Teema: Magamine lasteaias

Oli minul lasteaias magamisega probleem ja oli ka minu lapsel. Neid häid magajaid oli viimastes rühmades ikka väga vähe ja laps vihkas lasteaeda magamise pärast. Oli samamoodi nii, et pikutas seal voodis, välja ei tohtinud tulla ja mõnikord jäi siis alles pool kolm magama ja lasti magada kuni õhtuooteni. Minu õnneks tavaliselt ei maganud, aga mäletan seda, kui stressitekitav see oli, et tulin lapsele järele, õpetaja ütles taas etteheitvalt, et jälle ta ei maganud. See magamine oli neil nagu hea lapse tunnus. Kui õpetaja tuli kiitma, et näe, täna ta oli hea laps, magas, siis teadsin, et kodus ta magama ei jää ja on hommikul väsinud. Umbes nädal läks siis, et unerütm taas korda läheks. Viimaste rühmade lapsed tõesti ei soovi magada. Samas pole see korraldus ka õpetajate süü, vaid kogu lasteaia töökorraldus on selline, õpetajad seda muuta ei saa. Õpetaja abil on tasustamata lõunapaus, rühmad on suured, õpetajaid on vähe ja väsivadki ära nii pika päeva peale. Ise mäletan ka, kui laps oli väike, olin väsinud, siis ootasin pikisilmi, et laps magama jääks, saaks puhata. Ja kui siis ei jäänud, olin pahane. Eks neil sama lugu. Kuskile eraldi panna ei olnud meie lasteaias lapsi võimalik, rühm oli väike, nii magamine, söömine kui kõik muu käis seal ühes väikses toas.

Ei ole erandlik. Suurem osa koolieelikutest magabki lasteaias, rühma peale on vast 2-4 last, kel väga raske uinuda.

#3245222:

Ei ole erandlik. Suurem osa koolieelikutest magabki lasteaias, rühma peale on vast 2-4 last, kel väga raske uinuda.

Meil oli hiljuti koosolek koolieelikute rühma vanematele ja KÕIK vanemad soovisid, et nende lapsed magavad. Õpetaja sõnul on vaid 1 laps, kellele uni peale ei tule, kui ta on pool tundi üleval olnud, saab raamatut vaadata. Selle lapse ema veel ütles, et ta väga tahab, et laps oleks siiski voodis, rahus ja vaikuses, see tuleb väikelapse närvikavale vaid kasuks. Ja kes siin räägib lapsest, kes unetuna kodus vanematele närvidele käib, siis vägisi jääb mulje, et see vanem ei viitsi oma lapsega tegeleda ja tahab varakult lapse voodisse suruda.

#3245551:

#3245245:

See tuleb lapsevanemate närvide ning une arvelt. Õpetajatel hea meel, et kõik magavad, aga lapsevanemad peavad igal õhtul selle unetu lapsega trallima.

??? Et vanem on pahane, et oma lapsega tegelema peab? Ega lapsesaamine kohustuslik ole. Smauti pole kohustuslik lasteaed, kui see ei sobi vanemale.

Kui sinu jaoks on unetu lapsega hilisõhtul üleval olemine lapsega tegelemine, siis sa lastega tegelemisest vist suurt midagi ei tea?
Tõsi, meie kasutasime neid pikki unetuid tunde lugemiseks ja lugemise harjutamiseks. Kooli minnes oli laps klassi parim lugeja. Aga see ei peaks ju tulema terve perekkonna ööune arvelt.

Meie laps on ka alati olnud vähese unevajadusega ning tean juba ette, et meil selle magamise pärast lasteaias tulevikus lahinguid tuleb. Teisest küljest, kui lapsed iga ilmaga lasteaias õue ei saa, siis on jah nii, et isegi meie 4-aastane ei taha lasteaias magada ja lasteaeda minna juba selle pärast, et seal on kohustus magada. Lapsed on tavaliselt hommikust õhtuni puntras ühes rühmaruumis, kus reeglina ei tohi kõva häälega mürada, joosta, palli visata. Parem kui istuks, loeks ja joonistaks ning paneks puslesid kokku.
Kodustel päevadel käime vähemalt 1,5 h x 2 päevas õues, kus ta saab ronida, rippuda, joosta ja ennast tühjaks rahmeldada ning ongi kindel rütm ja magamamineku rahunemiseks läheb umbes 1 tund. Selle tunni aja sees tuleb kindlasti ka häda number 2 rahulikult ära teha, muidu käib voodis üks suur nihelemine, teki ja padjaga mässamine.
Lasteaias käimine ei ole kohustuslik, nagu ka maksude maksmine ja sotsialiseerumine. Päris nii ei saa öelda, et kui nii ei meeldi, siis otsi midagi muud.

