Küsimused on suunatud lapsevanematele.
Kas eelistate, et laps käiks maal 6-klassilises koolis ja 7.-9.klassi maakonna keskuses asuvas koolis või eelistaksite, et laps õpiks 9 klassi väikeses maakoolis. Maakooliks loen kooli, kus klassis on kuni 10 õpilast.
Mis nende uuringutulemustega peale hakatakse?
Mis nende uuringutulemustega peale hakatakse?
Minu oma käis 3 klassi kodukoolis, siis panin maakonna keskusesse. Alguses oli hea, et olid väikesed klassid ja kodu lähedal. 1. klassi laps ei peaks kodust kaugele kooli sõitma. Samas 10-aastane on juba nii mõistlik, et kui hommikul maakonna keskusesse kooli viia, saab ise huviringides käidud ja pärast seda bussiga koju.
Meil on kohalikus koolis liitklassid ja minu hinnangul pärsib see õppetöö kvaliteeti. Ongi ainult 6 klassi. Kui ka oleks kõik klassid eraldi olnud kuni põhikooli lõpuni, siis oleks vast ikka hiljemalt 7. klassi suurde kooli viinud, sest enne gümnaasiumit oleks ikka vaja harjuda õppimisega suures klassis. Huviringide valik on ka suures koolis palju mitmekesisem.
eks see sõltub ikka ka sellest, kus see pere konkreetselt elab.
ise – tallinna kesklinna elanikuna – ei tule isegi selle peale, et mõne linnaosast väljaspool, veel vähem, tallinnast väljas asuva kooli poole vaataks.
Seda ei saa nii üheselt võtta. Kõik sõltib konkreetsest koolust ja õpetast/test.
Liitklass annab lapsele oskuse teha tööd iseseisvalt ja samal ajal, kui õpetaja teisele klassipoolele seletab uut osa. Puhas bonus!
Väikeses maakoolis on kogu kool justkui “üks sõbralik klass”. Võimaliku kiusu ja norimise saab kohe eos lämmatada. Suuremad õpivad väiksematega koos olema ja hoolima.
Aga! Kui õpetajad on tublid, ma ei vahetaks. Kui milleski kahtled, analüüsi.
Ükski maakonnakeskuse kool, kuhu peab sõitma, ei ole mugav.
Meil on kohalikus koolis liitklassid ja minu hinnangul pärsib see õppetöö kvaliteeti.
Ma tahaks ka oma maakodusse elama kolida, aga lapse pärast ei julge. Seal ka koolis liitklassid ja pole kindel, kas see on hea variant. Laps läheks 4 klassi ja on paras tuulepea.
Meil on alevikus 9-klassiline kool. Koolis umbes 80 õpilast, kuid mõnes klassis 7, mõnes siis natuke rohkem. Liitklasse pole. Minu laps käib seitsmendas klassis ja siiani tahtis väga selles koolis käia, kuid nüüd on hakanud rääkima, et igav on ja ta tahaks minna maakonnakeskuse kooli. Õpetajad on meil olemas, kuid enamasti annavad mitut ainet, seega ei tea, kui kvaliteetne see haridus on. Nüüd ei teagi, mida teha, sest arvan, et kes tahab, saab õppida igas koolis, kuid väike kahtlus õpetatavas tasemes siiski on. Jah, koolis on kõik omavahel tuttavad, kuid omavanuseid sõpru ja suhtlusringi lapsel nagu pole. Huvialaringid ka pigem väiksematele. Kiusamisest koosolekutel ka ikka räägitakse, kuigi kool on tõesti väike ja kiusamist võiks märgata ja see elimineerida juba eos. Ei teagi, mida nüüd teha.
Oleneb konkreetsest koolist ja õpetajatest. Algklasside puhul on jah pariam variant kui kool on kodu lähedal ja laps saab ise minna-tulla. Aga kui on liitklassid ja õpetajad nt pole kvalifitseeritud siis pigem ei poolda. Aga eks igaühele oma ning alla 10 lapsega klassidega pisikeste maakoolide ning 30 lapsega klassidega mammutkoolide vahele jääb palju erinevaid variante veel.
Seda ei saa nii üheselt võtta. Kõik sõltib konkreetsest koolust ja õpetast/test.
Liitklass annab lapsele oskuse teha tööd iseseisvalt ja samal ajal, kui õpetaja teisele klassipoolele seletab uut osa. Puhas bonus!
