Kui sa hakkad majutusteenust pakkuma, pead sa inimesi armastama ja olema leplik ja sõbralik, muidu ei tule sellest midagi välja. Muidugi on suurem osa inimesi viisakad ja toredad, aga on ka teistsuguseid. Ja kui sa selle peale ära minestad, et näiteks laps on su tikripõõsa juurde ära eksinud või keegi natuke vaatab aias ringi, siis ei ole mõtet üritadagi kedagi oma koduaeda kutsuda.
Pole tsiteeritav, aga ilmselt see ongi põhjus, miks eestlane ei taha oma kodus teisi majutada.
Minu jaoks ei oleks see meeldiv, kui võõrad inimesed mu õue peal ringi uudistavad. Lapsed üle peenarde jooksevad. Aias tikreid söövad ja kasvuhoonest tomateid võtavad. Olen veendunud, et selliseid olukordi on kindlasti kodumajutajatel olnud.
Seetõttu väldin ka ise kodumajutustes ööbimist, et mul on tunne, et häirin pererahva privaatsust. Saan aru, et ma ei peaks seda tundma, aga midagi pole teha – tunnen. Ilmselt on mul liiga suur empaatiavõime, ehk siis ma hakkaks liiga palju ette kujutama, kuidas mina ise majutaja asemel oleks.
Kunagi olen olnud Peipsi ääres kodumajutuses. Ehkki elamine oli privaatne – mitu majakest õue peal, siis ikka tabasin end koguaeg mõttelt, et kuidas võimalikult vaikselt õue peal liikuda. Sel pererahval oli ka suur, tomateid täis kasvuhoone ja ilus aiamaa. Ma olen täiesti veendunud, et mõni külastaja võttis ka tomateid omale sealt kaasa.
Teine kodumajutus oli Viljandimaal. Ei olnud vaja puhkamiseks, vaid ainult öömaja peolt tulemisel. Kuna pidu lõppes kella 3 ajal öösel, siis hiilisime vaikselt majja (see oli pererahvaga samas majas). Ehkki olime pererahvast hoiatanud, et me tuleme öösel, oli perepea kohe kõpsti üleval ja saatis meie liikumisi ja tegemisi pilguga. Saan aru, et selline pererahva “häirimine” ongi hinna sisse kirjutatud, aga no ebamugav ikka panna kedagi niimoodi ööks otsaks valvele. Hommikul olime ainsate külalistena perenaisega vastakuti hommikulauas. Tema tegi meile hommikusööki. Ja siis sõime seal tema pilgu all. Pidujärgsel hommikul ei viitsi kohe mitte pererahvaga small talki ajada.
Kummalgi juhul ei saa pererahvale mitte midagi ette heita. Ja usun, et me ise olime ka head ja viisakad külalised. Aga see eestlaslik privaatsusvajadus ning soov mitte suhelda siis, kui ise ei taha, on ikka nii suur, et iga keel eelistan ööbida hotellides, kus igasuguse nägude tegemise ja small talki vajadus puudub.