Esileht Tööelu, raha ja seadused. Magistriõpe igal pool kaugõppevormis

Näitan 10 postitust - vahemik 31 kuni 40 (kokku 40 )

Teema: Magistriõpe igal pool kaugõppevormis

Postitas:
Kägu

Tahtsin lihtsalt välja tuua asjaolu, et kaugõppes on üldiselt nõudmised madalamad

Kui õppejõud oma heaolu nimel latti alla lasevad, siis kelle süü see on? Igasuguseid õppijaid on nii tavalises päevaõppes kui kaugõppes. Ma olen kuulnud ka väga huvitavaid põhjendusi, miks keegi ei saa mingit tööd tehtud või ei suuda midagi õppida. Eriti välistudengitega on olnud probleeme, et nad ei tee tööd ja ei saagi aru, kas siis on töökoormus nii suur, pannakse pidevalt nii kõvasti pidu, et ei suuda õppida või lihtsalt pea ei võta või motivatsiooni pole. Muidugi on ka väga tublisid välistudengeid.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui õppejõud oma heaolu nimel latti alla lasevad, siis kelle süü see on?

Kõigepealt kõrghariduse vähese rahastuse süü ja seejärel kõrgkoolide süü, kes rahanappuse tingimustes on sunnitud paralleelselt tasulist sessioonõpet pakkuma. No ja lõpuks ka tõesti õppejõu, kes ei viitsi oma vabast ajast järeleaitamisega tegeleda.

Kujutage ette, et olete kõrgushüppetreener, teie trenni tulevad tavaliselt sportlased, kes on kolm aastat juba kõrgushüppega tegelenud ja trenni pääsemiseks näidanud, et nad suudavad  ületada kõrguse 1.60. Trennid toimuvad iga päev, teie ülesandeks on viia õpilased tasemeni, et nad suudaksid ületada 1.75. Mõni võibolla ei viitsi trennis käia ja ei saa hakkama, aga 90% ulatuses täiesti tehtav.

Ja siis  otsustab spordiklubi, et tehakse veel üks trennirühm, sinna võivad tulla kõik, kes on kunagi 3 aastat mingigi spordiga tegelenud, ei pea olema kõrgushüpe. Trennid toimuvad korra nädalas, aga sportlastele antakse soovitusi selleks, kuidas nad võiksid iseseisvalt iga päev treenida. Kas treeneril on võimalik selles trennis esimese grupiga võrreldes mitte latti alla lasta (seekord sõna otseses mõttes)?

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui õppejõud oma heaolu nimel latti alla lasevad, siis kelle süü see on?

Kõigepealt kõrghariduse vähese rahastuse süü ja seejärel kõrgkoolide süü, kes rahanappuse tingimustes on sunnitud paralleelselt tasulist sessioonõpet pakkuma. No ja lõpuks ka tõesti õppejõu, kes ei viitsi oma vabast ajast järeleaitamisega tegeleda.

Kujutage ette, et olete kõrgushüppetreener, teie trenni tulevad tavaliselt sportlased, kes on kolm aastat juba kõrgushüppega tegelenud ja trenni pääsemiseks näidanud, et nad suudavad ületada kõrguse 1.60. Trennid toimuvad iga päev, teie ülesandeks on viia õpilased tasemeni, et nad suudaksid ületada 1.75. Mõni võibolla ei viitsi trennis käia ja ei saa hakkama, aga 90% ulatuses täiesti tehtav.

Ja siis otsustab spordiklubi, et tehakse veel üks trennirühm, sinna võivad tulla kõik, kes on kunagi 3 aastat mingigi spordiga tegelenud, ei pea olema kõrgushüpe. Trennid toimuvad korra nädalas, aga sportlastele antakse soovitusi selleks, kuidas nad võiksid iseseisvalt iga päev treenida. Kas treeneril on võimalik selles trennis esimese grupiga võrreldes mitte latti alla lasta (seekord sõna otseses mõttes)?

Ma ei võrdleks sportlase treeninguid ja ülikoolis õppimist. Jään oma eelmise küsimuse juurde, et kas tööandjatelt on tulnud tagasisidet, et sessioonõppe läbinute tase on viletsam/vajavad rohkem õpet/saavad vähem hakkama vmt?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

P.S. päevaõppe lõpetanud ei pruugi olla ka n-ö rakset tööd teinud, iga päev treeninud ja lõpuks 1,75m ületavad sportlased. Tegelikkuses on päevaõppes ka igasugu untsantsakaid, kes on ennast läbi lohistanud, spikerdanud ja lõputöö 1 nädalaga valmis kirjutanud.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei võrdleks sportlase treeninguid ja ülikoolis õppimist. Jään oma eelmise küsimuse juurde, et kas tööandjatelt on tulnud tagasisidet, et sessioonõppe läbinute tase on viletsam/vajavad rohkem õpet/saavad vähem hakkama vmt?

Mu meelest see minu lingitud artikkel kõlaski nagu tööandja tagasiside. https://arvamus.postimees.ee/7267190/ivo-pilving-oigusteaduse-diplomite-andmine-saastureziimil-tuleb-keelata

Tegelikkuses on päevaõppes ka igasugu untsantsakaid, kes on ennast läbi lohistanud, spikerdanud ja lõputöö 1 nädalaga valmis kirjutanud.

Loomulikult on. Aga tõenäosus, et neil päevaõppes lastakse lõpuni läbi lohiseda, on väiksem, sest kui eksamil 50 õpilasest 5 läbi ei saa ja järgmisel aastal uuesti tulevad, ei ole hullu, aga kui 30 läbi ei saa, süüdistatakse õppejõudu.