Väikeses maakoolis on kogu kool justkui “üks sõbralik klass”. Võimaliku kiusu ja norimise saab kohe eos lämmatada. Suuremad õpivad väiksematega koos olema ja hoolima.
Aga! Kui õpetajad on tublid, ma ei vahetaks. Kui milleski kahtled, analüüsi.
Ükski maakonnakeskuse kool, kuhu peab sõitma, ei ole mugav.
Ma tahaks kohe küsida, kas sul on isiklik kogemus, kuidas väike liitklassidega kool kõike seda eelpoolmainitut on, või teoretiseerid niisama?
Oskus iseseisvalt oma tööle keskenduda ajal, kui õpetaja teise klassi kodutöid kontrollib või uut materjali seletab, oleks tõepoolest boonus. Paraku, kuniks enamikul klassi lastest seda oskust veel tekkinud ei ole, on õppimine liitklassis vägagi segav. Piisab sellest, kui klassiruumis on üks laps, kes pidevalt tähelepanu soovib, ja tunni andmine on õpetaja jaoks suhteliselt keeruline. Minu lapse kogemusel on kord klassis, kus õpib 22 sama klassi õpilast, oluliselt parem kui 9 õpilasega liitklassis. Loomulikult sõltub see nii õpetajast kui ka konkreetsetest õpilastest.
See “kogu kool on kui üks sõbralik klass” on mingi kõrvaltvaatajate idülliline ettekujutus. Reaalsuses tähendab see seda, et kui lapsi on vähe, siis on lapsel koolis sunnitud sõbrad, kellega laps paremate puudumisel mängima on sunnitud. Mitte, et neil lastel midagi viga oleks, lihtsalt laste huvid ja mängustiil võivad väga erinevad olla. Iseenesest on ju tore, et laps õpib mängima ja suhtlema isiksustega, kes loomu poolest temast väga erinevad on on. Ka täiskasvanuna peame me sageli saama hakkama kolleegidega, kellega me loomu poolest hästi ei sobi. Aga tegelikult võiks ju igal lapsel olla mõni omavanune sõber, kellega on ka ühised huvid. Omavanuste sõprade puudumine tekitas meie toona 8-aastasel poisil suure soovi suhelda 5.-6. klassi poistega, aga nende soov esimese kooliastme pätakaga mängida, oli minimaalne. Tulemuseks oli see, et suured saatsid minu lapse tegema ohtlikke asju, mida ta suuremate õhutamiseta ilmselt poleks teinud (nt kui koolimaja katusele ronid ja sealt alla hüppad, võtame su jalgpalli mängima). Samuti sain ma koosolekutel kuulda vägagi põnevaid lugusid sellest, kuidas suured väiksemate telefonidega lollusi teevad, need pahavaraga nakatavad (ilmselt mitte päris tahtlikult, aga enda telefonidega suured “naked women” lehti ei külastanud või vähemalt ei tehtud sellest koosolekul teemat). Rääkimata lõpututest kaebustest stiilis, kes peitis Mati kummikud põõsastesse, kes vahetas väikese Kusti üliväärtuslikud pokemoni kaardid väärtusetute vastu, kes pätsas ära Anna rattatuled, kes pommis Mari sünnipäeva kingiks saadud raha endale jne. Kuni selleni välja, et üks 1. klassi poiss ütles oma klassiõele, et too on paks lehm ja siis selle tüdruku vanem vend lõi sellel poisil ninaluu puruks. Mitte et kõike seda suures koolis ei võiks juhtuda, juhtub igal pool. Loomulikult ei olnud sellised probleemid igapäevased, aga mingit ühtset sõbralikku mängimist küll polnud. Meie väikese kooli kogemus oli see, et 5.-6. klass kiusas endast paar aastat nooremaid ja need siis elasid oma frustratsiooni kõige pisemate peal välja.
Ma ei taha ütelda, et väike maakool on üks hirmus koht, vastupidi, on ka väga palju positiivset, aga päris nii ka ei saa võtta, et väike kool on mingi idülliline unistuste koht, kus probleeme üldse pole ja lapsed on kiusust priid. Ka suures koolis on probleemid eelkõige seotud paari konkreetse õpilasega ja ülejäänud saavad normaalselt omavahel läbi. Kui väikeses koolis on probleemse käitumisega laps, siis tekivad ka väikeses lastekollektiivis probleemid.
