Teema: Malmpoti kiitjad – mida valmistate?

Malmpotiga ahjus teen süüa ainult siis, kui on põhjust teha tuld ehk jahedate ilmadega. Linnas mul on köögis ka puupliit ja seal ahjus teen talvel malmpotiga neid toite, mis perele maitsevad- mulgi kapsad, plov, ahjukana, guljash. Seda siis, kui nagunii pliiti köetakse.
Maal meil on hästi suur ahi ja kevadiste aiatööde ajal, kui maja alles külm ning nagunii sooja saamiseks ahju kütame, siis sinna ahju on mugav hiljem ka malmpotiga kartul-porgand-liha küpsema panna. Siis on tööpäeva lõpus mõnus ahjuroog ootamas, ilma et keegi ekstra peaks pliidi ääres süüa tegema. Suures ahjus teeme rohkem siiski lahtise panniga ahjukartuleid ja ahjuliha.
Mulgi kapsasteks panen potti 2 kg hapukapsaid, sinna peale läbikasvanud sealiha viilud, liha peale kihi kruupe ja katan veega. Vahepeal kontrollin, et kruubid ära ei kuivaks. Kui pehme, segan läbi, vajadusel maitsestan.
Need rohkem sellised rammusad talvetoidud.

Mu vanaemal oli suur ahi ja suur pott. Täitis poti hommikul ära ja pani pärast ahju kinnipanekut sisse. Õhtuks oli perele toit valmis. Ta hautas seal kõike, mis võimalik. Jänest, linde, siga, lammast, aedvilju.
Praegu on populaarne slow food ja rebitud liha – no see kõik oli meil juba aastakümneid tagasi olemas.
Eriti meeldis mulle roog, mis laoti kihiti kokku viilutatud kartulist, läbikasvanud lihast, sibulast, porgandist ja tatrast. Viimane kiht oli liha. Maitsestati soola ja peenrast võetud ürtidega, valati kolmveerandi jagu vett täis ja ahju.