Kui ma omast kogemusest kogemusest pealkirjas püstitatud küsimusele vastan, siis midagi ei saa.
Ma tulen täna omadega kenasti toime, aga kümmekond aastat tagasi olin väga keerulises olukorras sattunud võlarattasse, mis hõlmas nii pangalaene kui kiirlaene ja muud, mida ma nõutud ajaks tagasi maksta ei suutnud.
Laias plaanis oli nii, et pankadega õnnestus suhteliselt mõistlikult läbi rääkida, graafikuid sobivamaks teha, kokkuleppele jõuda ja need said lahendatud ilma kohtust läbi käimata.
Ütlen ausalt – mitte et ma seda õigeks peaks – et kiirlaenufirmasid ma mingil hetkel tõesti ignoreerisin ja tundus, et kui ma pea liiva alla peidan, läheb probleem ise üle.
Tagant järele vaadates jagunesid sissenõudjad laias laastus kaheks – need, kes pöördusid suht lähiajal pärast võlgu jäämist maksekäsu kiirmenetluseks kohtusse, said läbi kohtutäituri oma rahad tagasi. Tõsi, selliseid ekstreemsusi minult ka ei nõutud, et oleks pidanud nt 100 euro eest mitu tuhat tagasi maksma.
Ja siis olid mõned firmad, kes helistasid ja kirjutasid, aga kontakti saamata kadusid aastateks ära. Selleks ajaks, kui nad uuesti endast märku andsid, olin ülejäänud asjad juba joonde saanud, möödas oli 4-5 aastat ja neid laenusid ma ei olegi tagasi maksnud. Nemad on tõesti juurde keevitanud tohutult viiviseid, intresse ja sissenõudmistasusid, nii et nõutavad summad olid kasvanud mitmekümnekordseks.
Enam ei ignoreerinud, suhtlesin kõigiga kes helistasid ja ütlesin, et sellises summas ma maksma nõus ei ole, aga olen nõus rääkima kohtus läbi põhiosale lisanduvate summade üle. Kohtusse pole neist aga ükski pöördunud aastate jooksul ning enam nad ei helista-kirjuta ka. Kuskile maksehäireregistrisse ei ole samuti midagi riputanud.
Ma ei ole kindlasti uhke selle üle, kuid nägin hästi, kuidas totaalsesse auku ja depressiooni langenud inimest üritati ära kasutada. Kui ma omale jälle jalad alla sain, olin ka oma õigustest teadlikum ning olingi valmis veel maksmata asjad tasuma mõistlikumate intresside ja sissenõudmiskuludega, kuid kuna teisele poolele see ei sobinud ning kohtusse nad ei pöördunud, siis ma end ka ülemäära halvasti ei tunne, et nad pole oma raha saanud. Kui nüüd peaks keegi veel välja ilmuma ja midagi nõudma, siis kohtus ilmselt viitaks nõude aegumisele, aga tasuma enam ei hakkaks.