Ma mõtlen, et kui on 6-7 aastaseid lapsi, kelle unevajadus on väiksem, siis võiks olla igas lasteaias “valverühm” kuhu sellised lapsed viiakse, et nad saaksid seal süümepiinadeta rahulikult olla niikaua kuni teised magavad.
Mõtlen ka, et lastele, kellel on suurem liikumisevajadus, võiksid käia samamoodi “valverühmaga” õues iga ilmaga, selliste õpetajatega, kes samamoodi iga ilmaga õueskäimist kaifivad. Viga ei ole lastes, hoopis süsteemi peaks muutma mitmekesisemaks.

#3246557:

Mõtlen ka, et lastele, kellel on suurem liikumisevajadus, võiksid käia samamoodi “valverühmaga” õues iga ilmaga, selliste õpetajatega, kes samamoodi iga ilmaga õueskäimist kaifivad. Viga ei ole lastes, hoopis süsteemi peaks muutma mitmekesisemaks.

Minu lapse õpetaja rääkis, et kui ta käis väikese vihmaga lastega õues, siis sai ta reaalselt paari vanema käest sõimata, et mis mõttega ta laseb lastel märjaks saada ja külmetada, et kas ta soovib, et lapsed haigeks jäävad , et siis õpetajal vähem tööd…. Ja samas mõni vanem on pahane, kui vihmaga õue ei minda…. Katsu sa kõigile meele järgi olla.

#3247273:

Mul käivad lapsed Norras lasteaias. Ei saa öelda, et päevad lühemad oleks…pigem just vastupidi. Lasteaiad enamasti avatakse 6.00-7.30 ja kõige hilisem suletakse 18.00.

Mainiti küll kord et maksimaalselt peaks laps seal olema 8 tundi, mitte rohkem.

Sõimes (6 kuud – 1,5a) magasid lapsed õues – oli ehitatud väike välimaja, kus olid siis sellised suures vankrilaadsed voodid turvarihmadega. Beebimonitorid olid ka sees, nii et kasvatajad kuulsid, kui keegi ärkas.

Magamisest lasteaias polnud kasvatajad kuulnudki – seal pole isegi voodeid. Mu nooremal tütrel oli alguses vaja veidi rahu ja vaikust (nii tunniks vms). Selle tarbeks on neil selline mõnus patjadega kuhjatud tuba. Laps sai oma tekikese ja mänguloomaga sinna minna ja veidi maha rahuneda või puhata. Teistel ei lubatud segama minna.

Minul selle vastu pole midagi. Mäletan oma lasteaia ajast, et minu jaoks oli see sundmagamine piin ja väga igav. Minu lastel pole päevast magamist sõimest saati vaja olnud. Mulle pigem meeldib see, et lapsed lähevad lasteaeda kuskil kell 7-8. Vastu lähen kell 3-4. Tulevad koju..sutsu väsinud aga ei käitu halvasti. Mängivad ilusti ja saavad puhata aktiivsest päevast. Magamaminek on kell 8 õhtul probleemideta.

Mis kellast mis kellani sa siis tööl käid?

Minu meelest on see mõttetu vaidlus, millega on suht tarbetu end üles keerata. Igas lasteaias on oma päevarežiim ja kord. Kui see ei sobi, siis tuleb vanemal leida mingi teine koht või võimalus. Laps on siiski ju vanema oma ja vastutada.

#3250961:

#3245551:

#3245245:

See tuleb lapsevanemate närvide ning une arvelt. Õpetajatel hea meel, et kõik magavad, aga lapsevanemad peavad igal õhtul selle unetu lapsega trallima.

??? Et vanem on pahane, et oma lapsega tegelema peab? Ega lapsesaamine kohustuslik ole. Smauti pole kohustuslik lasteaed, kui see ei sobi vanemale.

see on see tüüpiline lapsevanem, kes loodab, et laps jääks kell 20.00 magama. Minu laps läheb ka 21.30-22.00. Mõned tõesti “ei taha” õhtul lapsega olla, vaid pigem teleri või arvuti seltsis ja jube närvi ajab, et lasteaia lõunauni selle võimaluse ära võtab

Sa ise oled tüüpiline lapsevanem, kes arvab, et kui sinu lapsega on nii, siis on samamoodi ka kõigil teistel.

Minu laps läheb 21.30 voodisse, kui ta pole lasteaias maganud. 22 on unejutt loetud ja tuli kustus. Kui ta on lasteaias maganud, siis ta jutustab veel kell üks öösel voodis. Ja hommikul ei saa teda kuidagi üles, ongi nii, et kui veel magama sunniti, viisin hommikuti magava lapse magamisriietes autosse ja lasteaeda ja siis ta lasteaias hommikusöögilauas tukkus edasi.

