Esileht Kodunurk Maale elama?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 62 )

Teema: Maale elama?

Postitas:
Kägu

maal on tegelikult kallis elada, kui juba praegu rahaga kitsas, siis saab olema veel kitsam

Mis asi seal maal sul nii kallis on? Mul on linnakorteri laen ja kommunaalid kokku 800 eurot. Tahad öelda, et maal on kulud elamispinnale suuremad?

+3
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

maal on tegelikult kallis elada, kui juba praegu rahaga kitsas, siis saab olema veel kitsam

Mis asi seal maal sul nii kallis on? Mul on linnakorteri laen ja kommunaalid kokku 800 eurot. Tahad öelda, et maal on kulud elamispinnale suuremad?

see sõltub, kus sa seal maal elad, oma majake võtab ikka regulaarselt kogu aeg mingit raha

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

maal on tegelikult kallis elada, kui juba praegu rahaga kitsas, siis saab olema veel kitsam

Mis asi seal maal sul nii kallis on? Mul on linnakorteri laen ja kommunaalid kokku 800 eurot. Tahad öelda, et maal on kulud elamispinnale suuremad?

auto peale kulub palju, kütus nagunii, aga kui pead veel kruusateedel sõitma, siis suurenevad kohe ka remodikulud, mõned teed on kevaditi läbimatud, meil eelmine kevad nt ei toodud postigi mitu nädalat, kuna tee oli sõidetamatu, keegi muidugi ei küsinud, kuidas elanikud liikuma saavad. bussiühendus puudub.
no ja siis nt see, et kuidas on lahendatud vesi ja kanalisatsioon, st kas on vaja puurkaev tellida ja biopuhasti, jälle hunnik raha.
Üldises plaanis, kui on olemas pääs linna ja laenuta maja, siis on odavam muidugi kui linnas elada.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kortermajas on naabri uks poole meetri kaugusel, aga ei pea suhtlema, kui ei taha. Mul 13 aastat sama naaber olnud ja me pole ühtegi sõna vahetanud. Vaevalt ma majas elades järsku sotsiaalsemaks muutuks.

Nii imelik lugeda.

Ma ennast ka teab mis sotsiaalseks inimeseks ei pea ja olen elanud kymnendi nii linnas (kesklinn) kui sama aja ka maal (mets on ymberringi ja ca kymme naabrit).

Praegu siis maal ja tean k6iki naabreid nii nägu- kui nimepidi. Vähe sellest! Ka k6ik koerad ja kassid on tuttavad! Tean täpselt, kes kus elab. Kuna mul peaaegu ainsama pole koera, on mu hoovis ka kasse näha. Pikutavad terrassil ja saavad ka mu enda kassiga hästi läbi. Kesksoolised k6ik. Ja loomulikult tean ka nende nimesid 🙂

Naabrite koertega on mul samuti head suhted. Läbi aia ikka räägin nendega, kui mööda juhtun jalutama. Liputavad saba eufooriliselt ja t6usevad käppadega aia najale pysti.  Saab pai teha. Enamustel on t6ukoerad, kahel vahvad krantsid. Naabri-krants liigub vabalt ja tema alati haugub kui ma tulen…aga see olevat tervitus-haukumine. Samasugune käitumine on tal ka oma pereliikmete naasemise puhul.

Tegemist siis sellise väikese kylakesega linnalähedases metsarypes. Linna lähedust pean samuti oluliseks. Selles m6ttes super koht. Lisaks saime m6ni aasta tagasi ka tänavalambid: 13 tk. Seegi annab k6vasti plusspunkte juurde. S6idad 800 meetrit metsateedpidi ja äkki voilaa- valgustatud kyla!

Naabritega yksteisel kylas ei käi, aga kui väljas näeb, ajab ikka m6ne s6na juttu. Paar mu emavanust naabrinaist on hästi toredad: pakuvad mulle kui noorperenaisele erinevaid lilli aeda istutamiseks (pysikad). Mis on omal liiga laiali läinud ja muidu leiaksid tee komposti. Minul aga on olnud hea meel nende taimede yle. Erinevad hostad, floksid, astilbed.

+5
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kortermajas on naabri uks poole meetri kaugusel, aga ei pea suhtlema, kui ei taha. Mul 13 aastat sama naaber olnud ja me pole ühtegi sõna vahetanud. Vaevalt ma majas elades järsku sotsiaalsemaks muutuks.