Väikeses maakoolis on kogu kool justkui “üks sõbralik klass”. Võimaliku kiusu ja norimise saab kohe eos lämmatada. Suuremad õpivad väiksematega koos olema ja hoolima.
mu sõbranna võttis oma lapse sellisest “sõbralikust klassist” ära just kiusamise tõttu, kusjuures kiusajateks olid ka õpetajad. kuna tegu pisikese kohaga, siis kõik tundsid kõiki ja kui õpetaja vanematega läbi ei saanud, siis kanti oma viha lapsele üle.
selline pisike kool on tore, kui seal on tõesti südamega asja võtvad õpetajad ja tugev kogukond, aga reaalsuses on pigem sellised väiksed koolid kohtades, kus õpetajaks võetakse kõik, kes vähegi mingitele nõuetele vastavad, sest kedagi muud pole kolkas võtta. lapsed on tihti vaestest/probleemsetest peredest, kel puudub laiem silmaring ning kelle tegevus vanemaid ei huvita jne.
ise – tallinna kesklinna elanikuna – ei tule isegi selle peale, et mõne linnaosast väljaspool, veel vähem, tallinnast väljas asuva kooli poole vaataks.
Ma küll tulen. Me elame Lasnamäel, laps õpib kesklinnas katsetega koolis. Ma jälle ei tuleks selle peale, et asukoht oleks esimene kriteerium, mille põhjal kooli valida. Endale ei vali ju töökohta ka selle järgi, et peaasi, et 500m raadiuses asuks.
eks see sõltub ikka ka sellest, kus see pere konkreetselt elab.
ise – tallinna kesklinna elanikuna – ei tule isegi selle peale, et mõne linnaosast väljaspool, veel vähem, tallinnast väljas asuva kooli poole vaataks.
Uih! ja aih!
Ei hakka pikka juttu kopima, aga küsimus oli sellest, kas targutan niisama või on mul konkreetseid kokkupuuteid ka liitklassi ja maakooliga.
Muidugi, mis ma ikka niisama plõksin.
Mu oma lapsed õppisid liitklassis II kooliaasta lõpuni, siis liikusid kaugemale kooli, kus märgati nende iseseisva töö oskust ja paremat keskendumisvõimet. Kooli tausta ja sealset õpikeskkonda saab ju väheke ka uurida. Igast koolist liigub kohapeal ringi suhteliselt õiglane pilt. IGAS koolis on midagi nõmedat ja on seda, mille pärast tasub oma laps sinna maakooli panna. Muidugi ei ole maakoolis nii palju võimalusi huvihariduseks, kui keskmisest suuremas koolis, aga minu suhtumine oli ja on selline, et mina vanemana pean samamoodi panustama oma laste arengusse ja huvitegevusse. Ma pean selleks aja ja vahendid leidma. Kolisime linnast maale, et lastel oleks tore kasvada, aga ma ei saa nende hariduse pealt kompromisse teha.
Olen igas koolis olnud hoolekogus ja tean üsna täpselt, mis koolis toimub. Meie liitklassidega maakooli eeliseks oli tõesti see, et kiusamist ei olnud ja seda märgatakse ning sellega tegeletakse.
AGA! Koolid on erinevad. Meie laste teine kool oli selline, et see tuleks kinni panna. Seda just suhtumise pärast lastesse, mitte isegi õpetamise taseme poolest, sest lapsed said katsetega gümnaasiumitesse sisse.
Kindlasti 9 klassi.
Algklassides ei näe ma koolil vahet, niikuinii annab enamus tunde klassiõpetaja, aga 5-6 klass tulevad juurde juba uued ained ja nende õpetamise kvaliteet on ikka midagi muud 6 klassilises koolis.
Lisaks suhtumine lastesse, suures koolis on 5 klassi õpilased “suured”, neil on vaja rohkem enda asjade eest vastutada jne. 6 klassilistes koolides kiputakse ka kuuendikke veel tittedena kohtlema, samal ajal on klassis probleemid suitsetamise ja netikiusamisega.
Küsimused on suunatud lapsevanematele. Kas eelistate, et laps käiks maal 6-klassilises koolis ja 7.-9.klassi maakonna keskuses asuvas koolis või eelistaksite, et laps õpiks 9 klassi väikeses maakoolis. Maakooliks loen kooli, kus klassis on kuni 10 õpilast.
