Veiselihast grillsteik on üks tuntumaid ja tavalisemaid võiduroogasid grillivõistlustel. Mingi sea kaelakarbonaad on selle kõrval käkk.
Teema: Magustoit 20-le

Päris maakas
Maakas oled sa ise. Veist tellin restos(pea igal korral), grillipeol küll seda süüa ei viitsiks, v.a. veiseburger.

Veist tellin restos(pea igal korral)
Rämedalt igav. Pea igal korral ehk sis mingi 90% kordadest süüa veist, kui maailm on erinevaid toite täis.
Aga nojah, kui burger on õuepidudel üks lemmiksööke, siis arusaadav, mis matsemeelega tegu.

Rämedalt igav. Pea igal korral ehk sis mingi 90% kordadest süüa veist, kui maailm on erinevaid toite täis. Aga nojah, kui burger on õuepidudel üks lemmiksööke, siis arusaadav, mis matsemeelega tegu.
Burger pole õuepidudel lemmiksöök, kord aastas keegi vast teeb-maitsev.
Mida ma seal restos niiväga tellima peaksin? Kala ja mereannid on mul igapäevaselt olemas, seda ei viitsi enam süüa. Lammas ei maitse. Jääbki veis, miski Aberdeen Angus marmorsteik vms.

Ei jaksa kogu teemat läbi lugeda ja algatuses ei olnud öeldud, mille jaoks ja mil moel see on, kas talgutes või juubeli ja valge linaga lauale. Sellepärast meenub sugulaste juurest aastakümneteteagune heinateo aeg. Olime maal sugulaste juures heinal ja kõik oli väga lihtne, magamine heintel ja söögid. Ja mäletan just lapsena magustoitu. Suur potitäis oli keedetud tikrisuppi ja see oli ümber valatud emailpange, mis seisis jahedamas kohas, kaas peal ja kulp naela otsas. Kõrvale keedetud suur pott pehmet riisiputru, mis oli maakeldrisse viidud. Õhtul kõik võtsid ise ja sõid. Tavaline saiapäts oli ka saadaval. Keegi ei küsinud, kes mida sööb ja kas sööb. Peale selle oli köögis suur kolmeliitrine meepurk ja kes soovisid, võtsid sealt saia meega, külm piim oli kaevus nõuga.

Ei jaksa kogu teemat läbi lugeda ja algatuses ei olnud öeldud, mille jaoks ja mil moel see on, kas talgutes või juubeli ja valge linaga lauale.
Ei tahtnud teemat piiritleda kuna soov oli just ideid juurde saada. Tavaline aiapidu ja koosviibimine – ehk sobivad nii lihtsamad magustoidud, aga miks mitte ka midagi uhkemat kui “kõnetab”. Pole lihtsalt selline sündmus, et peaks midagi üleliia keerukat tegema või tunde köögis meisterdama, aga harjumus on siiski midagi magusat (küpsetist) lauale kohvi kõrvale panna.
Soov ongi ise lihtsalt midagi teistsugust proovida teha (ja miks mitte ka tulevikuks ideid koguda).

Mina teeks plaaditäie browniet ning serveeriks vaniljejäätise ja (vaarika)toormoosiga.

Huvitav teemaalgatus oli magustoidust ning enamus vastuseid sibulatoitude kohta…
Ahjaa mul on ka kodus sibulavihkaja, tal tekitab pisemgi kogus sibulat toidus kõrvetised. Seega pere arvestab sellega ning külas lihtsalt väldib neid toite.

Huvitav teemaalgatus oli magustoidust ning enamus vastuseid sibulatoitude kohta…
Suurem osa oli ikka magustoitude kohta, sinu väide küll tõele ei vasta. Lappama läheb teema ikka tavaliselt siis, kui pole enam põhiteemal midagi asjalikku öelda, kõikvõimalikud variandid on juba välja pakutud. See juhtub olenevalt teemast 3-5 lehekülje paiku.