Nii imelik lugeda.
Ma ennast ka teab mis sotsiaalseks inimeseks ei pea ja olen elanud kymnendi nii linnas (kesklinn) kui sama aja ka maal (mets on ymberringi ja ca kymme naabrit).
Praegu siis maal ja tean k6iki naabreid nii nägu- kui nimepidi.
Naabritega yksteisel kylas ei käi, aga kui väljas näeb, ajab ikka m6ne s6na juttu. Paar mu emavanust naabrinaist on hästi toredad: pakuvad mulle kui noorperenaisele erinevaid lilli aeda istutamiseks (pysikad).

Inimesed ja nende privaatsusvajadus on erinevad. Ei imesta, kui mõni pole naabriga 13 aastat suhelnud. Võib-olla ei soovita hakata tühjast ja tähjast pläkutama, mida enamasti tehakse või kardetakse, et naaber hakkab liiga palju isikliku elu kohta uurima, kus käisite, mis tegite, millal tulete, miks autot hoovist mitu päeva polnud jne. Small talkiga on oht, et ei piirduta ainult taimedest rääkimisega, vaid hakatakse vaikselt uurima elu-olu kohta ja kaob ära privaatsus. Tean vanemaid inimesi, kes kokku saades arutavad teiste naabrite elu üle, kus keegi töötab, millal puhkus on, kus lapsed õpivad, mis hinded on, mis hobidega tegelevad jne.

+5
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Viimasele:

Hästi. Mul seda hirmu pole. Las arutavad. Nagunii arutavadki, sest olen viimased kolm aastat elanud yksi. Noh, tegelikult visiitsuhtes.. Aga päriselt- keegi pole midagi kysinud ega ma ka ise vajalikus pidanud oma eraelu kohta teavet jagada. Seega mina tean rohkem neist kui nemad minust. Seegi teave on kuidagi juhuslikult minuni j6udnud, mitte suure uudishimu t6ttu.

Samas tunnistan, et ymbritseva suhtes on ikka tore teadlik olla. Eriti, mis puudutab loomi. Inimesed eriti pinget ei pakugi 🙂

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lugesin kokku: meie väikeses kylas on 15 koera! Uskumatu! Me elame k6ik lähestikku, aga neid ei kuule peaaegu kunagi haukumas. Hästi kasvatatud?

Koerad on pisikestest t6ugudest Berni Alpi karjakoerani. T6si, kahel perel on kaks koera, yhel kolm väikest. Nojah. K6igiga ma ei suhtle (ei jää tee peale).

Kyll aga on s6barlikud suhted Saksa lambakoeraga, Shveitsi valge lambakoeraga, Kuldse retriiveriga, Berinkaga ja l6busa taksiga 😀

Lisaks naabrite toredale t6utule sellile.

Kasse on vähemuses: 8. K6ik toonid on esindatud. Tavalised kassid. Siiamit ainult pole.

Elu maal on väga äge! 🙂

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Elu koosnebki tsüklitest. Kui te tunnete, et on aeg muudatus teha ja olete selleks valmis, siis miks mitte teoks teha.

Veidi toon reaalsust ka olukorda. Uue maja ehitus ei käi kiirelt. Ka mitte moodulmaja. See, et sa loed, kuidas ehitus pn 90-120 päeva, siis see käibki konkreetselt maja kohta mitte kogu kupatuse koos erinevate projektide ja lubadega.

Omast kogemusest räägin, et alustasime eelmise aasta veebruaris ja moodulmaja pole veel paigaldatud. Iga asi venib. Igas etapis on järjekord. Näiteks maja eelprojekteerija järjekord oli neli kuud. Alles seejärel sai anda ehitusloa taotluse sisse. Ka see menetlus võttis aega. Kui luba käes, oli taas talv ja talvel ei saa vundamenti teha. Seega kogu ehitustöö algab alles nüüd kevadel.
Praegu on materjalide saadavus öeldes ebanormaalselt raske.

Võid vaid arvata, millise hävingu  on saanud see raha, mis oli pangakontol ootel kogu selle aja. Materjalide ja tööde hinnad on teinud suure hüppe.

