Olen naine,kes millalgi tegi siin postituse,arvates,et mehel on keskeakriis,kui suhtleb endast 15-aastat nooremate neidudega ja ühele 21-aastasele neiule annab väga aktiivselt lootust,et nende vahel on midagi enamat kui sõprus. Meie 13-aastat kestnud kooselu kahe lapsega oleks kui päeva pealt unustatud.
Me elame Soomes,mehe neiuke Eestis. Viimasel ajal on mees tihedalt Eesti vahet käinud,ma tean kus ta on,ta räägib temast palju (ütles,et tal pole mu eest midagi varjata). Neiuke teab ka minu olemasolust (mees talle dikteeeinud,et elab Soomes koos laste ja laste emaga koos)….nädal aega tagasi oli mees neiukese juures ja teatas mulle,et nüüd on me suhtes paus,et mina pean muutuma ja tal on mõõt täis lapsehoidmisest olemisest (väidetavalt olen mina 13 aastat olnud lapsik,tema on kõik ette taha pidanud ära tegema jne.). Võimalik,keegi pole täiuslik,kuigi olen panustanud suhtesse 101% ja ta on ise ka öelnud,et mul on kahju,et sulle haiget pean tegema,sest sa oled väga hea naine.
Okei…mis seal ikka,jäeti maha…tuleb ju eluga edasi minna…aga ma ei suuda/oska.
Käime mõlemad tööl,lapsed koolis/lasteaias ja nüüd me elamegi ühes korteris kui korterikaaslased. Magame eraldi voodites,puudub igasugune intiimsus/õrnus,kuid asjaolu teeb mulle raskemaks see,et mees käitub ja räägib nagu midagi poleks muutunud. Chatib küll pidevalt oma neiukesega ja vahepeal arutab minuga temaga räägitust ja alles eile rääkis mulle tuleviku plaanidest,et Soomes elamisest siiber (tema siin 15 aastat töötanud/elanud),et mõtleks Eestisse tagasi minemise peale,et lastel seal kergem jne. Küsisin,et mis näitemängu ta mängib? Vastas,et mis näitemäng,et meil omavahel pole midagi muutunud,tema elab oma elu ja kõik ja aitab ja toetab mind/lapsi edaspidi nii palju kui vajalukuks peab.
Ma olen suht katki ja minu jaoks on mehel hetkel kaks kooselu. Laste pärast ja mugavusest tööl käia ja soe söök laual,puhtaks pestud riided käepärast minuga Soomes ja 21-aastase neiukesega Eestis.
Olen seda kõike mehele rääkinud ja püüdnud arutada,aga tema väitel ajan mina lolli juttu.
Ühesõnaga,ma ei suuda…ma ei suuda unustada,et alles üks hetk olin armastatud naine ja sõrmenips ja olen korterikaaslane ja hämmingut tekitab see,et neiuke on täielik mu vastand (korpulentsem,blond,mehest pikem…kuigi mehele on eluaeg meeldinud väiksemad naised). Seega ma ei mõista mehe käitumist,milleks lõhkuda pereelu,kui ma ei usu elu sees,et 21-aastase neiuga nüüd ideaalset ühist tulevikku saab.
Kuidas mina nüüd edasi? Surungi oma kurbust,meelehärmi alla ja teen head nägu,et elan laste ja korterikaaslasega? Aga see on ju nii meeletult valus. Minu jaoks on see käitumine nii absurdne…ära ta ka ei lähe,ütles,et kui läheb,siis koos lastega,sest lapsed tema nimel ja kuni kohtuni on õigus tal lapsed võtta.
Ma ei soovi riidu,ma ei soovi sõda. Tahan oma rahulikku pereelu tagasi,olen isegi valmis andestama,kui mees ise mõistaks ja seda sooviks.
Ma lihtsalt olen nii katki ja tahaks ainult nutta ning end alandada ja pere kooselu nimel pingutada,aga ma ei oska ja kas sellel ühepoolsel pingutamisel mõtetki oleks ????
Teema: Maha jäetud ja kuidas edasi… (viimase aja tüüpiline teema)
See 21. A oleks vaimustunud kahest lapsest?
Kahju, et nii läks, aga seda oli juba eelmisest teemast ju näha.
Siis sa ei võtnud eriti ka soovitusi kuulda.
Sama küsimust pole mõtet küsida uuesti, saad samad vastused.
See mees ja endine elu temaga tuleb lihtsalt unustada.
Eraldi elama ja küll hakkab paremaks minema.
Ma soovitaksin võtta asja külma kõhuga ja otsida või ,,otsida,,(mehe teada) omale armuke. Seda juhul, kui tahad suhet taastada. Mehe jaoks on see neiuke lihtsalt vahepala ja kui neiuke üritab asja tõsisemaks teha (kooselu vms) siis on mees varsti tagasi sinu kintsu juures kraapimas. Teine variant, et tekitad skandaali, lõpetad suhte ja lükkadki mehe armukese juurde. Kõige hullem variant on see, kui sa jääd niisama ootama, kuni mehel armukesega suhe lõpeb. See ootamine, kui mees ka seda teab (et sul kedagi pole) võib kesta igaviku.
