Teema: Magistriõpe igal pool kaugõppevormis

#3999893:

Kas magistriõpe ongi igal pool kaugõppeks muutunud?

Igal pool ei ole, aga enamasti küll, sest inimesed käivad tööl.

#3999897:

#3999893:

Kas magistriõpe ongi igal pool kaugõppeks muutunud?

Mis kaugõppel viga on? Sa ei oska ise õppida, et kõik ette mämmutada tuleb?

Ma parem ei ütle mida ja miks ma kaugõppest arvan.

#3999914:

#3999901:

#3999897:

#3999893:

Kas magistriõpe ongi igal pool kaugõppeks muutunud?

Mis kaugõppel viga on? Sa ei oska ise õppida, et kõik ette mämmutada tuleb?

Ma parem ei ütle mida ja miks ma kaugõppest arvan.

Keegi pole küsinudki.

Nagu ka mitte

#3999914:

Mis kaugõppel viga on? Sa ei oska ise õppida, et kõik ette mämmutada tuleb?

Täpselt nagu ka keegi pole sinu käest küsinud.

olen kaugõppes õppinud ja kes sellist õppevormi pahaks paneb, siis tal ilmselt ei ole aimugi, mida kaugõppes õppimine endast kujutab.

Väga palju tehakse erinevaid grupitöid ja praktikaid, see ei ole nii, et saad mingi materjali pihku ja siis kuidagi ehku peale saad läbi. Kontaktõpet on küll ja täiesti piisavalt, kuid endal peab olema suurem võimekus, et ka iseseisvalt õppimisega tegeleda.

Magistriõppe jaoks ongi kaugõppe vorm just sobivam.

#3999933:

On küll aimu mida tähendab. Täielik kaos ja ringitõmbamine, töise õpikeskkonna ja-meeleolu puudumine kuna kes käib tööl ja kes teeb midagi muud. Neil kes tööl käivad, ei ole erialast töökohta sageli. Õppejõud suhtuvad oma töösse lodevalt ja ükskõikselt, eksamid ja arvestused on sellised kus polegi eriti midagi õppida ja levivad ka vanemate kursantide käest saadud eksamiküsimused. Kaob ja puudub kontakt tudengite ja õppejõudude vahel. Sellistelt õppekavadelt saavad tööle vaid meistersusserdajad, pidutsejad ja laaberdajad mitte need keda asi huvitab ja kellel on teadmised.

Täiesti idiootlik jutt. Mis õppekava see nii lodev oli siis, äkki tahaks ka niisama diplomit saada. Need kaks magistriõpet, kus mina olen õppinud, sellised kahjuks ei olnud.

Magistriõppe ajal töötavad enamik tudengeid juba erialasel tööl (va väga kindlad erialad). Päevaõpe magistrantuuris lükkab tööeluga alustamist lihtsalt edasi. Kui päevaõppes on loengud küll E-R aga katkendlikult, päevad lühikesed jms, siis sessioonõppes on õppepäevad pikad ja tihedad, seega õppekeskkond on vastupidi, väga töine. Kui tudeng ei ole suuteline sellises mahus iseseisvalt õppima, siis ei ole magistrantuur ehk päris õige koht.

Ma ise pole sessioonõppes õpetanud, aga kolleegid, kes on, kurdavad, et kui nad püüavad nendelt tudengitelt sama palju nõuda kui päevaõppe omadelt, siis algab üks nutt, hala ja kaeblemine, et ei saa, ei oska, ei jõua.  Kaevatakse ka kõrgemale, et õppejõud nõuab liiga palju ja ei õpeta korralikult jne. Et seda jama vältida, lastaksegi üldjuhul nö. latt nende jaoks allapoole, tehakse asjad lihtsamaks, arvestatakse ära igasugused kaheldava väärtusega iseseisvad tööd jne., sest on ju aru saada, et töö ja pere kõrvalt ei jõuagi paremini ja inimeselt ei saa nõuda seda, milleks tal ressursse ei jätku.

Nii et õppe maht on jah idee poolest sama, ained ja õppekava sisu on samad, aga minimaalselt nõutav tase on tegelikult siiski  erinev. St motiveeritud ja pühendunud inimene võib muidugi targaks saada ka sessioonõppes, aga keskmine lõpetaja tase on siiski erinev.

Aga teemaalgataja küsimusele vastuseks – ei, näiteks keemiat ja füüsikat ei saa jätkuvalt kaugõppes õppida.

Sessioonõppe kritiseerijale ütleks, et jah, paljudel pole seda eespool nimetatus emme-issi isetäituvat külmkappi, et 5 aastat ülikoolis käia. Samas kui tahad karjääri teha (nt ülemuse vmt kohale tõusta), siis paljudes kohtades (eriti riigiasutustes) on magistrikraad eelduseks. Kokkuvõttes polegi muud võimalust kui kaugõppes õppida. Oi ma käiks ja istuks hea meelega 2 aastat päevases õppes, kui keegi mul samal ajal elamise kinni maksab 🙂

Olen 20.27 vastaja. Ma tegelikult ei ole üldse nii kriitiline, kui vastusest võibolla välja võis lugeda, tegelikult on ju väga tervitatav see, et inimestel on võimalus ka töö kõrvalt õppida ja areneda. Tahtsin lihtsalt välja tuua asjaolu, et kaugõppes on üldiselt nõudmised madalamad, kuigi idee poolest on õppekava sama – mõne jaoks võib see olla hea, mõne jaoks halb, eks siis need, kellel oleks võimalik ka päevaõppes õppida, saavad ise otsustada.  Samamoodi on ju näit. gümnaasiumid erinevad, kuigi riiklik õppekava on sama – ühele sobib üks, teisele teine, mõni õpib paberi pärast, mõni tahab targaks saada.