Oleneb kindlasti ka sellest, kui kaugel maakonnakeskusest elatakse ja mis linn kodule kõige lähem on – kas maakonnakeskus või mõni teine linn.
Näit. mina elan Viljandimaal ja lähim linn ei ole Viljandi, vaid Karksi-Nuia. Kui on valida, kas 7.-9.kl laps käib koolis mõne km kaugusel Karksi-Nuias või üle 30km kaugusel Viljandis, siis mina eelistaks, et käib Karksi – Nuias. Põhikooliõpilasel iga päev mitukümmend km maakonnakeskusesse pendeldada ei pea mina küll mõistlikuks.
Oleksin igal juhul eelistanud, et mu laps käiks terve 9 klassi samas maakoolis (ta ise oleks ka tahtnud), aga paraku sai 6 klassi käia ja siis sulgeti kolmas kooliaste. Tuli minna vallakeskuse kooli (10 km), kus on 600 õpilast. Huviringide pärast oli ta nagunii harjunud sõitma 2x nädalas bussiga vallakeskusesse. Kui kodukoolis oli ta nelja-viieline, siis nüüd on ta ainult viieline. Ta enda sõnul on nii kerge seal suures koolis neid viisi saada, lihtsam kui “oma” koolis. Hetkel on ta klassi parim õpilane seal. Tegelikult on meil lausa mure, et seal on liiga lihtne ja pole väljakutset. Samuti kiusamisprobleem on seal meeletult suur. Õpetajatele haugutakse vastu, saadetakse puu taha jm. Lapse lukustatud kappi on kahe kuu jooksul kaks korda sisse murtud ja asju varastatud. Õnneks hoidis ta seal vaid kooliasju ja kehalise riideid. Selle õppeaasta on laps otsustanud ära käia seal koolis, aga kardan, et järgmiseks õppeaastaks on vaja teine kool valida. Paraku on valida vaid kahe teise maakooli vahel – üks 15 km eemal ja teine 20 km. Üks neist võib ka kohe-kohe kaotada oma III astme. Aga emma-kumma kooli kõrvalt on väga raske jõuda oma lemmikusse huviringi.
Oleksin igal juhul eelistanud, et mu laps käiks terve 9 klassi samas maakoolis (ta ise oleks ka tahtnud), aga paraku sai 6 klassi käia ja siis sulgeti kolmas kooliaste. Tuli minna vallakeskuse kooli (10 km), kus on 600 õpilast. Huviringide pärast oli ta nagunii harjunud sõitma 2x nädalas bussiga vallakeskusesse. Kui kodukoolis oli ta nelja-viieline, siis nüüd on ta ainult viieline. Ta enda sõnul on nii kerge seal suures koolis neid viisi saada, lihtsam kui “oma” koolis. Hetkel on ta klassi parim õpilane seal. Tegelikult on meil lausa mure, et seal on liiga lihtne ja pole väljakutset. Samuti kiusamisprobleem on seal meeletult suur. Õpetajatele haugutakse vastu, saadetakse puu taha jm. Lapse lukustatud kappi on kahe kuu jooksul kaks korda sisse murtud ja asju varastatud. Õnneks hoidis ta seal vaid kooliasju ja kehalise riideid. Selle õppeaasta on laps otsustanud ära käia seal koolis, aga kardan, et järgmiseks õppeaastaks on vaja teine kool valida. Paraku on valida vaid kahe teise maakooli vahel – üks 15 km eemal ja teine 20 km. Üks neist võib ka kohe-kohe kaotada oma III astme. Aga emma-kumma kooli kõrvalt on väga raske jõuda oma lemmikusse huviringi.