Aga see on mõttetu vaidlus, sest Eesti on täis silmaklappidega isikuid, kes pole kuulnudki, et mujal maailmas 4-aastased reeglina lõunaund ei maga ja lähevad ka peale lasteada veel trenni või huviringi.

Kordan veelkord, seadus ütleb, et lasteaed peab võimaldama üle 4-aastasele lapsele magamise asemel muu vaikse tegevuse. Kui lasteaia juhtkond ei tule sellega toime, siis tuleb KOVi seni survestada, kuni juhtkond saab sellega hakkama või asendatakse senine juhtkond võimekamate isikutega. Munitsipaallasteaed ei saa seaduse täitmisest kõrvale hiilida. Kui teemaalgataja lapsel on magamise mure tõsine, siis tuleb seni järjest kõrgemale kaevata, kuni seadused lasteaias kehtima hakkavad. See, et lasteaed pole kohustuslik, viige oma mittemagajad lasteaiast minema, pole siinkohal üldse teema, sest seaduste täitmime on lasteaiale kohustuslik.

#3250961:

#3245551:

#3245245:

See tuleb lapsevanemate närvide ning une arvelt. Õpetajatel hea meel, et kõik magavad, aga lapsevanemad peavad igal õhtul selle unetu lapsega trallima.

??? Et vanem on pahane, et oma lapsega tegelema peab? Ega lapsesaamine kohustuslik ole. Smauti pole kohustuslik lasteaed, kui see ei sobi vanemale.

see on see tüüpiline lapsevanem, kes loodab, et laps jääks kell 20.00 magama. Minu laps läheb ka 21.30-22.00. Mõned tõesti “ei taha” õhtul lapsega olla, vaid pigem teleri või arvuti seltsis ja jube närvi ajab, et lasteaia lõunauni selle võimaluse ära võtab

Ma usun, et keegi siin vastanutest ei soovi, et ta laps kell 20.00 magama läheks, vaid et laps läheks mõistlikul ajal magama nagu sinu lapski kell 21.30-22.00. Kui laps on päeval lasteaias maganud, siis läheb ta ebamõistlikult hilja magama. Isegi täiskasvanu kohta. Meie laps võis üleval olla südaööni ja üle sellegi. See kurnas ja väsitas mind ja minu meest, sest me oleme sellised, kes lähevad ka üldjuhul vara magama. Mina sooviks kinldasti kell 22.30 voodis olla ja hiljemalt 23.00 magan. Nüüd, kui laps koolis käib, on see võimalik, sest õhtuse magamajäämisega probleeme enam pole.

#3252959:

#3250961:

#3245551:

#3245245:

See tuleb lapsevanemate närvide ning une arvelt. Õpetajatel hea meel, et kõik magavad, aga lapsevanemad peavad igal õhtul selle unetu lapsega trallima.

??? Et vanem on pahane, et oma lapsega tegelema peab? Ega lapsesaamine kohustuslik ole. Smauti pole kohustuslik lasteaed, kui see ei sobi vanemale.

see on see tüüpiline lapsevanem, kes loodab, et laps jääks kell 20.00 magama. Minu laps läheb ka 21.30-22.00. Mõned tõesti “ei taha” õhtul lapsega olla, vaid pigem teleri või arvuti seltsis ja jube närvi ajab, et lasteaia lõunauni selle võimaluse ära võtab

Ma usun, et keegi siin vastanutest ei soovi, et ta laps kell 20.00 magama läheks, vaid et laps läheks mõistlikul ajal magama nagu sinu lapski kell 21.30-22.00. Kui laps on päeval lasteaias maganud, siis läheb ta ebamõistlikult hilja magama. Isegi täiskasvanu kohta. Meie laps võis üleval olla südaööni ja üle sellegi. See kurnas ja väsitas mind ja minu meest, sest me oleme sellised, kes lähevad ka üldjuhul vara magama. Mina sooviks kinldasti kell 22.30 voodis olla ja hiljemalt 23.00 magan. Nüüd, kui laps koolis käib, on see võimalik, sest õhtuse magamajäämisega probleeme enam pole.

Lisaksin sinu jutule, et kõigil ei ole ju ainult üks laps. Meil oli suurem koolilaps, kes sai viimased aastad lasteaias käia poole päeva kaupa, sest olin teise lapsega kodune. Kui väiksem sai 6aastaseks, hakkas see unetu lasteaialapse trall pihta, mis häiris meie kõigi und. Lapsed elavad ühes toas, aga suurem ei saanud õhtul magama jääda, sest väiksemal polnud und ja ta segas suuremat. Nii võtsin väiksema õhtul oma voodisse. Päris väsitav oli temaga und oodata ning tundide kaupa lugeda ja paljudel õhtutel jäin mina enne magama, kui laps. Samuti oli üsna kitsas kolmekesi ühes voodis magada. Mees lõigi lõpuks käega ja kolis elutuppa. Kui noorem laps hakkas koolis käima ja normaalses rütmis magama, oli see kergendus tervele meie perele.

