On lapsi, kellel ongi mingi selline probleem, et ei ärka häda peale öösel, seda on eluaeg olnud, oli ka nõukaajal. Mu oma sugulane tegi öösiti voodisse niikaua, kuni murdeiga hakkas, siis lõppes äkitselt. Sellisel juhul pole tõesti mõtet last ja ennast piinata, las olla siis hiidmähkmed all, tänapäeval on see võimalik. Siinsamas PK-s on mõned kirjeldanud igasuguseid vahendeid, mida on proovitud, et laps öösel pissihäda peale ärkaks, ja mõnele mõjub üks, teisele teine, aga kolmandale mitte midagi.
Aga mis puutub öisesse hädasse, siis osad inimesed juba väga varakult ei taha öösel pissile; mina selline pole, enamasti korra öösel tahaks ikka ära käia, ja minu 5-aastane laps on samasugune. Öisest mähkmest saime vabaks, kui ta sai 2-aastaseks (päevane oli juba ammu unustatud), aga igal ööl ikkagi käisime korra pissil. Algul vaatasin ise, et laps sahmib koledasti, ajasin üles ja viisin potile, mõne aja pärast hakkas ise ärkama. Praeguseks on nii, et suuremal osal öödest ikkagi korra tuleb tal vetsu minna, ja ausalt, jube karm on, kui uni on ränkraske ja siis peab pissile minekuks ärkama – eks see katkestab lapse sügava une ära ja selles mõttes kindlasti mõjub halvasti, aga no mis teha, kui tuleb öösel häda peale. Ja ma ei ole võimeline keelama last joomast nt õhtul enne magamaminekut – sageli on nii, et laps on näiteks praegusel suvisel ajal maal õhtul õues möllanud ja kui siis magamaminek on, siis loomulikult on janu, eriti kui palavamad ilmad on, no ma ei hakka keelama. Parem käime siis öösel vetsus edasi.
Vahel ma mõtlen küll, kuidas ennemuistsetel aegadel ometi selliste asjadega hakkama saadi… 🙂