Mis siis nüüd saab? Pole ju KOV raha et väikseid maakoole ülevalpidada. Loobuge mônest tasuta teenusest. Muud vôimalust ju pole. Loomulikult kôik tahaksid et just tema laps käiks kodu kôrval väikeses armsas koolis, aga alati pole see kahjuks vôimalik. Koolid on erinevate tasemetega ja koolikiusamist esineb samuti enamustes koolides. Mis parata. Linnas lapsed käivad samuti mitme transpordiga kooli ja huviringi.
arvestaksin kodulähedust.
elan ka kesklinnas ja kõik lapsed ikka esialgu kodulähedases koolis käinud. jah, siin ongi kõik eliitkoolid, aga ma arvestasin ikka pigem selle järgi, et laps saaks iseseisvalt kooli ja tagasi. ei sooviks küll end lapse transportijaks – eriti, kui lapsi rohkem.
meil oli ka plaan kolida ning seal olekski olnud just selline pisike maakool 9. klassi lõpuni. kõik lapsed just tahtsid sinna ning mul ei tulnud kordagi mõttesse, et sealt saaks halvema hariduse vms. kolimata jätsime muudel põhjustel. pigem oli üheks põhjuseks just see, et peale 9. klassi peab kuhugi kaugele minema kooli.
Mis nende uuringutulemustega peale hakatakse?
Minu oma käis 3 klassi kodukoolis, siis panin maakonna keskusesse. Alguses oli hea, et olid väikesed klassid ja kodu lähedal. 1. klassi laps ei peaks kodust kaugele kooli sõitma. Samas 10-aastane on juba nii mõistlik, et kui hommikul maakonna keskusesse kooli viia, saab ise huviringides käidud ja pärast seda bussiga koju.
Meil on kohalikus koolis liitklassid ja minu hinnangul pärsib see õppetöö kvaliteeti. Ongi ainult 6 klassi. Kui ka oleks kõik klassid eraldi olnud kuni põhikooli lõpuni, siis oleks vast ikka hiljemalt 7. klassi suurde kooli viinud, sest enne gümnaasiumit oleks ikka vaja harjuda õppimisega suures klassis. Huviringide valik on ka suures koolis palju mitmekesisem.
Liitklass ei pärsi normaalsel juhul õppetöö kvaliteeti. Normaalsel juhul laps osa aega tunnist peabki iseseisvalt mõtlema ja nuputama, mitte ei pea 45 minutit õpetaja monoloogi kuulama. Seal liitklassis kus on kokku vbl 10 last saab laps kokkuvõttes ikka rohkem õpetaja tähelepanu kui suures 24 õpilasega klassis ja see on see mis loeb. Õpetaja jõuab temani kui tal seda vaja. Mul on 2 last üks käis suures koolis teine väikeses maakoolis, kus liitklsssid. Üks sai suures koolis tunda kiusamist ja tuli õhtuti koju suure kodutööde koormaga, sisuliselt hakkas pärast kooli teine tööpäev. Maakoolis käinud laps viskas enamikel päevadel õhtul koti nurka ja hommikul selle sealt võttis, sest ta jõusis koolis kõik ära teha. Hiljem gümnaasiumis oli linnakoolis käinud laps, depressiivne, võimalisel haige, tegi oma asju kuidagi kolmele ja korjas võlgnevusi. Maakoolis käinud laps aga 4-5-line, iseseisev ja püüab mitte puududa, ega võlgnevusi jätta ja on mitmes aines maakonna parim. Igal juhul on minu kogemuse kohaselt väike maakool on parem.
Linnas lapsed käivad samuti mitme transpordiga kooli ja huviringi.
Lepime kokku, et kui sa ei tea, kuidas sõidab maalaps kooli, ära palun sõna võta.
Linnalaps jääb ühest bussist maha, läheb tal varsti järgmine. Maalaps jääb bussist maha, ei ole tal järgmist võimalust. Maalaps läheb bussile siis, kui on buss läheb. Näiteks tunnid lõppevad kl 13, aga buss läheb kl 15. Siis laps ootab.
Meil võttis vald õhtuse bussi üldse ära, sest olevat kallis. 15 km on kooli! Vanemad võivad ju 30 km iga pöev sõita.
Mis nende uuringutulemustega peale hakatakse?
Minu oma käis 3 klassi kodukoolis, siis panin maakonna keskusesse. Alguses oli hea, et olid väikesed klassid ja kodu lähedal. 1. klassi laps ei peaks kodust kaugele kooli sõitma. Samas 10-aastane on juba nii mõistlik, et kui hommikul maakonna keskusesse kooli viia, saab ise huviringides käidud ja pärast seda bussiga koju.
Meil on kohalikus koolis liitklassid ja minu hinnangul pärsib see õppetöö kvaliteeti. Ongi ainult 6 klassi. Kui ka oleks kõik klassid eraldi olnud kuni põhikooli lõpuni, siis oleks vast ikka hiljemalt 7. klassi suurde kooli viinud, sest enne gümnaasiumit oleks ikka vaja harjuda õppimisega suures klassis. Huviringide valik on ka suures koolis palju mitmekesisem.