Siiski olen nõus sellega, et inimesed, kes töötavad just sellel alal, mida sessioonõppes õpivad, on päris suur eelis praktilise kogemuse näol. Sel juhul toetab õppimine töötamist ja töötamine õppimist ning tulemus on arvatavasti isegi parem, kui päevaõppes õppijatel.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin teemas räägivad ühed ülikoolide akadeemilisest allakäigust ja kõrghariduse devalveerumisest, teised aga olukorrast tööturul.

Mina olen tööandja ja pole aastate jooksul mitte kellegi käest uurinud, kas nende kõrgharidus sai omandatud päevases õppes või kaugõppes, samuti pole õppetulemuste kohta huvi tundnud. Eks valdkonnad ole ka erinevad, kujutan ette, et näiteks residentuuri kandideerides on eksamitulemused väga olulised. Aga meil, eraettevõttes, on asjad teistmoodi. Me ei värba neid, kes tulevad otse koolipingist ja null töökogemusega. Kui haridus on lähiaastate jooksul omandatud (noorem rahvas või veidi vanemad, kes uue õppetiiru teinud), siis oleme paari lausega ülikoolist vestlenud. Aga kõige tähtsamad on ikkagi kandideerija varasem töökogemus, omandatud oskused, tööalased tulemused, motiveeritus ja tiimi sobimine.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin teemas räägivad ühed ülikoolide akadeemilisest allakäigust ja kõrghariduse devalveerumisest, teised aga olukorrast tööturul.

Mina olen tööandja ja pole aastate jooksul mitte kellegi käest uurinud, kas nende kõrgharidus sai omandatud päevases õppes või kaugõppes, samuti pole õppetulemuste kohta huvi tundnud. Eks valdkonnad ole ka erinevad, kujutan ette, et näiteks residentuuri kandideerides on eksamitulemused väga olulised. Aga meil, eraettevõttes, on asjad teistmoodi. Me ei värba neid, kes tulevad otse koolipingist ja null töökogemusega. Kui haridus on lähiaastate jooksul omandatud (noorem rahvas või veidi vanemad, kes uue õppetiiru teinud), siis oleme paari lausega ülikoolist vestlenud. Aga kõige tähtsamad on ikkagi kandideerija varasem töökogemus, omandatud oskused, tööalased tulemused, motiveeritus ja tiimi sobimine.

See on kõik õige, loomulikult on eraettevõttes töötamisel haridusest olulisemad reaalsed oskused. Aga see ei puutu minu meelest praegusesse teemasse, mis käis magistrikraadi omandamise kohta. Lihtsamates ametites, mis magistrikraadi ainult formaalselt nõuavad, ei ole ka ilmselt nii oluline, mis haridus seal taga on, aga näit. juuras on vaja ka  sügavamaid teadmisi ja laiemat pilti. Olen nõus, et sessioonõpe on vajalik, aga pean õigeks seda, mida  Ivo Pilving artikli kokkuvõtteks pakub: “Kokkuvõttes, see tegevus, mida täna harrastakse sessioonõppe sildi all, tuleks ümber kujundada turupõhiseks rakendusõigushariduseks. See tuleks akadeemilisest õigusteaduse õppest lahutada nii korralduslikult kui finantsiliselt ning markeerida ka kauba sisule vastava pakendiga – selgelt eristuvate diplomitega.”

 

 

0
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga see ei puutu minu meelest praegusesse teemasse, mis käis magistrikraadi omandamise kohta.

Minu meelest ei puutu teemasse just see mingi ühe eriala või kooli probleem. Üldjuhul (nt TÜ näitel) on magistrikraadi omandamine sessioonõppes suur töö, juba sisseastumisvestlusel öeldi, et arvestada tuleb sellega, et õppemaht on samaväärne täiskohaga tööl käimisega. Mingist läbilohistamisest pole juttugi.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

kas tööandjatelt on tulnud tagasisidet, et sessioonõppe läbinute tase on viletsam/vajavad rohkem õpet/saavad vähem hakkama vmt?

Meil küll mitte. Kuuigi ma ei saa hästi aru, kuhu need sajad turundust õppivad tütarlapsed edasi lähevad, sest turundusosakondades on sageli nii teadmatud inimesed, et hoia peast kinni.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lõpetasin hiljuti magistriõppe sessioonõppes. Sessioonid olid üle nädalavahetuse neljapäevast laupäevani (vahel ka pùhepäevani) ning väga tihedad ja intensiivsed. Seoses covidiga õnnestus kogeda nii kohapeaset õpet kui veebiõpet ja ega suurt vahet polnud. Ka veebis olid täispikad päevad, mis eeldasid aktiivset osalemist ja kaasategemist. Samas on magistris juba olemuselt üsna palju iseseisvalt töötamist, nutikas on võimalikult paljud iseseisvad tööd kohe algusest siduda oma magistritöö teemaga. Seega kodutööde kallal toimetabki igaüks suht iseseisvalt, oma uurimisvaldkonnast lähtudes ja ja magistritöö on täiesti individuaalne töö, kus igaüks tegutseb omas tempos. Minu kursuse põhjal olid magistris edukad need, kel oli olemas endale huvitav uurimisvaldkond ja teema ning kes kohe algusest peale valmistusid nt läbi kodutööde oma magistritöö kirjutamist ette. See, kui palju keegi kuskil loengus kohal oli, polnud väga määrav.

Seega magistriõppe jaoks on sessioonõpe ja kaugõpe Minu arvates igati sobilikud õppevormid.

+5
0
Please wait...

Näitan 10 postitust - vahemik 31 kuni 40 (kokku 40 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Magistriõpe igal pool kaugõppevormis