Olen pool aastat töötuna arvel olnud, ei leia et ülipikk aeg, aga konsultant iga kuuga üha agressiivsem. Väga tahaks tööle minna, aga elan väikeses kohas ja isegi 3 lähimat linna on üsna väheste võimalustega. Käisin 7 aastat autoga linna tööle, palk 900 kätte, aga kütuse hinnad nüüd kahekordsed ja palgad üldiselt ikka max 1000. Käisin ühes firmas proovipäeval, aga bussiga iga hommik ja õhtu 40 km sõita, ühe ümberistumisega, see teinuks nö tööpäeva pea 3 tundi pikemaks, autoga ainult tund, aga no 5€/h, ei tasu ära. Kodukohas saaks ainult toidupoodi tööle, aga eelmine toidupoes töötamine lõppes ärevushäiretega. Konsultanti see kõik suurt ei huvita, suunas küll karjäärinõustamisse ja veel mõnda töötuppa, tore käia küll, aga olukorda väga ei muuda. Kolimise välistan. Olen nüüd suvaliselt kandideerinud ka mitte sobivatele töödele, siis tõreduse aste kõnes veidi langenud, aga kaua nii saab?
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Maapiirkonnas töö leidmine
Teema: Maapiirkonnas töö leidmine
oled ajaliselt lõpuni töötuna kirjas ja siis lõppeb ka abiraha ja tervisekindlustus. aasta pärast vist saab uuesti arvele võtta. konsultandi ärevushäire maandamiseks kandideeri kõikvõimalikele kohtadele.
üldiselt, kui elukorraldust ei muuda, siis tööd ei saa. kas kodupoes ei sobi ka osaline tööaeg, kas kolimine on täiesti välistatud, ajutised tööotsad, tutvuse abil?
keegi ei keela elada töötuna, kui oma eluga hakkama saad.
Töötukassa kaudu on võimalik saada erinevaid rehateenuseid- psühholoog, psühhiaater tegevus- ja loovteraapia jne. Kõik täiesti tasuta. Otsi abi, on endal lihtsam.
Aga mis linnast üldse jutt on? Paljud Raplamaa inimesed käivad nt Tallinnasse rongiga ja vaevalt kõigil töökoht kohe raudteejaama juures on. Pigem see töö ei sobinud sulle. Mina käin aastaid autoga Tallinnas tööl- üks ots 65km ja palk on alla 1000€, aga mu aeg on midagi väärt ning ühistransporti ei kasuta.
Võiksid sealt töötukassast uurida ka ettevõtluse alustamise toetust. Mul on mitu sõpra-tuttavat, kes on just töötukassa toel endale esimese OÜ reganud ja teevadki nüüd tööd mikroettevõtjana.
See muidugi eeldab seda, et sul on mingi oskus, mida sa saaksid väikefirmana rakendada. Kui oskad midagi valmistada, saaksid neid asju müüa, paljud on just hobist mingi väikse äri välja arendanud. Üks teeb seepe, teine tõlgib, kolmas kirjastab raamatuid…
Iseenda tööandja olla on täitsa mõnus, olen ise samuti. Paraku ma sõltun ühest suurkliendist ja kui see ära kukub, siis ma ei teakski, mida edasi, siis vahepeal tuleks jälle palgatööl käia ja mõtteid koguda. Aga esialgu ma olen juba neljandat aastat iseenda tööandja ja meeldib rohkem kui kuskil kontoris palgatöö. Raha saan kohati vaid miinimumpalga jagu, aga aega on rohkem ja meeleolu parem. Pole ka pikki mõttetuid koosolekuid. Neid on, aga harva ja siis kiired ja lühikesed. Need saab Teamsi vahendusel tehtud.
Töötuna arvel saab inimene olla nii kaua kui tal on vaja (pole tööd leidnud) ja kuni täidab tööotsimiskava st käib visiitidel oma konsultandi juures või võtab telefonitsi ühendust nagu kokku lepitud. Jah, toetus st raha võib lõppeda aga see ei tähenda töötuna arvel oleku lõppu, juba ravikindlustuse pärast tasub jätkata.
St pole nii nagu väideti, et aeg läbi, raha ja ravikindlustuse lõpp ja nägemist aastaks.
Täidad edasi konsultandi soovitusi (n pead tööotsimispäevikut, saadad CV-sid, käid koolitusel või proovipäeval kui saadetakse jne). Jah, tundub kohati veider kandideerida kohta, kuhu tead 101%, et sa ei sobi aga kui konsultandile on oluline, et kandideerid siis kandideerid, saad kogemusi. Lihvid oma CV-d, küsid tööklubi, koolitusi jne.