Liitklass ei pärsi normaalsel juhul õppetöö kvaliteeti. Normaalsel juhul laps osa aega tunnist peabki iseseisvalt mõtlema ja nuputama, mitte ei pea 45 minutit õpetaja monoloogi kuulama. Seal liitklassis kus on kokku vbl 10 last saab laps kokkuvõttes ikka rohkem õpetaja tähelepanu kui suures 24 õpilasega klassis ja see on see mis loeb. Õpetaja jõuab temani kui tal seda vaja. Mul on 2 last üks käis suures koolis teine väikeses maakoolis, kus liitklsssid. Üks sai suures koolis tunda kiusamist ja tuli õhtuti koju suure kodutööde koormaga, sisuliselt hakkas pärast kooli teine tööpäev. Maakoolis käinud laps viskas enamikel päevadel õhtul koti nurka ja hommikul selle sealt võttis, sest ta jõusis koolis kõik ära teha. Hiljem gümnaasiumis oli linnakoolis käinud laps, depressiivne, võimalisel haige, tegi oma asju kuidagi kolmele ja korjas võlgnevusi. Maakoolis käinud laps aga 4-5-line, iseseisev ja püüab mitte puududa, ega võlgnevusi jätta ja on mitmes aines maakonna parim. Igal juhul on minu kogemuse kohaselt väike maakool on parem.
Aitäh, kõlab julgustavalt. Küsin veel, et miks üks lastest linnas koolis käis? Vahetasite elukohta? Laste iseloomudel ja võimetel võib ka vahe olla. Kuidas Sa neid siinkohal hindad?
Väikeses maakoolis on kogu kool justkui “üks sõbralik klass”. Võimaliku kiusu ja norimise saab kohe eos lämmatada. Suuremad õpivad väiksematega koos olema ja hoolima.
mu sõbranna võttis oma lapse sellisest “sõbralikust klassist” ära just kiusamise tõttu, kusjuures kiusajateks olid ka õpetajad. kuna tegu pisikese kohaga, siis kõik tundsid kõiki ja kui õpetaja vanematega läbi ei saanud, siis kanti oma viha lapsele üle.
selline pisike kool on tore, kui seal on tõesti südamega asja võtvad õpetajad ja tugev kogukond, aga reaalsuses on pigem sellised väiksed koolid kohtades, kus õpetajaks võetakse kõik, kes vähegi mingitele nõuetele vastavad, sest kedagi muud pole kolkas võtta. lapsed on tihti vaestest/probleemsetest peredest, kel puudub laiem silmaring ning kelle tegevus vanemaid ei huvita jne.
Ei Tallinnas ei ole vaeste perede lapsi, muig. Rikaste lapsed käivad Tallinnas valdavalt erakoolides. Tavakoolides on läbilõige tervest ühiskonnast. Kõik, mis Tallinnast väljas, on kolgas? Harjumaa vallad on rikkamad kui Tallinn. Tallinn täis mägede töölisperesid ja muukeelseid. Kui sõidan bussiga lõuna suunas, siis on täiesti näha ja tajuda, et mida kaugemale Tallinnast, seda muhedamaks ja sõbralikumaks lähevad inimesed. Selliseid kaltsakaid, haisukolle ja narkareid nagu Tallinnas ei näe ma oma kodulinnas mitte kunagi.
Ei taha, et lapsed peaks Tallinnas koolis käima. Leidub Eestis normaalseid linnu, kus keskkond eestikeelne, koolid kaasaegsed ja keskkond turvaline. Ei meeldiks kindlasti, kui lapsed sõbrustaks ja käiks ühes koolis rikastega. Väiksemates linnades on inimesed ühtlasema majandusliku taustaga ja kulla-karraga kekutajad väga vähe. Jõukamate inimeste järeltulijad on tänapäeval sageli seotud kallima otsa sõltuvusainete ja kaifipidudega, sest taskuraha jagub. Ei ole vaja lastele sellist kasvukeskkonda. Eriti naiivne arvata, et rikkus paneb vanema suurema muret tundma oma võsukese tegevuse vastu.
ise – tallinna kesklinna elanikuna – ei tule isegi selle peale, et mõne linnaosast väljaspool, veel vähem, tallinnast väljas asuva kooli poole vaataks.