Teete grillipidudel loomaliha? Kes seda veel tahaks? Sealiha, kana ja kala ongi igati normaalne pakkuda. Veidrikud olete hoopis teie.
Grillime loomaliha lõike jah. Täiesti värskeid ja maitsestamata. Sütel tulisel pannil. Kui enam-vähem valmis, raputame soola-pipart veidi peale ja kes soovib, hõõrub ka kergelt küüslauguga üle. Igaüks saab valida, kui küpset tahab. See meeldib mulle ka kõige rohkem. Siga teen ka viimasel ajal tihti samuti – nt marineerimata peekon, ainult sool ja pipar. Kõike muud on praeguseks ajaks saanud juba küllastumiseni.

Soov ongi ise lihtsalt midagi teistsugust proovida teha
Ma arvan, et suvel see paljuski oleneb ilmast. Et mida keegi üldse magustoiduks süüa tahab ja mida perenaine teha jaksab.
Mina näiteks ei taha mingit besee-vahukoore-marja pavlovat või eton messi kuuma ilmaga, aga talvel või varakevadel andke aga ette. Kui on palav suvepäev, siis ei. Kaneelirull on ka nagu selline rohkem talvetoit mu jaoks. Samas, kui keegi jõulukeeksi suvel lauale paneks, siis seda sööks küll (see konjakiga immutatud, rohkete puuviljadega, briti keeks).
Suvel tahaks magustoiduna siiski peamiselt midagi lahjemat ja kergemat, mitte väga magusat. Mingit vahtu, jogurtikooki, sorbetti, midagi hapukat. Kõike sellist, mis maitselt ja tekstuurilt mõjub pigem jahutavana. Kompvekke ma ka suvel ei söö üldse, kuigi talvel mõnusad trühvlipallid lähevad küll. Suvel võtaks pigem mingi aprikoosi-päkhlipallikese, mustika kookosrullikese. Kuigi need sobivad talve ka. Aga suvel hea teha, ei pea midagi küpsetama.
https://mariliisilover.com/2016/09/aprikoosi-pahkli-kommid/
https://www.olgainkitchen.com/2016/09/30/mustika-ja-ingveri-tort/

Mis see sibula-teema magustoidusoovitustesse puutub? Elage oma foobiaid kuskil mujal välja, kaevake üles siin kunagi olnud sibulavihkamise teema kasvõi, kui nii kangesti kibeleb.
Tõepoolest, on väga tüütu iga natukese aja tagant lugeda perekoolis nende paari sibulavihkaja üliilmekaid kirjeldusi sellest, kui väga nad ikka sibulat vihkavad.
Mind isiklikult üldse tüütavad inimesed, kes söögilauas hakkavad ülesloetlema, mida nad söövad ja mida mitte, mida nad jälestavad ja milliseid toite nende keha ei talu. Paar kolleegi on sellised. Iga kord, kui mingi sööming toimub, hakkab üks- ja seesama jutt.

Tõepoolest, on väga tüütu iga natukese aja tagant lugeda perekoolis nende paari sibulavihkaja üliilmekaid kirjeldusi sellest, kui väga nad ikka sibulat vihkavad.
Mind sibul jätab isiklikult külmaks, aga sellised tädid on täpselt sama tüütud, kes teavad täpselt, et neid inimesi on vaid paar tükki, kes sibulat ei söö ja et see on ainult enda tähtsaks tegemine, kui küsitakse, kas toidus on sibulat. Kuigi see on ju fakt, et sibul on toiduaine, mis geneetiliselt paljudele ei sobi ja siis on inimese kaitsereaktsioon, et see lõhn ja maitse on vastumeelsed, mitte see ei ole mingi poos. Osad inimesed tõesti ärritavad ka mind, kellel kogu aeg käivad mingid eksperimenteerimised toiduga ja siis arvavad, et teised peavad neile seda kõike pakkuma (küll gluteeni-, laktoositalumatud, taimetoidu huvilised, veel igasugu asju), kuigi ma ju tean, et sellel inimesel päris talumatust pole, vaid tal käivad peal mingid lühiajalised hood, siis pärast jälle sööb kõiki neid asju. Ükskord tuli mul selline tuttav välismaalt külla, kes hakkas mulle oma tingimusi esitama, et paluks hommikusöögiks muna, 6 minutit keedetud, leiba, mis pole tehtud ei liiga heledast ega liiga tumedast jahust, juustu ta ei söö, liha ta ei söö jne, jne, samas tema hotellitoas nägin peekonikrõpsude pakki. Siis ma tõesti eeldaks, et inimene võtab ise endale oma asjad kaasa, mida ta sööb või ei söö. Aga sibula mittesöömine ei kuulu siia alla (eks oleneb ka inimesest), samas perekooli tädid teavad täpselt, et nii ei ole. Ja tõeline tase on hakata valetama või mingeid tükke pisikeseks lõikuma vms.

