Eelteismelistel lastel on toitumisega suured probleemid, kodust toitu ei taheta, ainult pitsat, limpsi, mahlasid, kartulikrõpse, friikaid ja kananagitsaid nõutakse. Me oleme käinud toitumisnõustaja juures, ja see eriti ei aidanud, nende asjatundjate jutt unus kiiresti. Üks lastest on juba ka ülekaalus.
Meil on alles vaid üks vanavanem, kahjuks too kostitab lapselapsi tihtipeale magusaga, küll shokolaadi, kookide jms. Olen palunud et ta ei teeks seda aga kõik kurtidele kõrvadele. Vahel kui lapsed enne meid koju jõuavad olen palunud et ta teeks neile kähku midagi õhtusöögiks, ja hiljem selgub et see miski on järjekordne poest ostetud kook, pannkoogid või pannil praetud saiad. Isegi praekartulit ei maksa aoodata. Ma lithsalt enam ei jaksa magusalaviiniga võidelda ja esimesel võimalusel viskan selle magusa kraami prügikonteinerisse. Lihtsalt kahju et vanainimene oma vähese pensioni eest sellist jama kokku ostab.
Minu jaks on otsas, ise ma rämpstoitu ja magusat ei kannata silmaotsaski ja koju ei osta.
Samuti olen väsinud kahe tule vahel olemisest, see on päris stressirohke juba. Olen mures mis saab lastest kui neil sellised toitumisharjumused ei muutu.