Aga võtagi kõigepealt endale paaril-kolmel nädalal mõni vaba õhtu – käi lihtsalt kuskil, kola poodides, istu raamatukogus, mine kinno või kohvikusse, mees on lastega kodus. Ja siis ütle talle, et sul on tekkinud üks tutvus – vaatamata sellele, et seda pole – ja sinu meelest oleks mõistlik paari nädala peale ette plaanid teha, et kumbki saaks elada oma elu (see on olnud ju tema algatus), aga samas oleksid lapsed hoitud. Vaata, mis siis saama hakkab. Praegu ongi mees veendunud, et sina oled majapidajanna rollis tal nii ehk nii ja tema siis elab oma elu. Las mõtleb väljavaatele, kui ka sinul on oma elu – see oleks igal juhul võrdne ja aus.
Kohe meeleheitlikult mingit uut suhet reaalselt otsima hakata ei soovita, sellises olukorras tehakse sageli väga valesid valikuid. Mine kas või mingitele kursustele või trenni, et need paar õhtut nädalas edaspidigi täita. Mees las istub siis kodus ja mõistatab, mida ta elult õigupoolest tahab.
Jumal, mida siin enam “pere nimel pingutada on”! Mees teeb mis mees tahab, isegi nii ajuvabad põhjendused “lapsed on tema nimel” töötavad sinu peal või. Kui narts saab naine olla- mehel on avalikult teine naine ja tema pingutaks pere nimel… mida rohkem ja innukamalt sa roomad, seda vastikumaks mehele lähed.
Kas sa saad üksi hakkama või sa ei saa üksi hakkama? Ei saa, eks, mehelt on raha ja tuge vaja, seepärast ei paista see teema “lähen mehest eraldi lastega elama” ka laual olevat. Kui mees läheb Eestisse elama, kuhu sina jääd? Siis oled nii ehk naa lastega üksi.
Mina ütleks, et sorry, mees, tegid lapsed, siis aitad need ka üles kasvatada, mitte tema elab “oma elu” ja sina… mingit peret teil pole, aga lapsed on ja meheke on ja jääb nende isaks, sest “lapsed on ju mehe nimel”. Teete lapsehoidmisgraafiku, sina hakkad ka “oma elu elama” (eks sa ise tead, mis vormis) ja mehele jääb aega mõtelda, kas see asi nii hakkabki olema. Ja hakkabki.
Irw, Khloe Kardashian vol 2.
Kas su mees peab oma pruudiga su nina alla seksima tulema, et sa lõpuks aru saaksid? Naine, kus on su väärikus ja selgroog?
Chatib küll pidevalt oma neiukesega ja vahepeal arutab minuga temaga räägitust
See mees ei ole normaalne.
Chatib küll pidevalt oma neiukesega ja vahepeal arutab minuga temaga räägitust
See mees ei ole normaalne.
On ikka. Mees tahab jagada emotsioone oma vallutusest. Ju tal pole sõpra selle jaoks.
Chatib küll pidevalt oma neiukesega ja vahepeal arutab minuga temaga räägitust
See mees ei ole normaalne.
Naine ju ka pole. Kokkab ja küürib ja ootab, millal mees normaalseks muutub, nagu oleks selline võimalus olemas sellise isendiga.
Kuule, siin ei ole päästa ega venitada midagi. Võta lapsed ja mine minema! Mida kauem minemist edasi lükkad seda hullemaks läheb. Usu, hiljem kahetsed iga minutit, mis sa sellise elu peale raiskasid. Seda nimetatakse lõputuks õuduseks. Tee sellele lõpp! Usu, sa ei taha seda meest tagasi. Aitab enese alandamisest.
Chatib küll pidevalt oma neiukesega ja vahepeal arutab minuga temaga räägitust
See mees ei ole normaalne.
On ikka. Mees tahab jagada emotsioone oma vallutusest. Ju tal pole sõpra selle jaoks.
Tegelikult mees chatib emaga. Teeb piprast küllastunud laste ema kadedaks.
Su mees tundub sarnane selle saksa arstiga, kes Tammjärvele selgeks tegi, et veredopingut on väga normaalne teha ja kõik teevad nii ja nii ongi elu normaalne. See ajupesu ei tee tema tegu muidugi kuidagi vähem ebaeetiliseks ja ebamoraalseks.
Samuti ka sinuga. Ise pead ikka enda eest vastutama, mitte selline kalts olema.
Kas lapsed siis sinu omad ei olegi, et mees võib vabalt ähvaradad koos lastega ära kõndimist? Ise oli alles läbipõlemisega kodune ja sissetulekuta. Ükski sotsiaaltöötaja ei anna sellisele lapsi 100% kasvatada.
