Esileht Koolilaps Maakoolist linnakooli

Näitan 8 postitust - vahemik 1 kuni 8 (kokku 8 )

Teema: Maakoolist linnakooli

Postitas:

Ma ei tahtnud kaaperdada teemat, kus inimesed olid kolinud suuremast vallakeskusest maale ja lapsed ei harjunud maakoolis ära. Küsin vastupidi – eelteismelisega maakoolist linnakooli? Mul on nüüdseks saanud maaelust kõrini. Elame väikses külas, suurem laps on juba linnas koolis, gümnaasiumis. Väiksem on veel maakoolis ja talle siin meeldib, aga mulle enam maaelu üldse mitte. Näen ka koolis puudujääke – õpetajaskond on veidi mugavustsoonis, ei suudeta lastele pakkuda seda, mida linnas: muuseume, kino- ja teatrikülastusi, väga palju on kolkamentaliteeti ja onupojapoliitikat, keegi on kellegi tütar, poeg, sugulane, naabrimees jne. jne. Tahan linna, aga väiksem laps on vastu. Jutustage palun oma kogemustest maalt Tallinnasse minekuga, just need, kellel eelteismelised lapsed. Kuidas nad kohanesid, sõbrad leidsid jne.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu pere kolib linnast maale. Minu vanem laps sai linna koolis algklassides ekstra õpetaja enda liikumisarmastuse pärast ära käidud igalpool. Siiski kõik õpetajad seal koolis sellised ei ole. Et ses suhtes vahet ei ole kas maa või linnakool. Onupoja poliitika on igalpool. Linnas poogivad logopeedid end kergelt külge, neil on ju tööd vaja ja üksteisele annavad ka tööd. Parem on neid viisakalt maha raputada, alati pole asi lapse tõsises vajaduses abile. Mul on olnud negatiivsed kogemused aga vot nende kiuste mu lapsel läheb koolis väga hästi. Praegu ongi tunnistusi sellest kuidas lastel läheb hästi pärast linnakoolist maakooli üle minnes sest linnakoolis on last tembeldatud halva arenguga või aeglase arenguga vms vigadusega lapseks. Tegelikult võivad olla muud psühholoogilised põhjused. Ega ma üldsusta logopeedide organisatsiooni, mul on nendega kogemusi kus ma nägin ära et nad tõesti otsivad endale tööd ja tahavad olla targemad teadjad su lapse kohta. Ettevaatust nendega, tuleb läbi katsuda kõik nende jutt ja motiivid. Üks hea kogemus siiski on ja tõsiselt ainuke kus laps sai grammatikas õpiabi ja tal on õigekiri hulga parem. Aga logopeedid endast hõlmavad palju muudki. Logopeed teeb koostööd nii psühholoogi kui ka sotstöötajaga. Direktoril meie linna koolis ei ole võimu või ei taha ta seda kasutada ja vägivaldseid lapsi poputatakse edasi. Siukest kapsast ja pudru näinud aga eks linnakoole ole linnas teisigi et taustauuring võiks väga tugev olla.

+1
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 08.01 08:19; 08.01 08:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Uue kooli kohta tasub ka seda uurida et ega see mingi konveier ole, muidu oled ise see koolilaps oma lapsega. Meil juhtuski hinnatud kool olema aga kodu anti liiga palju õppida ja trennis käimine jäigi ära. Samas veidi bussiga sõita teises koolis õppisid lapsed koolitundides nii palju ära et kodu jäi üsna vähe õppida aga sinna ma ju ei tahtnud last panna et ei peaks seda bussi peale jooksmist olema igapäev.