Pikemalt selgitamata ütlen, et ajutisel pinnal tuleb meil kokku elada poolteist aastat kindlasti. Hetkel ei saa me ka kindlad olla, et kõik planeeritu läheb kergelt.  Hinnatõus aasta tagusega on 30% kindlasti.

Seega tahtmine ja tagavara peab korralik olema.  Uudishimulikud naabrid ja möödujad on köömes selle kõrval. Ausõna ma oleks nõus naabrite pilgu alla peenart rohima ja puud langetama selle ootamise asemel.

Kas oodata? Seda ma ka julgeks soovitada, sest pole usku, et olukord paremkas muutub. Hinnatõus ja saadavuse puudus kindlasti pidurdub mingil hetkel. Aga millal ja kus see piir on, seda ei oska ka parimad analüütikud praegu öelda.

Siiski ma ei taha öelda, et unistusi ja soovitud muutusi ei peaks ellu viima. See pole võimatu, aga eelarve muutub päevadega.

Meie oleksime oma endises majas elades ka raskustes. Sest laen oli suure kuumaksega (võetud mitmekümneks aastaks) ning paljud asjad vajasid juba välja vahetamist. Pluss meil oli ka põhjus miks kahekordne maja polnud meie jaoks enam sobiv.

+6
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma ei ole kõiki vastuseid läbi lugenud, äkki on keegi juba pakkunud seda. Aga mina esimese asjana pakuksin välja selle, et müüge saares krunt (maja) maha ja tehke tänu sellele omale linnas olemine mugavamaks.

Mulle endale küll tundub see saarde kolimine + autodega Tallinna vahet sõitmine + üürikorter väga kuluka teemana. Pluss sul on kaks last, neil ka omad huvid, trennid, sõbrad  – vaja sõidutada. Linnas oleks see kõik lihtsam. Ma ise elan Tallinnast 40km kaugusel ja meie linnast käivad buss, marsa ja rong pealinna, seega kui vanemad, siis saavad ise hakkama ja ei pea sohver olema.

Ma hingelt linnainimesena muidugi ei ole erapooletu aga maale kolimine tundub väga suur samm. Tagasi linna ja uut maja osta on tulevikus juba väga raske. Samuti peaksid mõtlema selle peale, et mis siis kui tööst ilma jääd, kas on seal piirkonnas sulle või mehele midagi väärilist pakkuda? Nüüd kui Covid taandumas on, siis hakatakse vaikselt ka kodukontoreid vähemaks tõmabama. Vähemalt minu valdkonnas on nii.

 

+7
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Maal on tore ca 2 kuud suvel.

+2
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kohta peaks eelnevalt hoolega uurima, kuidas kogukonnas asjad on jne. Näiteks Maahommiku saates oli hiljuti lugu ühest kogukonnast, kes on nii kokkuhoidvad, et igal nädalavahetusel on naabritega koosviibimised. Kes maal rahu tahab siis sellisesse külakesse ilmselt ei koliks, kes armastab seltskonda siis just sobiks.

 

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minul on mitmed sõbrad viimase kümne aasta jooksul maale kolinud ja mitmed neist omakorda ka tagasi tulnud. Nende kogemuste näitel soovitaksin teha “pehme maandumise” ja võtta aasta aega katsetamiseks. Kolige olemasolevasse suvemajja ja rentige linnas olev maja välja (või müüge maha, aga ärge seda raha esialgu veel saarele investeerige). Lapsed saaksid uuest õppeaastast saarekooli ja lasteaeda minna, teie teeksite oma olemasolevat kaugtööd edasi. Aasta aega elate nii ja kui sobib, siis saate järgmisel aastal juba linnaeluga sidemed läbi lõigata ja end alaliselt maale sisse sättida. Aga kui ei sobi, tõstate linnakodust üürnikud välja ja kolite ise tagasi.

+4
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minul on mitmed sõbrad viimase kümne aasta jooksul maale kolinud ja mitmed neist omakorda ka tagasi tulnud.

Täpselt sama kogemus!

Suure hurraaga minnakse maale, jube romantiline. Pärast paari esimest talve tullakse tagasi.

On hästi, kui on kuhu tulla. Üks tuttav pere mattis oma linnakorteri müügist saadud raha maamaja mugavuste seadistamisse. Kõik ilus. Aga nüüd ei maksa keegi seda raha neile kinni ja maja müügihinnast enam linna tagasipöördumiseks ei jätku. Elu ja suhted (k.a. lastega) päris nässus selle kunagise maalekolimise idee pärast.