Ma küll tulen. Me elame Lasnamäel, laps õpib kesklinnas katsetega koolis. Ma jälle ei tuleks selle peale, et asukoht oleks esimene kriteerium, mille põhjal kooli valida. Endale ei vali ju töökohta ka selle järgi, et peaasi, et 500m raadiuses asuks.
Sa ei saagi ju võrrelda täiskasvanut ja last. Kui valida on kahe enamvähem võrdse töökoha vahel, siis valin ikka küll lähima. Mina vägagi tahaks, et töökoht oleks kodu lähedal. Õnneks saan kodutööd ka teha.
Liiklusmöll on see, et mille pärast ma esimese valikuna kaaluks ikka kodulähedast kooli. Tallinna liiklus on ju julm, ebaviisakas ja kiire. Päris palju lapsi saab aastas liikluses viga. Enda koduteel on kohti, kus tuleb südame põksudes üle reguleerimata ülekäigu minna ja samal ajal sõidetakse sul üle varvaste. Oled sa vaadanud kasvõi Elroni iga-aastat kokkuvõttet sõitva rongi ette jooksvatest lastest? Kui sageli näeb Tallinnas, kuidas lapsed bussist, trammist väljudes kohe selle nina eest üle tee plagavad. Kui sageli käib endal külm jutt seest läbi, kui ootamatult mingi tõuks nagu rakett mööda vihiseb. Ja siis vaatad lapsi, kes liiguvad tänaval omas mullis midagi pomisedes või siis heledendav ekraan nina all ja mõtled, et hoidku teda Jumal…
Küsimused on suunatud lapsevanematele.
Kas eelistate, et laps käiks maal 6-klassilises koolis ja 7.-9.klassi maakonna keskuses asuvas koolis või eelistaksite, et laps õpiks 9 klassi väikeses maakoolis. Maakooliks loen kooli, kus klassis on kuni 10 õpilast.
Ei tule ei esimesest ega teisest variandist head nahka. Vabandust, aga nii on.
Mina suhtun väikestesse koolidesse ettevaatusega. Suures koolis/klassis leiab laps ikka kellegi, kellega klapp tekib. Seevastu väikeses koolis on samamoodi nagu “konnatiigis”. Kui nende vähestega, õigemini nende liidrite pundiga, sobid, on kõik hästi. Kui aga ei sobi, siis sul seal mingit elu ei ole.
Samuti väidan ma, et liitklassid ei ole head. Õpetaja peab karglema korraga mitme klassi, mitme taseme, mitmes vanuses laste vahet, ta ei saa 45 minuti jooksul normaalselt oma aine õpetamisse süveneda. Olen ka ise pedagoog ja tean, kui oluline töökvaliteedi seisukohast on rahulik süvenemine ja tunni läbimõeldus. Rahulikult klassi ees oma ühe klassiga tööd tehes on tulemus parem.
Ja seda juttu, et eri vanuses lapsed on jube hea variant, kuna siis vanemad abistavad nooremaid – soovitan samuti võtta reservatsioonidega. Võib-olla mõni laps abistabki endast nooremat, aga päris kindlasti tekib sellises koosluses ka neid lapsi, kes hakkavad nooremaid kiusama. Nende konfliktide pealepassimine ja klattimine on õpetajale jällegi lisatöö. Jah, hea õpetaja teeb seda loomulikult, kuid ta ei jõua alati igale poole ega märka kõike.
Seega mina olen tavaklasside poolt. Ideaalne, kui klassis oleks umbes 10-20 samaealist last, see tekitab mõnusa sünergia ja kollektiivitunde ning ka õpetamise kvaliteet on enam-vähem.
Väikese lapse puhul on oluline, et päevane logistika oleks võimalikult lihtne. Kui maakoolis või selle lähedal on algklassilapsele sobivat huvitegevust, siis on vast algklassides kodulähedane maakool kõige parem (v.a juhul kui seal tõesti on probleeme õpetajatega või kiusamisega). Linnalähedastes maakohtades on paljude perede elukorraldus selline, et hommikul sõidavad vanemad nagunii linna tööle ja õhtul maale tagasi. Siis on neil lihtne kohe ka laps kaasa võtta ja linna kooli viia. Probleem on just selle päeva keskel toimuva logistikaga, kui on vaja minna trenni, muusikakooli või huviringi. Linnas on lapsel tihti need asjad ka kooli lähedal ja ta saab ise liikuda.