Kui mees ei taha välja kolida ja ka sinul pole selleks majanduslikku võimalust, siis tulebki korterikaaslastena elada, kuni võimalus tekkib. Pole siin enam mingit perekonda. Paus tehakse, kui omavahelised suhted on kehvad, mitte siis, kui ühel on vaja avalikult armukest pidada (juhul kui teil pole omavahel avatud suhte kokkuleppet, aga ka see peab olema mõlemapoolne otsus). Kui ühel on avalikult teine, siis on eelmine suhe läbi. Kõik.
nii, et tõesti, hakka oma elu elama. Elate küll ühe katuse all, aga laste eest hoolitsemiseks tehke 50-50 graafik ja need 50% sa veedadki mujal – trennis, sõbrannadel külas, käid ise Eestis reisimas jne.. Nii harjud ka tulevikus oma lastest eemal olema, kui päriselt lahku kolite ja lapsed hakkavad 50-50 vanemate juures olema nagu Soomes tavapäraselt kombeks.
kas sellel ühepoolsel pingutamisel mõtetki oleks
See oleks ju su ainus mõistlik ja ka reaalne võimalus. Kui selle kasutamata jätad, siis pole sul kedagi süüdistada. Kui ei oska, siis on ju loomulik kui mõnelt spetsialistilt abi otsid. Siinsed soovitused küll kriitikat ei kannata, teeksid asjad enda jaoks vaid hullemaks
Leidus veel üks masohhist peale teemaalgataja.
Kas arvad, et mõni soome naine kannataks sellist jama ühtki hetke? Sina võta ka ennast kokku ja tee midagi. Ta ei armasta sind enam ja päästa pole siin midagi.
Variante on mitmeid, aga tuleb liigutama hakata. Niisama ootamine ja lootmine ei vii kuhugi.
Alustad sellest, et mõtled välja, kuidas suba elad kui mees üldse ei toeta. Raha, vara ja lastega hakatakse esimesena manipuleerima.
Kui sul on raha, siis kolid ise koos lastega välja.
Variant on võtta ka lapsed ja tulla Eestisse kui siin on mingisugune tugivõrgustik.
Ja mina ilmselt oleksingi nii.nõme, et võtaks oma lapsed ja tuleks tulema. Mehel pole rohkem õigusi lastele kui sul. Ja see, et lapsed on.mehe nimel, mis jama see on-lapsed on sinu nimel ju ka. Keegi ei jäta ema sünnitunnistusse märkimata.
Kui millegi pärast tahad korterikaaslasena edasi elada, siis 50-50 kulud ja ajajaotus. Mees hoiab lapsi ja sina käid väljas end tuulutamas ja tore kui jääks mulje, et sul on ka keegi. Lisaks see, et korterikaaslasele süüa ei tee ja pesu ei pese.
Armas inimene, pole mõtet lolli kelgunööriga järgi vedada. Pigem julgusta teda Eesti kolima, räägi samas, et siis ta saaks teile Eestis ettenähtud miinimumelatist maksta (Soomes võib ju neist prisketest summadest ainult sõrmi noolida). Aga näed, eesti mees on selleks võimeline.
Sellest mehest lahti saamine peaks nii hingeelule kui rahakotile hästi mõjuma.
Chatib küll pidevalt oma neiukesega ja vahepeal arutab minuga temaga räägitust
See on juba sadism.
Laste pärast ja mugavusest tööl käia ja soe söök laual,puhtaks pestud riided käepärast minuga Soomes
Aga miks sa pesed talle pesu ja teed süüa? Kas tema sinu pesu ka peseb ja süüa teeb? Ja laste eest hoolitseb? Kui te teete neid asju võrdselt, siis ma saan aru. Kui sina teenindad perekonda üksinda, siis ma ei saa aru.
Mul oli nii, et äkki hakkas pikaaegne abikaasa rääkima, et tundeid ei ole, tunneb, et peame lahku minema, sest tema tahab muid asju. Läks ema juurde elama, seal olevat suhteid sebinud. Ootamatult tahtis mees koju tagasi tulla. Tuligi – sōi kōhu täis, patsutas lastel päid ja seksitas ka mind. Hommikul teatas, et ma olen asjast valesti aru saanud ehk tema elab kodus vaba mehena. Tema siis üritab ka laste kasvatusse panust anda, kuid meie elame nagu vōōrad inimesed, temal on kōrvalsuhted, suuremeelselt lubas neid ka mulle.
No minu ainus lahendus oli see mees oma kodust välja saada, sest mina nii ei tahtnud elada ja ma ei soovinud, et sellise peremudeli omandavad meie lapsed.
Ta korraldas siin veel igasugust jama. Ja ei ole teine Eesti – hoopis tuntud kui intelligentne ja suur heategija mees. Kusjuures ise lastega ei tegele, kuid seletab teistele, kuidas teda jubedalt takistatakse.
Teemaalgataja, kupata see lontu oma kodust välja.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