+1
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 08.01 08:19; 08.01 08:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu lapsed läksid olude sunnil maalt linna, nö. konveierkooli. Meil maakoolis ei olnud õpetajad mugavustsoonis, vastupidi, nad rabelesid meeletult, neil oli tohutult palju väga eriilmelisi ideid, mida siis kogu kooliperega teostati. Maakoolis oli nii, et kui mingil õpetajal tuli järgmine idee, siis kaasati sellesse kõigi klasside lapsed, kes huvi tundsid. Linnakoolis on nii, et tegevused sõltuvad algklassides vähemalt peaasjalikult ühe õpetaja – klassijuhataja loovusest. Tunnis on tunduvalt vähem personaalset lähenemist, palju rohkem tühja aja veetmist, sest on suur vahe, kas 25 last räägivad korda-mööda oma aastavahetusest või 8 last. Seetõttu maakoolis lapsed tunnis suutsid omandada ka kontrolltööde materjali. Linnakoolis käib peamine õppimine siiski õhtul kodus, päeval antakse suunised, kuidas õhtul kodus õppida. Maakoolis olid lapsed harjunud, et nad peavad igal teemal arvamust avaldama, kaasa mõtlema, linnakoolis on nii palju lapsi, et saab vabalt vaikselt nurgas istuda ja üldse mitte kaasa mõelda. Muidu sõbrad on leitud, vanemal lapsel läks sõprade leidmine valulisemalt, sest ta ise oli hirmul, noorem leidis esimesel päeval sõbrad.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

keeruline teema.
Minul ka ema tahtis meid vallakeskuse koolist tõsta väiksemasse kooli (nagu nad 1990 lõpul olid): keeldusin, mõistusega sai ka aru, et kaotaksin inglise keele õppe, mida olin teisest klassist teinud. Lisaks oleksin pidanud eemal olema oma sõpradest, alevikus oli nii tore, see sotsiaalsus, mis sealt tuli, aitab mind terve elu. Just selline eluterve ja sportlik lapsepõlv. Linnas on rohkem nutistumist, lapsed rassivad trennides (nii andekad kõik, vanematel raha rohkem… kohati see trennitamine on täitsa pöörane), vahemaad suured- lastevaheline läbikäimine võtab aega.

Mulle tundub su kogu postitus tehtud emotsioooni pealt, kõik on halvasti… kui laps ei soovi vahetada, siis olge need aastat kuni põhikooli lõpuni ikka maal… usu, seal on elutervem keskkond, kuid linnas.
eriti kui laps peab leidma uued sõbrad, siis võib kaasa minna igasugu lollustega.
Õpetajaid on nii häid kui halbu mõlemal pool, seda garantiid ei ole.

kokkuvõttes, kui lapsel on sära silmades, käib rõõmuga koolis, on sõbrad, siis ära muuda.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui vana see eelteismeline on? Arvan, et teda on lihtsam teise kooli panna kui teismelist. Ehk et vahetaksin praegu kooli või siis alles gümnaasiumisse minnes.
Kuidas last linna meelitada… Kas ei oleks võimalik panna last enne linna mõnda trenni? Uurida, kas mõne tuttava laps käib seal koolis ja lastega midagi koos ette võtta, et lapsed sõbruneksid.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina jälle ei jõua ära imestada, kui palju tehakse ja käiakse maakoolis, kus minu ema töötab. Minu laste linna koolis jõutakse teatrisse või muuseumisse heal juhul korra aastas. Ei mingeid klassiõhtuid või ekskursioone linnast välja. Suured klassid ja paras konveier. Õnneks olen saanud oma lapsi ema klassiga koos teatrisse-muuseumisse saata. Nii et väga erinevad on koolid ja õpetajad.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Linnakool, ikka kord kuus käiakse muuseumis, teatris või kinos. Aga üldiselt – miks te ise ei käi lastega kinos? Mulle just meeldib kui on koolisisesed üritused – meisterdamise workshoppide päev, spordipäevad, laadad, koolidiskod, st sellised üritused, mida ma lapsega kahekesi teha ei saa. Teater ja muuseum on ju kättesaadav kõikidele, käige aga.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 8 postitust - vahemik 1 kuni 8 (kokku 8 )


Esileht Koolilaps Maakoolist linnakooli

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.