Suurema lapsega (nt. 7-9.klass) pole nii suurt vahet. Meie elame tegelikult linnas, aga laps otsustas just 7.-9.klassis käia trennis hoopis 30km kaugusel asuvas väikelinnas – sõitiski 3 korda nädalas bussiga sinna ja tagasi.
Eelkôige on väga väikeste maakoolide ülalpidamiskulud väga suured 10 ôpilast ja terve vana maja, ôpetaja palk jm personal. Kas ôpetaja peab saama samapalga olenemata ôpilaste arvust klassis? Pole ju väga aus?
Sa ei saagi ju võrrelda täiskasvanut ja last. Kui valida on kahe enamvähem võrdse töökoha vahel, siis valin ikka küll lähima. Mina vägagi tahaks, et töökoht oleks kodu lähedal. Õnneks saan kodutööd ka teha. Liiklusmöll on see, et mille pärast ma esimese valikuna kaaluks ikka kodulähedast kooli. Tallinna liiklus on ju julm, ebaviisakas ja kiire. Päris palju lapsi saab aastas liikluses viga. Enda koduteel on kohti, kus tuleb südame põksudes üle reguleerimata ülekäigu minna ja samal ajal sõidetakse sul üle varvaste. Oled sa vaadanud kasvõi Elroni iga-aastat kokkuvõttet sõitva rongi ette jooksvatest lastest? Kui sageli näeb Tallinnas, kuidas lapsed bussist, trammist väljudes kohe selle nina eest üle tee plagavad. Kui sageli käib endal külm jutt seest läbi, kui ootamatult mingi tõuks nagu rakett mööda vihiseb. Ja siis vaatad lapsi, kes liiguvad tänaval omas mullis midagi pomisedes või siis heledendav ekraan nina all ja mõtled, et hoidku teda Jumal…
Minu laps sõidab Lasnamäelt kesklinna kooli saamiseks sisuliselt maja eest bussiga trammipeatusesse ja sealt trammiga kesklinna. Ei pea kordagi ületama ilma foorita ülekäiku vmt ega kusagil kiires liikluses tunglema. Tänaval ei kasuta ka kunagi telefoni, kui just helistama ei pea. Telefon on seljakotis seespool spetsiaalses taskus. Lapsed tuleb maast-madalast õpetada normaalselt käituma-liiklema.
Sa ei saagi ju võrrelda täiskasvanut ja last. Kui valida on kahe enamvähem võrdse töökoha vahel, siis valin ikka küll lähima. Mina vägagi tahaks, et töökoht oleks kodu lähedal. Õnneks saan kodutööd ka teha. Liiklusmöll on see, et mille pärast ma esimese valikuna kaaluks ikka kodulähedast kooli. Tallinna liiklus on ju julm, ebaviisakas ja kiire. Päris palju lapsi saab aastas liikluses viga. Enda koduteel on kohti, kus tuleb südame põksudes üle reguleerimata ülekäigu minna ja samal ajal sõidetakse sul üle varvaste. Oled sa vaadanud kasvõi Elroni iga-aastat kokkuvõttet sõitva rongi ette jooksvatest lastest? Kui sageli näeb Tallinnas, kuidas lapsed bussist, trammist väljudes kohe selle nina eest üle tee plagavad. Kui sageli käib endal külm jutt seest läbi, kui ootamatult mingi tõuks nagu rakett mööda vihiseb. Ja siis vaatad lapsi, kes liiguvad tänaval omas mullis midagi pomisedes või siis heledendav ekraan nina all ja mõtled, et hoidku teda Jumal…
Minu laps sõidab Lasnamäelt kesklinna kooli saamiseks sisuliselt maja eest bussiga trammipeatusesse ja sealt trammiga kesklinna. Ei pea kordagi ületama ilma foorita ülekäiku vmt ega kusagil kiires liikluses tunglema. Tänaval ei kasuta ka kunagi telefoni, kui just helistama ei pea. Telefon on seljakotis seespool spetsiaalses taskus. Lapsed tuleb maast-madalast õpetada normaalselt käituma-liiklema.
Kôik ei ela ju Lasnamäel