Miks ka ergutan arvelolekut jätkama-
ravikindlustus,
ei muutu heitunuks st hoiad end siiski tööpakkumistega jms kursis,
koolitusvõimalused, tööklubid st ei jää koju konutama, midagigi toimub,
ja
näiteks toimetulekutoetuse saamiseks on oluline ametlikult töötu olla.
Samas kui lähedal linnas on sobivat tööd, kaaluks äkki sinna üürituba/voodikohta vms? Tööpäevadel linnas, muidu kodus.
Võiksid sealt töötukassast uurida ka ettevõtluse alustamise toetust. Mul on mitu sõpra-tuttavat, kes on just töötukassa toel endale esimese OÜ reganud ja teevadki nüüd tööd mikroettevõtjana.
See muidugi eeldab seda, et sul on mingi oskus, mida sa saaksid väikefirmana rakendada. Kui oskad midagi valmistada, saaksid neid asju müüa, paljud on just hobist mingi väikse äri välja arendanud. Üks teeb seepe, teine tõlgib, kolmas kirjastab raamatuid…
Iseenda tööandja olla on täitsa mõnus, olen ise samuti. Paraku ma sõltun ühest suurkliendist ja kui see ära kukub, siis ma ei teakski, mida edasi, siis vahepeal tuleks jälle palgatööl käia ja mõtteid koguda. Aga esialgu ma olen juba neljandat aastat iseenda tööandja ja meeldib rohkem kui kuskil kontoris palgatöö. Raha saan kohati vaid miinimumpalga jagu, aga aega on rohkem ja meeleolu parem. Pole ka pikki mõttetuid koosolekuid. Neid on, aga harva ja siis kiired ja lühikesed. Need saab Teamsi vahendusel tehtud.
Kuo Sul ainult üks suurklient ongi, kas see siis mitte OÜ-tamise alla ei lähe?
Mitte, et mul sellest midagi oleks, aga maksuametiga võib jama tekkida. Kindlasti peaks mõni veel olema. Kas või mikroklient.
Kas kohaliku rahvaga konsolideeruda ei anna? Tean, et näiteks Raplast käivad inimesed ühe autoga Tallinnasse tööle. See muidugi eeldab, et töö algab ja lõppeb kõikidel ühel ajal.
Miks poes töötamine ärevust tekitas? Kas ei sobinud inimestega suhtlemine?
Ühes väikealevis, kus mina suvitan, on ainult üks pood. Ehkki pood on väike, siis töötajaid on seal üsna palju. Kolm töötajat on vaheldumisi kassas. Teised on kuskil laos ja taara automaadi taga.
Ma näen, et need naised, kes kassas on, tõsiselt naudivad oma tööd. Just selles plaanis, et saavad suhelda ja klientidega small talki ajada. No teate küll – maapood, inimesed tunnevad üksteist. Kassapidajad flirdivad meestega, ajavad lorajuttu jne. Ehk siis, mis ma öelda tahan – inimesed on erinevad, mõnele just meeldibki kassas olla. Võib-olla saab sellises poes nö diili teha, et kassas on alati konkreetsed inimesed ja kellele see ei sobi, saab laos toimetada?
Praegu on igal pool niisugune tööjõupuudus, et see peab küll ikka päris pipar olema, kes tõepoolest tööle ei saa.
Mis piirkonnaga on tegemist?
Kui oled pool aastat tööd otsinud ja midagi ei tundu kuskil mõistlikul kaugusel olevat, siis on viimane aeg hakata mõtlema, mis saab edasi. Kui sul on pensionini paar aastat, siis ehk tõesti vahet pole, teed aega-ajalt mingeid suvalisi tööotsi, mis kuskilt saad ja ülejäänud aja oled töötu. Aga kui pensionini on aega palju, siis tuleks küll mõelda, mis on võimalused. Miks on kolimine välistatud? Aga kui ei koli, siis kas oleks võimalik ajutiselt mõnes suuremas linnas elada? Mul siin üks kohalik tädi käib maalt linna tööle, autot ei ole, tegu on vahetustega lihttööga ja eks igapäevaselt linna ja tagasi saamine oli keeruline. Tuttav üüris linna toa ja vajadusel ööbis seal. Mõnikord oli linnas pea nädala järjest, mõnikord mitme nädala jooksul mõne öö.
Kas kaugtööd võiksid teha? Kaugtööna saab teha väga erinevaid asju ja ka selliseid, mis ei eelda pikka ja keerukat väljaõpet. Mõningaid oskusi siiski kaugtöö nõuab, võibolla saab Töötukassa ses osas vajalike koolitustega aidata? Kaugtööd on nii sellist, kus saab 1 päeva nädalas kodus töötada, kui ka selliseid, kus üldse kohal ei käi. Ka valdkondi on väga erinevaid.
