, peab vahel oksi lõikama, hekki pügama, rohima, kuivaga kastma. Ega multš ka kogu suve kesta, kui ei soovi, et hein läbi tungib on vaja juurde lisada ja peenarde vahesid korrastada. Aia äärtesse ja tänavakivide vahele kasvab eriti kiiresti umbrohi, muruniiduki ja trimmeriga igale poole ei pääse, neid peab samuti heinast puhtaks tegema. Mida suurem krunt, seda rohkem aega kulub. Terassi on vahel vaja hooldusvahendiga üle lasta, värvimistöid teha. Pole päris nii, et uue maja puhul on kümme aastat mureta.
Minul on kaks eramaja üleval pidada: kesklinna lähedal 1000m2 krunt eramajade/väikeste kortermajade piirkonnas ja tunniajase sõidu kaugusel suvekodu 2500m2. Suvekodus käime soojal perioodil umbes üle nädala, puhkuse ajal pikemalt (3-4 päeva korraga), talvel korra kuus kui ilmad on nullilähedased, mõnikord ka paari kuu takka.
Maakodus on muru, metsistunud lillepeenar (ei rohi, niidan maha kui midai enam ei õitse), väike peenramaa kartuli ja porgandi jaoks. Linnas lillepeenrad, paar marjapõõsast, vaarikad, õunapuud ja kasvuhoone. Ideaalses korras ilmselt vaid varakevadel ja hilissügisel, aga muul ajal katsun ka umbrohtu kontrolli all hoida.
Muruniitmine mõlemas kohas on minu rida, õunu korjab ja lehti riisub linnas pigem mees.
Suvekoduks on pisike majake, aeg-ajalt vajab midagi kõpitsemist aga mingeid suuri remonte me seal ei tee. Lihtsalt, et oleks koht kus olla ja tuba soojaks kütta. Naabrid üle heinamaa, maja paistab aga inimeste toimetamine mitte, seega väga mõnus privaatsus. Linnakodus pole mingi privaatsust, naabrid ümberringi.
meil on põhielukoht ehk suur maja Tallinna lähedal ja väiksem maja 2 sõidutunnitee kaugusel Tallinnast. Krunti mõlemal sama palju – koduaias vohab muru, kuna pinnas on soine, sinna plaanin osta roboti niitma. Suvekodus on pinnas kuiv ja niita on vaja harva, soojemate ilmadega muru pigem kuivab. Seega muruniitmin endast mingit suurt vaeva kujutama ei hakka. Lillepeenrad on kile+multshi all ja mtsikut rohimist ka ei ole. Pigem plaanin mõlemas aias peenraid juurde teha. T
alvel on suvekodu kütteta, aga kui vaja minna näiteks uut aastat vastu võtma, siis alustame ahjude kütmisega paar päeva varem.
Ainus tüütu asi, mida võiks nimetada – pikad autosõidutunnid ja kütusekulu. Järv aga kompenseerib kõik selle sõiduvaeva.
Ma olen eluaeg mõelnud, et küll on jube, kui on linnamaja ja maamaja. Üks lõputu kahe koha vahet jooksmine ja rügamine. Oleme mehega rääkinud, et kui pärime maakodu (see, et pärime, on kindel, aga loodame, et sellega läheb veel paarkümmend aastat aega), siis peab linnamaja maha müüma ja maale kolima. Töö meil mõlemal nagunii selline, et kodus teeme.
Vaidlen vastu – tööd nõuaks siis, kui sul oleks palju erinevaid lilleklumpe, peenraid, marjapõõsaid jne. Reedel niidan ära muru ja laupäeva hommikul kulub tunnike aias nokitsemisele. Maal ei ole mul internetti ja telekast tuleb vaid vabalevikanalid aega jääb seal üle maa ja ilm. Kuna maja on uus – siis ei ole maja juures ka midagi vaja kõpitseda. Kasutan peenardel multši, siis ei ole umbrohu teemat ka. Kodus on samuti – kui hästi läbimõelda aed, siis ei ole ka tööd (peenrakastid, maasikaid kasvatada katte peal jne).
Naljakas lugeda, kuidas paljudele võrdub maakodu hirmsa tööga.
Jutt käis kahe eramaja üleval pidamisest. Korter ja suvila on teine teema. Iga maja ja aia eest hoolitsemine nõuab tööd, aega ja energiat, eriti suvel. Nagu siin keegi kirjutas, nädalavahetus on nagu üks töölaager – rohimine, kastmine, muru niitmine, istutamine. Kui on ainult krunt, kus peale muru midagi ei kasva, siis tõesti ei võta korra nädalas niitmine palju aega. Kui aias on lisaks hekk, marjapõõsad, viljapuud, lillepeenrad ja ei taha, et need välja või heina kasvavad, peab vahel oksi lõikama, hekki pügama, rohima, kuivaga kastma. Ega multš ka kogu suve kesta, kui ei soovi, et hein läbi tungib on vaja juurde lisada ja peenarde vahesid korrastada. Aia äärtesse ja tänavakivide vahele kasvab eriti kiiresti umbrohi, muruniiduki ja trimmeriga igale poole ei pääse, neid peab samuti heinast puhtaks tegema. Mida suurem krunt, seda rohkem aega kulub. Terassi on vahel vaja hooldusvahendiga üle lasta, värvimistöid teha. Pole päris nii, et uue maja puhul on kümme aastat mureta.
Mul ongi 2 maja, olen seda alguset peale kirjutanud, mõlemad on heas korras. Oksi lõigatakse 1x aastas, hekki võibolla paar korda, kasutan multsi – siis ei ole eriti rohida ka vaja. Marjapõõsad – no mis tööd nendega on. Peenravahed niidame masinaga (peenraid ongi paar tk).
Tööd on siis, kui oled oma kodust põllumajadusliku abimajandi teinud, minul on need puhktamiseks.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