Mind sibul jätab isiklikult külmaks, aga sellised tädid on täpselt sama tüütud, kes teavad täpselt, et neid inimesi on vaid paar tükki, kes sibulat ei söö ja et see on ainult enda tähtsaks tegemine, kui küsitakse, kas toidus on sibulat.
Pidasin silmas neid paari sibulavihkajast kommenteerijat, kellel ei ole mingit allergiat või geneetilist sobimatust, aga kes igal võimalikul juhul võtavad teema üles, kuidas nemad ikka vihkavad…
Need inimesed on oma sõnakasutusega selgelt äratuntavad. Nad ei viitsi isegi oma lausehitust muuta. Muudkui jorutavad oma sibulavihkamise teemal. Neid iseloomustab ka see, et teema pole üldse sibulast, vaid mingist muust toidust, aga nad sõidavad sinna sisse oma sibulajutuga.

Mitte sibulavihkajaid ei ole siin teemas vaid sibulavihkaja vihkajad.
Üks siin mainis nii muuseas, et kui teab, et tuleb inimene, kes sibulat ei söö tal pole probleem ilma sibulata (talle) teha.
Kuid siis üks tuli siin rääkima, et sibulavihkajad on poosetajad ja tema hakib peeneks ja peidab selle sibula toidus ära.
See läheb sinna alla, et ma pole ühtegi veganit kohanud, kes nõuaks endale eritoitu või miskit, aga alati on need veganivihkajad kõva häälselt kohal, kes neid veganeid ja nende nõudmisi kiruvad.

Veist tellin restos(pea igal korral)
Rämedalt igav. Pea igal korral ehk sis mingi 90% kordadest süüa veist, kui maailm on erinevaid toite täis.
Aga nojah, kui burger on õuepidudel üks lemmiksööke, siis arusaadav, mis matsemeelega tegu.
las inimene sööb, mida tahab, mina näit. söön burgerit just see 10% kordadest ja ülejäänud % maailma toite siit nurgas ja sealt nurgast

Huvitav jah, miks burger ei tohi maitseda? Mulle küll maitseb, väga. Kas see on mingi matsi tunnusmärk, kui burger maitseb?

See läheb sinna alla, et ma pole ühtegi veganit kohanud, kes nõuaks endale eritoitu või miskit, aga alati on need veganivihkajad kõva häälselt kohal, kes neid veganeid ja nende nõudmisi kiruvad.
Teisest teemast arutlus, aga mis te sellisest asjast arvate, kui töö juures on üks radikaalne vegan ja tema sünnipäevadel ei tohi ühtki muud toitu olla, kuigi külalised ei ole ju veganid. Tema pakub alati mingeid tofusid ja ma ei tea millega tehtud kartulisalatit, sest hapukoor, majonees jne ka ju ei sobi. Ei tohi olla ühtki loomse pärituoluga asja koostisainete hulgas. Minu arust raharaisk, sest teistele ei meeldi need valešnitslid ja muu imelik kraam. Muidu taimetoit võiks ju ka väga maitsev olla, eriti maitsvad on nende toidulauad, kus vähene loomne kraam on siiski ka lubatud, näiteks piimatooted, muna, mõni sööb koguni kala.

