Sellest ülipeeneks hakkimisest, et keegi ehk ei saa aru ma ka aru ei saa. Kergem on teha nii nagu endale meeldib ja öelda ausalt, et jah, seal on sibul sees – inimene siis ise otsustab, kas nokib välja või ei võta üldse. Kui keegi meelega hakiks peeneks, et ehk on moe teema ja valetab, et pole ja pärast naerab pihku – no sõi ju (mõnel võivad lihtsalt pärast jubedad kõrvetised esineda) või ütleb, et pole ja maitsest saad aru,et on, aga tuleb “see ju nii peeneks hakitud” siis ma ausalt vist lugupidamatusest ei võtaks enam ühtegi ampsu ükskõik mida, kindlasti rikuks see suhted ja usalduse inimesega ära ja ausalt öelda ilmselt teist korda külla sööma ei läheks.
Asi polegi ainult maitses või mis iganes põhjusel, keegi inimene ei söö – ausus ja lugupidamine on oluline. Isegi kui tulebki välja, et tegelikult maitses.
Ise söön sibulat, aga on sõber, kes ei söö. St ma tean, et tal ei teki vaevusi, tal see pigem peas kinni (sest ta on samuti kogemata sibulaga toitu söönud ja kiitnud ja ei saanud aru), aga ometi ma iga kord ausalt ütlen, et jah seal on sees. Olen küll pakkunud talle punasest sibulast moosi jmt maitsmiseks, et need pole üldse klassikalise sibula maitsega, aga kui ei soovi maitsta ei soovi.
St on ka tuttav, kes loomaliha ei söö – sööbki kana ja kala. Iga kord kui grillime siis igaks juhuks kindlustame, et oleks ka talle miskit. Või kui taipame, et pole siis nagunii enne tulekut küsivad, kas toovad midagi siis ütlemegi, et pole, et võtku endale sobivat nt kaasa. Pole mitte kunagi probleemi olnud. Ja kui satubki kuskile, kus ei olegi kana/kala vaid loomaliha siis ta lihtsalt sööbki nt salatit ja kartulit vmt. Ja kui ei leiagi endale miskit söömiseks siis ei leia.
Sama on ka tööpidudel olnud – eraldi menüüd otseselt pole keegi vajanud (pole suuri allergikuid vmt olnud), aga kes liha ei söö ütlevad viisakalt enne üritust, kas korraldajale või kohapeal ja saavad nt siis liha asemel suurema portsu taimset. Pole ka keegi kunagi probleemi teinud ja ometi tulevad alati seltskonna pärast kaasa. Söövadki laua pealt, kas suupisteteks olevaid juuste-viinamarju ja pärast magustoitu.
Eks igasugu talumatusega inimesed tihti söövadki kodus igaks juhuks kõhu enam vähem ka täis teades, et ei pruugi laualt just väga palju miskit leida.