Samuti on variant hakata ettevõtlusega tegelema. On sul maad? Saaksid midagi/kedagi kasvatada, turismitalu vms teha? Oled osav käsitöös? Maal on tegelikult igasuguseid toimivaid väikeettevõtteid, ei pea sugugi vaid käsitöö või põllumajandusega tegelema.
Osad maal elavad inimesed, eelkõige nooremad inimesed, käivad tööl laeva peal või mujal, kus töötavad ja elavadki töö juures nädal-kaks ja siis on teist sama palju kodus. Kaugsõiduautojuhte elab maal samuti.
Kuo Sul ainult üks suurklient ongi, kas see siis mitte OÜ-tamise alla ei lähe? Mitte, et mul sellest midagi oleks, aga maksuametiga võib jama tekkida. Kindlasti peaks mõni veel olema. Kas või mikroklient.
Aasta jooksul on kliente ikka veel, aga need on sellised kaootilised, ainult nende najal ei saaks end ülal peetud. Mõni kuu on, mõni kuu ei ole.
Kaugtöö tegemine ei tule kõne alla?
Kaugtöö tegemine ei tule kõne alla?
Peab tulema, muud võimalused on ta ju põhimõtteliselt välistanud
Kolida ei saa jah, elukaaslasel siin hea töökoht kahjuks, millist mujalt ei leiaks. Üür ka olematu muude piirkondadega võrreldes. Mujal linnas tuba üürida, nagu keegi soovitas, ikka täitsa välistatud, teoreetiliselt sama mis täitsa lahku kolida, mida ka ei taha.
Kui sul on pensionini paar aastat, siis ehk tõesti vahet pole
40 aastat
Kus valdkonnas tööd otsid? Tundub, et mõistlik oleks teistega autot jagada, muud plaani ei näe.
Kolme lapsega elab hästi ära. Hiljem tegeled hobiga ja elad seal maal. Mees ise tahab, pidagu sind siis üleval.
Praegu on igal pool niisugune tööjõupuudus, et see peab küll ikka päris pipar olema, kes tõepoolest tööle ei saa.
Ongi pipar ju. Pikk postitus tehtud, kuidas ükski töö ei sobi.
Kaugtöö tegemine ei tule kõne alla?
Kui inimene on võimeline teenima ainult 5 eurot tunnis, siis järelikult pole oskusi just ülemäära. Poemüüjale progejaks hakkamist ju ei soovita.
Lased oma lati alla ja teed seda tööd mis parasjagu seal piirkonnas on. Maal tööd on, elan ka ise maal, aga jah, ei saa niipaljude asjade vahel valida. Mina käin autoga ka ligi 40 km kaugusel, see on mu oma valik, enne seda olin ligi 10 aastat kodukontoris aga üle viskas. Samas tean et osad meie kandi inimesed ongi tööl puhastusteenindajana kohalikus suurettevõttes, et lähedal hea käia, hoiab sõiduaega ja raha kokku, mis siis et palk väike, teised jälle on kohalikus puidutehases, töö ei ole glamuurne, aga teenivad hästi ja jälle lähedal käia.
Elukoha ja töö valik on enda teha, samas peaks normintellektiga inimene suutma ennast ikka ise ära majandada. Maal elada on tore aga märksa kallim ja keerulisem kui linnas elada. Valik on Sinu 🙂
S
Osad maal elavad inimesed, eelkõige nooremad inimesed, käivad tööl laeva peal või mujal, kus töötavad ja elavadki töö juures nädal-kaks ja siis on teist sama palju kodus.
Mina tahtsin ka pakkuda just laeva. Suurepärane valik inimesele, kes elab maapiirkonnas. Pole igapäevast transpordikulu, kohapeal majutus ja söök tasuta. Lisaks iga kuu kaks nädalat vaba. Ülejäänud aja muidugi rabad nagu hull, aga mu meelest positiivsed aapektid kaaluvad selle pinge üle.
Kolida ei saa jah, elukaaslasel siin hea töökoht kahjuks, millist mujalt ei leiaks.
Mis imetöö see küll on, mida mujalt ei leiaks? Mina sinu asemel läheks kooli esmalt ja omandaks mingi eriala. 40 aastat on liiga pikk aeg, et kusagil karutagumikus mehe selja taga see maha vegeteerida. 5 aasta pärast leiab see imemees järgmise kohaliku neiu ja mida sa siis teed?