See läheb sinna alla, et ma pole ühtegi veganit kohanud, kes nõuaks endale eritoitu või miskit, aga alati on need veganivihkajad kõva häälselt kohal, kes neid veganeid ja nende nõudmisi kiruvad.
Teisest teemast arutlus, aga mis te sellisest asjast arvate, kui töö juures on üks radikaalne vegan ja tema sünnipäevadel ei tohi ühtki muud toitu olla, kuigi külalised ei ole ju veganid. Tema pakub alati mingeid tofusid ja ma ei tea millega tehtud kartulisalatit, sest hapukoor, majonees jne ka ju ei sobi. Ei tohi olla ühtki loomse pärituoluga asja koostisainete hulgas. Minu arust raharaisk, sest teistele ei meeldi need valešnitslid ja muu imelik kraam. Muidu taimetoit võiks ju ka väga maitsev olla, eriti maitsvad on nende toidulauad, kus vähene loomne kraam on siiski ka lubatud, näiteks piimatooted, muna, mõni sööb koguni kala.
Midagi ei arva. Sa ju ei maksa nende söökide eest ega pole sunnitud sööma. Sama moodi ei pruugi maitseda kellegi valmistatud kotletid või muu toit, kui ei meeldi ei söö. Mis vahet sel on, et ta vegan on.

Sa ju ei maksa nende söökide eest ega pole sunnitud sööma.
Nojah, suurem osa ei söö, äkki see ongi eesmärk. Saab asjad koju tarbmiseks tagasi viia. Lihtsalt naljakas, et tehakse suurele hulgale inimestele laud ainult enda maitseelistuste järgi. Ma ikka ise proovin sellise laua teha, mis teistele ka maitseb.

Kui on hästi kuum ilm, siis mina ka ei tahaks magustoiduks midagi rammusat, või saia, nt siin rohkelt pakutud kringleid. Kringel on üldse talvesöök, matusesöök või laste sünnipäevade söök (see minu arvamus).
Muidu oleks kuumaga hea jäätis, aga see sulab ju kiirelt, enne kui jõuad serveerida! Pavlova või eton mess mulle meeldiks, aga jälle see vahukoor sulab kuumaga jube kiiresti. Või ka kui soovitakse lihtsalt vaheldust, siis tuli pähe veel selline asi, mida siin teemas veel pole pakutud – mangolassi. Tegelikult jook, mitte magustoit, aga samas kerge, hapukas, ja kui serveerida ilusatest pokaalidest, siis mõjub ka pidulikult.
https://nami-nami.ee/retsept/8001/mangolassi
Mina teen seda suvel tihti niisama joomiseks, nagu teen maasikasmuutit või jäätisekokteili. Retseptiga võrreldes minul mõned erinevused, aga eks enamust toite saab veidi varieerida, ei pea kramplikult retseptist kinni hoidma. Kasutan alati mangopüreed; jogurti panen pooleks 10% hapukoorega, jääb kreemisem; suhkrut pole ma lisanud, mulle niigi piisavalt magus. Kardemoni pange kindlasti, see annab selle õige vurhvi! Jääd pole ma ka pannud, äkki peaks proovima?

Mind isiklikult üldse tüütavad inimesed, kes söögilauas hakkavad ülesloetlema, mida nad söövad ja mida mitte, mida nad jälestavad ja milliseid toite nende keha ei talu. Paar kolleegi on sellised. Iga kord, kui mingi sööming toimub, hakkab üks- ja seesama jutt.
Mind isiklikult tüütavad grammatikavigu tegevad inimesed.
<ei ole sibulavihkaja>

Neid iseloomustab ka see, et teema pole üldse sibulast, vaid mingist muust toidust, aga nad sõidavad sinna sisse oma sibulajutuga.
Kui sa loeksid kogu teema aeglaselt ja tähelepanelikult läbi, siis sa saaksid teada, et esimesena lendas selles teemas peale sibula peenekshakkija ja ärapeitja, mitte mõni sibulavihkaja.

Mind isiklikult üldse tüütavad inimesed, kes söögilauas hakkavad ülesloetlema, mida nad söövad ja mida mitte, mida nad jälestavad ja milliseid toite nende keha ei talu. Paar kolleegi on sellised. Iga kord, kui mingi sööming toimub, hakkab üks- ja seesama jutt.
Mind isiklikult tüütavad grammatikavigu tegevad inimesed.
<ei ole sibulavihkaja>
Mis vigu selles kommentaaris nii palju on? Üks sõna on valesti (kokku) kirjutatud.