 

+3
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Maakohtadel on suur vahe. Keegi ei käse inimestel kolida kaugetesse, eraldatud kohtadesse, kuhu on raske ligi pääseda, eriti porisel ja talvisel ajal ja siis avastada maal elamise miinused. TA kirjutas, et kool-lasteaed on 3 km kaugusel, käib koolibuss, peres on 2 autot. Praegu on tal iga päev 20 km üks ots Tallinnas asuvasse kooli. Ka krunt ei asu kusagil kaugel metsas või põllul, kuhu on raske ligi pääseda, vaid naabrid on mõlemal pool ja 50-100 m kaugusel. Väikeses kohas elades sõltub palju erialast ja sissetulekust, mitte keegi ei saa sundida inimest, kes saab ja soovib teha kaugtööd, hakata käima kontoris. Mugavused maksavad igal pool.

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen ise maalaps ja käinud alevis maagümnaasiumis, kodu oli 10 km kaugusel koolist.

Ütlen ausalt, jube elu! Õhtul sõpradele külla ei saa, õhtul hilja kusagilt koju ei saa, mittemingit spontaanset sõpradega kokkusaamist – kogu aeg jama transpordiga, kellaaegadega. Isegi need 3-5-8km vahemaad – pime, külm, vihm, tuisk. No ei ole võimalik ei jalgsi ega rattaga kulgeda neid vahemaid.

Maakodu suvel kasutamiseks on väga tore ja väikelastega elu kah ilmselt vanemate taktikepi järgi korraldatav. Aga juba gümnaasiumieas – tänan, EI. Mitte iial ei teeks ma seda oma lastele.

+5
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei koliks maale. Maal on tore väikelastega või kui lapsed suured ja kodust läinud. Koolilastel pole maal midagi teha. Noored tahavad sõpru, seltskonda, linnamelu,  pidusid. Maaidüll ja vaikelu on kesk ja vanemaealistele.

+3
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei koliks maale. Maal on tore väikelastega või kui lapsed suured ja kodust läinud. Koolilastel pole maal midagi teha. Noored tahavad sõpru, seltskonda, linnamelu, pidusid. Maaidüll ja vaikelu on kesk ja vanemaealistele.

Meie lastel ei olnud enne maale suurde majja ja suurele territooriumile kolimist pooltki seda seltsielu, kui maal hiljem tekkis. Kolisime, kui lapsed olid 16, 15, 15, 13 ja 10. Siis jagus ruumi Tallinna koolisõpru majutada ja vastu võtta ning kasvõi hommikuni lõkke ääres tembutada, tiigis ujuda, saunamaja eesruumis kitarri plännida, mida iganes. Või talvel oma tubades sõpradega muusikat kuulata, täishäälega filme vaadata ja mida iganes. Omakasupüüdlikult muidugi sai ka laste külalised mõningaid töid tegema pandud, veidi puid laduda või murutraktoriga sõita, lund lükata vms. Raputas mobiilidest need noored meie linnavurled (omi lapsi pean eelkõige silmas, aga mitte ainult) välja kenasti. Võib öelda, et oli tunglemist, kes saab näiteks nädalavahetuseks külla tulla ning nii popid polnud me lapsed iial enne. Jala mingi 4-8 km muusikatundi või trennideni pole ju niisuguses vanuses üldse küsimus, jalgratas ka juba ju leiutatud. Eks aegajalt, eriti paksu lumega, muidugi pidi sõidutama ikka trenni ka, aga seda tehakse ju linnaski, kus see võtab hoopis kauem aega. Fooride ja ummikute tõttu. Teed lükatakse meil ideaalselt alhti ka, reg elukoht ju, mitte suvila, nad peavad. Koolis käidi endiselt Tallinnas, kuni Tartusse kõrgkoolidesse minek, kes millal. Kas siis liinibussiga köidi kooli (1 km jala peatusesse ehk 10 min) või mina või mees viisime, kuna tööl vaja enamasti siiski linnas käia ning niikuinii sõitmist on. Maanteed mööda saab kiiresti ja valutult.

+6
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Noored tahavad sõpru, seltskonda, linnamelu,  pidusid.