Mina õpin praegu sessioonõppes magistris. Minu kursuselt 2/3 inimestest käivad juba samal alal tööl. Ma ütlen, et töökogemus annab ikka tunduvalt rohkem kui 5 aastat koolis teoretiseerimine või väike praktikal käimine, mis teinekord on üsna mõttetu (reaalselt tööd ei tehta, ollakse suurema osa ajast teistel töötajatel lihtsalt jalus). Omast kogemusest ütlen ka seda, et elu- ja töökogemus aitavad tublisti õppimisele kaasa. Pärast keskat päevases õppes oli nii, et õppisid küll teooria selgeks eksamiks, kuid kuna reaalset elu ei näinud/ seoseid ei tekkinud, siis läks kõik varsti meelest. Baka+ töökogemus+ magister kaugõppes on minu arust hea kombo. Vahepeal töötad ja siis lähed jälle ennast kooli täiendama. Samas võin ka öelda, et pahatihti on koolis õpetatu reaalsest elust kaugel. Osades ainetes tunnen, et käib niisama nämmutamine, tuupimine, kuid tööks vajalikku midagi juurde ei saa.

Samuti asjaolu, et enamus 20ndates olevatel noortel on oodatava pensionieani aega 40 aastat. Vähetõenäoline, et nt minu amet või eriala püsib tänapäevases maailmas nii pikalt muutumatuna. Mingi hetk ma ehk olengi sunnitud uue ameti õppima, kuna vajadust minu õpitud ameti järele enam pole. Siis keegi kuskil seletab, et kaugõppes niikuinii midagi ei õpi, mõttetu ja tööle ei peaks ka taoline mats saama.

Teen ise bakat sessioonõppes hetkel TTÜs, just seetõttu, et töö ja pere kõrvalt lihtsalt ei oleks võimalust päevaõppes õppida, ometigi tahaks hariduse ikkagi omandada.

Minu õppekava puhul ei saa küll öelda, et päeva- ja kaugõppe jaoks on nõudmised madalamad. Ainus vahe, mis on silma jäänud on, et päevaõppijatel on rohkem väiksemamahulisi kodutöid. Kaugõppijatel on pigem vähem kodutöid ja mahuliselt suuremad. Eksamid semestri lõpus on statsionaarse õppekavaga võrreldes üks-ühele, seega teadmised peavad olema võrdsed mõlemas õppevormis.

Ma tahaks ka magistrisse astuda, aga mind huvitavad erialad on ainult õhtuti või nädalavahetuseti, samas kui  väikeste laste kõrvalt mul oleks võimalik just päevaõppes käia, kui lapsed on koolis ja aias. Olen õppinud nii päevaõppes kui kaugõppes. Tasemes või suhtumises minu jaoks vahet polnud.

Viimasele lisaks: minu erialal käisid mitmed sessioonõppe tudengid osades ainetes meie (päevaõppe) loengutes/seminarides, kui ajaplaneerimine seda paremini võimaldas.

#3999893:

Kas magistriõpe ongi igal pool kaugõppeks muutunud?

Ei ole. TTÜs informaatika magistriõpe kenasti päevases õppevormis. Ametlikult.

Tegelikkuses on aga enamik õppejõude distantsõppest maigu suhu saanud ja töönädala jooksul käis meie tudeng ülikoolis kohal vaid 3 erineva aine praktikumides. kõik loengud toimusid läbi Teamsi (eri kellaaegadel, vahemikus 10-19 algusega)

#4000206:

Olen see, kes väitis, et sessioonõppes on nõudmised madalamad. Jah, ma ei saa väita, et see igal erialal nii on ja tõenäoliselt nn. pehmematel erialadel, kus iseseisva töö maht niikuinii suurem on, ei olegi võibolla vahet. Minu arvamus põhineb isiklikul suhtlusel mõne õppejõuga, so. nende kogemusel, kes ise seda nö. lati alla laskmist on praktiseerinud. Nad ei tee seda sugugi kergekäeliselt, aga neil pole muud valikut.

Lisan ka ühe lingi artiklile, kus on sedasama väidetud:

https://arvamus.postimees.ee/7267190/ivo-pilving-oigusteaduse-diplomite-andmine-saastureziimil-tuleb-keelata

Aga teab ka keegi mõnda reaalset juhust, kus töökohal on sessioonõppes eriala lõpetanud inimene nõrgem/saab vähem hakkama/vaja rohkem õpetada kui päevaõppe lõpetanut? Koolis tuupimine on üks asi, aga kuidas on reaalsete oskustega?