Ma ei saa kuidagi tõsiselt võtta inimest, kes kirjutab, kuidas tal tööl käimisest tekkis ärevushäire. Peaaegu kõigil tekitab töö stressi ja ärevust, aga kui ikka kõht on tühi ja arved maksmata, siis surud hambad kokku ja lähed. Kui on võimalik kodus käsi ringutada ja diivanil vedeleda, ju siis pole rahalist muret, aga mina ka ei saa aru, miks sellisel juhul töötukassat peaks kurnama ja kõiksugu vabandusi välja mõtlema, miks mitte kuidagi tööle minna ei saa.
TA, õpi parem midagi. Kui pensionini veel 40 a, siis oled ju alles 20-ndates ju.
Ma ei saa kuidagi tõsiselt võtta inimest, kes kirjutab, kuidas tal tööl käimisest tekkis ärevushäire.
Päris raske ikka ette kujutada, mis suur stress on külapoes.
Mul üks tuttav tegi endale koristusfirma, elab tunduvalt paremini kui mõni kõrgharidusega doktorant. Ma ei ütle seda halvustavas võtmes doktorantide suhtes, nende elu on neile kindlasti rahuldustpakkuv, vaid viitan sellele, et ka väiksema haridusega saab teha tasuvat tööd. Ainult pealehakkamist peab olema. Töövõtjana koristaja olles vireled, aga kui oskad teha firma, mis pakub kindlat teenust ja teed seda siis ka korralikult, siis on võimalik ka näiteks koristamisega korralikult raha teenida. Maapiirkonnas muidugi ei tea, kuidas sellega oleks, aga see on lihtsalt näide. Kui juba rahavool suurem, siis võib elada ka ise maal ja käia koristamas linnas.
Teemaalgataja peab nüüd oma pea tööle panema, mida ta teha oskab või mida tulevikult ootab, praegu augustis on ka paras aeg veel kuskile kooli sisse astuda ja midagi õppima asuda, kui elukaaslasel on töö olemas, küllap siis toetab need paar-kolm aastat. Kutsekas saab käia ka sessioonõppes, saaks endale õpingute ajaks mingi töö kõrvale otsida, kui kohe esimesel aastal ei õnnestu, siis suvel hooajatöid teha, võimalik, et teisel aastal juba leiab midagi valitud kooli kaudu.
Ma ei saa kuidagi tõsiselt võtta inimest, kes kirjutab, kuidas tal tööl käimisest tekkis ärevushäire.
Päris raske ikka ette kujutada, mis suur stress on külapoes.
Ning miks on mehel suurepärane töö, aga ise ärevuses ja tööpuuduses. Suhe võib olla perfektne, aga mingisuguse kutse, eriala omandaks kindla peale lähemal ajal.
Mul üks tuttav tegi endale koristusfirma, elab tunduvalt paremini kui mõni kõrgharidusega doktorant. Ma ei ütle seda halvustavas võtmes doktorantide suhtes, nende elu on neile kindlasti rahuldustpakkuv, vaid viitan sellele, et ka väiksema haridusega saab teha tasuvat tööd.
Teadmiseks: doktorant on üliõpilane, täpsemalt doktoriõppes õppiv tudeng.
Osa neist saavad riiklikku doktoranditoetust (ca 700€ kuus), suurem osa (osakoormuses õppivad või eksterniõppes õppivad) ei saa oma õppimise eest mitte sentigi ning peavad seetõttu käima õpingute kõrvalt ükskõik millisel tööl.
Äkki sa mõtlesid doktorikraadi OMAVAID inimesi? (see läheks su mõttekäiguga kokku) Sel juhul kasuta õigeid termineid, kui tahad, et sust aru saadaks.
Ma muud ei kommenteeri, aga minul tekitas ka tööl käimine ärevushäiret. Kusjuures ei olnud kontoris mingit ussitamist ega muud sellist. Seoses koroonaga teen nüüd sama asja kodukontorist ja kuigi töö on sama, lihtsalt istun oma kabineti asemel kodus, on enesetundes meeletu erinevus.
Kas kohaliku rahvaga konsolideeruda ei anna? Tean, et näiteks Raplast käivad inimesed ühe autoga Tallinnasse tööle. See muidugi eeldab, et töö algab ja lõppeb kõikidel ühel ajal.
Raplas ja Raplamaal on tööd leida küll. Leidsid ka maakoha, millega võrrelda ja siit sõidavad rongid iga tund Tallinna vahet. Kõige nõmedam soovitus on kellegi autosse minna. Üks asi on tööajade klappimine, aga ka asukoht on ju oluline ja kui autojuht jääb puhkusele/haiguslehele, mis siis? Kas siis jääd ka samal ajal või? Autojuht sõidab su surnuks vb hoopis üldse.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Maapiirkonnas töö leidmine