Huvitav jah, miks burger ei tohi maitseda? Mulle küll maitseb, väga. Kas see on mingi matsi tunnusmärk, kui burger maitseb?
Üldiselt jah.

Huvitav jah, miks burger ei tohi maitseda? Mulle küll maitseb, väga. Kas see on mingi matsi tunnusmärk, kui burger maitseb?
Üldiselt jah.
Pr Pardifilee, sina või?

Huvitav jah, miks burger ei tohi maitseda? Mulle küll maitseb, väga. Kas see on mingi matsi tunnusmärk, kui burger maitseb?
Üldiselt jah.
Pr Pardifilee, sina või?
Ei. Aga ma arvan nii. Minu isiklik arvamus. Ja palun, lubage see mulle. Mul on lihtsalt raske uskuda, et hea maitsemeelega isik võib kõigi maailma roogade seast, mida saab Eestist kuskilt kas restoranist või poest osta või ise valmistada, burgeri. Ostratist Ramsay ja Gagnairest Siiguri ja Haljukovini seisavad valvel ja pakuvad oma retsepte ja roogasid, aga hea maitsemeelega inimene ütleb, äh, ma lähen parem mäkki, vat seal on väga-väga hea söök.

Ei. Aga ma arvan nii. Minu isiklik arvamus. Ja palun, lubage see mulle. Mul on lihtsalt raske uskuda, et hea maitsemeelega isik võib kõigi maailma roogade seast, mida saab Eestist kuskilt kas restoranist või poest osta või ise valmistada, burgeri. Ostratist Ramsay ja Gagnairest Siiguri ja Haljukovini seisavad valvel ja pakuvad oma retsepte ja roogasid, aga hea maitsemeelega inimene ütleb, äh, ma lähen parem mäkki, vat seal on väga-väga hea söök.
Restos on ka burgerid menüüs, maksavad 15-18 eurot.

Restos on ka burgerid menüüs, maksavad 15-18 eurot.
McDonalds on ka restoran. Premier Restaurants lausa.
Menüüs on restoranides igasuguseid asju. Igale maitsele on ka restorane. Mõni restoran on parem kui teine. Mõni burger on ka kindlapeale parem kui teine.

Huvitav jah, miks burger ei tohi maitseda? Mulle küll maitseb, väga. Kas see on mingi matsi tunnusmärk, kui burger maitseb?
Üldiselt jah.
Pr Pardifilee, sina või?
Ei. Aga ma arvan nii. Minu isiklik arvamus. Ja palun, lubage see mulle. Mul on lihtsalt raske uskuda, et hea maitsemeelega isik võib kõigi maailma roogade seast, mida saab Eestist kuskilt kas restoranist või poest osta või ise valmistada, burgeri. Ostratist Ramsay ja Gagnairest Siiguri ja Haljukovini seisavad valvel ja pakuvad oma retsepte ja roogasid, aga hea maitsemeelega inimene ütleb, äh, ma lähen parem mäkki, vat seal on väga-väga hea söök.
Teeme ise burgereid. Vahel küpsetame ka saiad ise, siis eelmisel päeval. Pihvitaina teen alati ise, küpsetame söegrillil. Ostetud burgeritel pole kaste kunagi minu meele järgi, roheline kraam ka harva. Rääkimata, et oleks värske. Ja enamasti pole kukkel krõbedaks röstitud, lihtsalt soojaks lastud. Ise tehes paneb igaüks just seda salatit, mida tahab ja seda kastet, mis meeldib. Juustu saab ka valida, krõbeda peekoni pihvile lisaks võtta. Mitut sorti salatilehti, ananassi, tomatit, kurki, kapsast – kõike saab ise valida ja panna kokku burger, mis tõesti meeldib. Kastmeid teeme ka tavaliselt 3 sorti, kõik juba teavad, mis kellelegi maitseb. Niisama liha grillile panna on palju lihtsam kui üks korralik burgeritegu ette võtta. Tõesti on maitsev!