Meie lastel ei olnud enne maale suurde majja ja suurele territooriumile kolimist pooltki seda seltsielu, kui maal hiljem tekkis.

Suhtlemine, pidudel käimine sõltub ikka laste iseloomust ja suhtlemisoskusest. Osad linnalapsed ei kutsu oma korteritesse kunagi külalisi ja kuigi ümberringi on sadu lapsi, istuvad kodus nutikates. Teised elavad linnast väljas, suure hooviga majas ja parimad sõbrad käivad vaheldumisi külas. No ei tähenda linnas elamine veel suurt seltsielu, et kui pere kolib linna, siis on lastele hoobilt garanteeritud head sõbrad ja lahe linnaelu. Mõni võib elada New Yorgi kesklinnas, aga tunda ennast üksikuna.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Osad linnalapsed ei kutsu oma korteritesse kunagi külalisi

Enamasti neil pole linnas seda ruumigi, kus segamatult ja vanemaid segamata mõnusasti suhelda. Mis sa seal Mustamäe kolme- või neljatoalises ikka väga sõpru vastu võtad. Teha pole niikuinii midagi eriti, vanemad passivad papist seina taga. Ööseks jääda ei lubata ja pole ruumi ning nagu koduteemadest lugeda, söögilauda laste külalisi hoopiski ei võeta. Sest esmalt kööki (kui see üldse olemas on, mitte pliit toanurgas) sööma niikuinii ei mahu – süüakse diivanil telku ees – ja teiseks kanakintsude arv on rangelt loetud, sest “kus ma linnakorteris neid söögivarusid peaksin hoidma”.

+4
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Enamasti neil pole linnas seda ruumigi, kus segamatult ja vanemaid segamata mõnusasti suhelda. Mis sa seal Mustamäe kolme- või neljatoalises ikka väga sõpru vastu võtad. Teha pole niikuinii midagi eriti,

No ei ütleks, kui poeg oli koolilaps, siis oli meil alalõpmata paar poissi külas (elasime Mustaka kolmetoalises). Ja ise käis samamoodi pidevalt klassikaaslaste juures. Oma lapsepõlves oli samuti, ja alati oli midagi teha. Pluss lähedalolev Nõmme mets pakkus lõputuid mängukohti.

Keegi luges 15 külakoera üles – meie Tln kesklinna 18 korteriga majas on 8 koera. Kõiki teame-tunneme-sügame-paitame, toredad käpalised. Lisaks kõrvalmajade penid, kokku mitukümmend enam-vähem tuttavat tegelast (omal ka koer). Lastel ja loomadel on siin väga tore.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No ei ütleks, kui poeg oli koolilaps, siis oli meil alalõpmata paar poissi külas (elasime Mustaka kolmetoalises).

Ega ma ei öelnudki, et absoluutselt mitte kellelgi teismelistest ei saa linnas kolmetoalises iialgi külalisi käia. Muidugi saab ja muidugi käiakse. Aga enamasti pole see nii lihtne. Lihtsalt see visiit keskmise suurusega korterisse ei pruugi olla alati nii seiklusterohke, vahva, vaheldusrikas, tegus, segamatu, vaba ja arvutivaba 🙂 Ning muidugi usaldusega kaasnev vastutus-koolitus teismelistele on korteris suhteliselt vähene. Pääädibki asi arvutimängude või telekaga….sageli. Sest muud pole seal ju teha.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lihtsalt see visiit keskmise suurusega korterisse ei pruugi olla alati nii seiklusterohke, vahva, vaheldusrikas, tegus, segamatu, vaba ja arvutivaba ???? Ning muidugi usaldusega kaasnev vastutus-koolitus teismelistele on korteris suhteliselt vähene. Pääädibki asi arvutimängude või telekaga….sageli. Sest muud pole seal ju teha.

Teismelistel päädib külaskäik enamvähem alati arvutimängude või PS-ga, juhul kui need on tasemel ja olemas! Pole mingit vahet kas maal või linnas. Ja väiksemad lippavad linnahoovides mõnuga. Vastutuse asjast ma ei saa üldse aru – linnalapsel on väga suur usaldusega kaasnev vastutus – bussidega liikumine, erinevad kohad ja tegevused ilma vanemateta juba noorelt.