Eesti lasteaedade süsteem on üldse kuidagi kummaline. Mul endal lapsi pole, kuid olen Eestis olnud lapsehoidja mitme pere juures kus pean lapsed lasteaiast ära tooma. Viimati olin pere juures kelle laps päeval ei maganud, kuid lasteaias pidi seda tegema.
Lõpuks said nad kokkuleppele, et ta võis lihtsalt voodis lebada silmad lahti, kuid lapsele see on tol hetkel ilmselt maailma kõige igavam asi. Hetkel töötan Norras lapsehoidjana, kus lapsed, keda hoian on käinud kahes erinevas lasteaias. Igal lasteaial on oma süsteem ning rääkisin just hiljuti ühe emaga kelle laps on 4-ne ning alates 3-4ndast eluaastast lapsed lasteaias ei maga. Muidugi kui see on lapsele vajalik siis on neile see võimalus ilmselt olemas. Samuti on näiteks rühmades palju rohkem kasvatajaid. Väikeste laste rühmas on igal kasvatajal 3-4 last (enamasti ongi ühes rühmas 3-4 kasvatajat). Mis tähendab, et lastel kellel und vaja pole on võimalus mängida või olla õues mõne kasvatajaga kelle lapsed parasjagu magavad, sest magavate laste juures piisab ju 1-2 inimesest. Või siis on see nii ära jaotatud, et üks kasvataja saab lapsed kes magavad, teine need kes ei maga. Igal kasvatajal on kindlad lapsed kellega nad tegelevad.

Põhimõtteliselt oleks veel üks võimalus, mis selle lahenduseta näiva olukorra lahendaks:

Linnades, asulates (linnaosades, asumites) kus on mitmeid lasteaedu, saaks teha osa lasteaedadest lõunauinakuga päevarežiimiga ja teised ilma uinakuta päevarežiimiga. Unevajadusega ja unevajaduseta lapsed saaksid siis käia omakeskis eraldi lasteaedades ja ei segaks vastastikku.

Esimesel aastal võib tõesti olla ebaselge, et kes on kes, kuid veidi vanemate lasteaialastega peaks juba arusaadav olema, et kes on magajad ja kes mitte. Võib-olla mõni peab tõesti siis ka lasteaeda vahetama, see ongi vast selle projekti puudus, aga parem ikkagi kui aastaid kestev pealesunnitud magamisega kõikjalkehtiv kodukord.

Siis saaks ka neis kahte eri liiki lasteaedades paremini erinevalt optimeerida päevakava, ka muude tegevuste osas.

#3245245:

#3245222:

Ei ole erandlik. Suurem osa koolieelikutest magabki lasteaias, rühma peale on vast 2-4 last, kel väga raske uinuda.

Siin on lapsevanemad juba oma kogemustest rääkinud, miks lapsed lõunaund magavad. See tuleb lapsevanemate närvide ning une arvelt. Õpetajatel hea meel, et kõik magavad, aga lapsevanemad peavad igal õhtul selle unetu lapsega trallima.

Ning 6aastane, kes vajab ööpäevas 11-12 tundi und on küll erandlik. Enamasti on selliste laste unevajadus ca 10 tundi.

Tegele siis õhtul oma lapsega, käige väljas. Loomulikult vajad lasteaialaps päevaund, aga ega laps karu ole kes sügisest kevadeni muudkui magab. Lapsega tulebki trallitada, aga mitte öösel vaid õhtul.

#3331921:

Tegele siis õhtul oma lapsega, käige väljas. Loomulikult vajad lasteaialaps päevaund, aga ega laps karu ole kes sügisest kevadeni muudkui magab. Lapsega tulebki trallitada, aga mitte öösel vaid õhtul.

Minu esimese lapsega see paraku ei aidanud. Me elame maal ja õu on osa meie eluruumist, väljas liikumine on nii loomulik osa elust, et ma ei kujuta teisiti ette. Tänu sellele, et me liigume igapäevaselt, ei ole see lapse jaoks midagi väsitavat. Laps on kilomeetrikese postkastini jooksnud, seejärel ilma oksteta puu otsa end vinnanud, seejärel ehitanud õunapuu otsa pesa ja sealt edasi -tagasi alla-üles roninud ja seejärel läheme tuppa ja laps lihtsalt jookseb ringiratast nagu puuri pandud hiir edasi. Mõnel lapsel on seda energiat nii maru palju, et trallita palju tahad ja lõunauni talle lihtsalt ei sobi. Mõnel teisel jälle on hädasti vaja.