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Teismelistel päädib külaskäik enamvähem alati arvutimängude või PS-ga, juhul kui need on tasemel ja olemas! Pole mingit vahet kas maal või linnas.

Kogemus nii ei ütle. Minu pere oma ja siin külavahel noori (13-18) vaadates. Kõik need linnalastest sõbrad, kes meie lastel riburada pidi külas käisid. Kui ikka natuke panevad vanemad lapsi ja teinekord ka nende pikemaks ajaks tulnud külalisi ka liigutama kodutöödega, kui on võimaik sõpradega reedel vanemaid segamata grillida või kala püüda, muusikat teha, valgetel öödel võrku taguda, lõket teha vms, siis langeb see mobiil kiiresti tagataskusse. Arvutimängud muidugi on ka, mõni öö vastu laupäeva talvel tõmmatakse ikka semudega hommikuni. Seda kõike on enamuses linnakorterites võimatu orgunnida. Vanemad segavad noori, noored vanemaid, ööseks pole majutada, teha pole korteris eriti midagi eripärast.

Vastutus, otsustusvõime ja ka käeline osavus on muidugi igal pool noortele vajalik. Bussidega liiklemise oskamatust ma maal elavatel lastel pole küll märganud. Küll aga olen aastate jooksul näinud, kuidas tütre udupeen sõbranna (peotants, modellikool, meik, küüned ja kogu värk) õpib paari külastuskorraga ära kirvega laastu lööma, et lõke paremini süttiks ning ussi konksu otsa panema. Rääkimata sauna eesruumis käsitsi oma nõude pesemisest, et mitte ööse suurde kööki tulla. Mobiil…ah see pandi tuppa, et vanemad ei tüütaks oma helistamisega. Napilt 3 suve tagasi.

+2
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

tuttaval on ka maal maja, ilusas kohas, 3 last.  ema tööl ei käi, tegeleb logistikaga – keda linna trenni, keda kooli, keda muusikakooli, keda arsti juurde. Otsis endale koduabilist-autojuhti – aga mitte kedagi ei leidnud, pakkus ametlikult tööd, korralikku palka, autot. Ainult uha kodu ja linna vahet, lapsed on andekad ka veel. Maal elul on oma head ja vead, tõesti võid muusikat valjult kuulata või siis lõket teha. Aga kui tuleb korralik lumetorm, siis on su  ammu ostetud teatripiletid mokas, ei pääse välja.  On lapsel linnas pikem üritus – siis sõidad õhtul hilja järgi või otsid öömaja.

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas need töökohad on teil igaveseks? Kas soovi korral leiad jälle uue töö, mida sealt saarelt teha?

Kui näiteks IT-alal ka suunda vahetada, siis võimalus kodust seda tööd teha ei muutu ju ikka. Veebidisaini, raamatute toimetamist, raamatupidamist, kirjutamist, kõiki neid töid, mida kontoris  arvuti taga saab teha (v.a. füüsiline klienditeenindus) annab ju kaugtööna teha. Annab ka mingit nišitoodet (a la nagu kevadmantlid, sepised jne.) füüsiliselt  maal toota, sest kõik müük käib postipakkide ja veebimaksete kaudu. Tegelikult on praegusel ajal ikka tohutult palju töid, mida kodust annab teha.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga kui tuleb korralik lumetorm, siis on su  ammu ostetud teatripiletid mokas, ei pääse välja.

Alati annab organiseerida, kui soov on. Kaks võimalust: on endal autol väike sahk, või on lumesaan, millega sõidas suure maantee ääres oleva naabri hoovile, jätad saani sinna ja sõidad mööda suuremat maanteed, mis on lahti lükatud, bussiga linna teatrisse. Ise ma lihtsalt helistan sahamehele, et kuulda on, et torm tuleb, mul on homme kindlasti sel kellaajal välja vaja saada ja alati saab, kui piisavalt ette mõtled. Laste igapäevane logistika on jah vaat et kõige suurem murekoht. Aga maal on jah iga liikumisega seotud tegevus kallim. Meie näiteks ei saaks ilma kahe autota peres kuidagi hakkama, töökohad on erinevates suundades, ilma bussiühenduse võimaluseta.

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minul on mitmed sõbrad viimase kümne aasta jooksul maale kolinud ja mitmed neist omakorda ka tagasi tulnud. Nende kogemuste näitel soovitaksin teha “pehme maandumise” ja võtta aasta aega katsetamiseks.

Just. TA võiks kasvõi terve suve maal elada proovida perega, aga neil pole ju seal majagi.
See plaan on siiski ilus unistus, aga mitte reaalne mu meelest. Miks mitte lapsed üles kasvatada praeguses kodus ja vanemana ise maale kolida?

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lastega on maal oluliselt mugavam, kuigi logistikat tuleb ikka mõnikord teha. Samas ega Tallinnas ka paljus oma 5-9 aastast Lasnamäel lahti ei lase, et sõida nüüd ühistransaga Nõmme Loodusmajja oma ringi. Või ka sama linnaosa piires natuke kaugemale.

Lastel maal tegevust rohkem, üldiselt suhelda ja sõpru parem vastu võtta. Värskem õhk. Keskeltäbi mõneti rohkem käelist tegevust ja seega ka oskusi. Turvalisem, kuigi vajab juhendamist. See aga ongi vanemate töö. Tiiki, jõkke või merre võib hoiatamata ja jälgimata laps kukkuda ka Tallinnas, Tartus või Pärnus. Samas auto alla jäämine on praktiliselt välistatud, kui lollusest ei vali elukohta vahetult mõne suure liiklusega (maan)tee äärde. Maal, kui silmas pidada päris maakohta, mitte tillukese 1500-2500 ruuduse krundiga maju põllupeal, ei sega laste kilked naabreid, ei hulgu narkomaanid. Ka ei kihuta autod, kui vähegi kohta valida. Ei kiusa naabri koerad öise haukumisega. Ei sega oma laste jooksmine ja kasvõi trummimäng naabreid, lõke ei tossa kõrvalaiast ja tige naaber ei pillu kive ega sajata. Lumevangi jäämine on praktiliselt välistatud, kui registris on see koht alaline elukoht. Me jäime kaks korda rohkem kui 20 aasta jooksul, kohe esimesel aastal. Igaks juhuks on meil küll ostetud sahk, mis käib murutraktori ette ja ketid selle rehvidele. Ajame sellega õuel lumme radasid koertele, hädapärast saaks ka teeotsani auto jaoks ajada, aga pole vaja. Murutraktor on sellises elamises enamasti niikuinii ja paras teismelisel sellega tiirutada suvel.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga kui tuleb korralik lumetorm, siis on su ammu ostetud teatripiletid mokas, ei pääse välja.

Alati annab organiseerida, kui soov on. Kaks võimalust: on endal autol väike sahk, või on lumesaan, millega sõidas suure maantee ääres oleva naabri hoovile, jätad saani sinna ja sõidad mööda suuremat maanteed, mis on lahti lükatud, bussiga linna teatrisse. Ise ma lihtsalt helistan sahamehele, et kuulda on, et torm tuleb, mul on homme kindlasti sel kellaajal välja vaja saada ja alati saab, kui piisavalt ette mõtled. Laste igapäevane logistika on jah vaat et kõige suurem murekoht. Aga maal on jah iga liikumisega seotud tegevus kallim. Meie näiteks ei saaks ilma kahe autota peres kuidagi hakkama, töökohad on erinevates suundades, ilma bussiühenduse võimaluseta.

Inimesed ongi erinevad.

Mind ajab stressi juba see sinu poolt kirjeldatu – lumetormid, sahad, saaniga mingi naabri juurde, siis liinibussiga seiklema. Laste transast ei taha mõeldagi, kõik sellised aktiivsed tegelased, kolm korda kesklinna vahet praegu päevas uhavad ise. Aga kuskilt maalt?

Eieiei.

Ja minu jaoks on tõsine ei ka see sääsed-parmud teema. Ma ei suuda neid taluda. Ja kui elad maal, siis on nad igal juhul olemas.

Meil on oma maja suure privaatsekrundiga linnas, heas linnajaos. Kuidas või miks peaks minu jaoks olema parem elada maal?

+1
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuidas või miks peaks minu jaoks olema parem elada maal?

Millest see küsimus? Ei peagi olema. Sinu tsiteeritu kirjeldas võimalusi nende jaoks, kes tahaksid maa-elu.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 62 )


Esileht Kodunurk Maale elama?