Esileht Väikelaps Mängureeglid 4 aastasel lapsel

Näitan 2 postitust - vahemik 1 kuni 2 (kokku 2 )

Teema: Mängureeglid 4 aastasel lapsel

Postitas:
Kägu

Tere! Laps hetkel 4,4 aastane. Kuidas on teie lastel lood mängude sisu môistmisega? Ta ei saa tihti aru mängureelitest, olgu see siis lauamäng vôi näiteks hargikull.
Lihtsamatest asjadest saab aru, nt: kui mängib kahekesi kulli, siis teab, et kui teda kinni püütakse, pesb järgmine kord ise kull olema- aga kui on rohkem lapsi, siis ta küllei tea, kes järgmine kord on.
Samuti näiteks hargikull- ta püütakse kinni, saab aru, et peab jalad harkis olema ja ootama, et keegi päästsks, aga kui ise kull on, siis ei saa aru, et peab vôimalikult ruttu teised kinni püüdma, enne kui nad ära päästetakse.
Samuti ei saa aru, nö ukaka mängust, kus viimane ütleb priileib.
Kas see on eakohane?
Tavalist peitusemängu oskab küll mängida.
Ükspäev proovisin temaga lastealiast mängida, sai aru kyll, etpeab sônu arvama, aga sellestvei saanud aru, et peab vôimalikult ruttu arvama, et vôita…

Samuti küsimus vanasônade kohta/ kas teie lapsed saavad nendest aru? Lugesin kuskilt, et 4- aastane peaks neid môistma. Ma polnud neid enne kasutanud ja nyyd küsisin, mis sinu arvates tähendab, et “tark ei torma”, sellepeale ei osanud ta midagi öelda..

Kuidas teie oma lapsele mängureegleid seletate ( lauamängus)? Kas loete juhendi ette nagu täiskasvanutele vôi seletate oma sônadega lihtsamalt? Kui ma talle pikalt seletama hakkan, siis mulle tundub, et tal läheb see môte nagu kaduma..

Olen üsna mures, äkki ta ei hakkagi aru saama..:(

Please wait...
Postitas:
Kägu

No kuule, mängureeglid saavad selgeks neid mänge teiste lastega mängides. Ma pole kuulnudki mingist harkkullist või priileiva ütlemisest, kuigi omal ajal mängisime ka ukakat ja peitust ja kulli ja mädamuna jne. Tihti mängivad ühes sama mängu ühtemoodi ja teised teistmoodi.

See selleks, aga 4-aastane tõesti alles õpib, et ka mängul on reeglid. Laua- ja kaardimängud võivad talle veel rasked olla isegi. Vanasõandega on nii, et kui sa neid temaga harjutad, siis hakkab taipama, kui ei harjuta, siis ei taipa iseenesest. Ütled lapsele, et magajale kassile hiir suhu ei jookse – no mis kassid ja hiired, laps ei taipa midagi. Seda peaks pigem püüdma kuidagi selgitada elulistes situatsioonides. Ja kui sa lihtslt küsid, et mida sinu arvates tähendab “põrsast kotis ei osteta”, siis loomulikult 4-aastane ei oska sulle midagi kosta.

Mängureegleid tulebki seletada võimalikult lihtsalt ja lühidalt, lapsed ei jaksa kuulata pikki heietusi, eriti kui on palju erandeid jne. Mina nt lauamängudega olen teinud nii, et võtnud mängu ette, igaüks saab nupu, hakkame täringut veeretama, samal ajal seletasingi, et “kõndima” saad hakata siis, kui veeretad 1 või 6 silma ja kui 6, saad uuesti. Kui siis “käies” satub nupp mingil “vahelejäämise” või kuhugi edasiliikumise nupule, siis sel hetkel ütlengi, et näe, selles kohas peab tegema nii. Lastel jääb hästi meelde. Väga head on need “memory” mängud, kus paare peab leidma. Lihtsad, aga õpetavad lapsele oma järjekorra ootamist, keskendumist jne.

Kaardimängudega samamoodi. Me alustasime lihtsate asjadega, must notsu, narr ja need muud kõige labasemad “tõmbamise” ja paarileidmise mängud. Jagasin kaardid kätte ja mängima hakates nö näitasin ette. Kogu moos. Õppisime ka lihtsamaid “päris” kaardimänge nagu linnade põletamine ja turakas (seda nime ma muidugi pole lapsele õpetanud :)) ja viis lehte jne. Neid hakkasimegi proovima siis, kui ta oli selline 5 ligi, kui ma õigesti mäletan.

Igasugused aliase jne sõnamängud jms, mis on tegelikult aja peale, on väga head ja arendavad, aga mina suhtun neisse nii, et ma ei rõhu alguses õppimise järgus kiirusele ja aja peale tegemisele. Algul tuleb lihtsalt mängu põhimõte selgeks saada, siis on aega hakata harjutama kiiremat reaktsiooni. Mu lapsele näiteks meeldib see mäng, milles tõmmatakse pakist kaart ja vastavalt sellele, kas on näidatud, et see kaart on tegevuse või hääle oma (erinevat värvi taust ja märk kaardi ülanurgas), tuleb teistele näidata seda asja, mida kaardil on kujutatud, või teha selle häält. Ja teised siis arvavad. Kes kõige kiiremini ära arvab, saab endale. No ma täiskasvanuna ei pea ju lapsega mängides alati võitma, sellepärast teesklen ka vahel, et ei suuda kuidagi ära arvata, annan lapsele aega mõtlemiseks. Kui liialt ägedalt algul aja peale suruda, võib lapsel hoopis tekkida ärevus, et peab ruttu-ruttu, aga tema ei suuda nii ruttu veel sõnugi vormida.

Seega, ära muretse, iga asi omal ajal, ja igaüks on tugevam selles, mida ta harjutab, mitte selles, mida ei harjuta.

Please wait...
Näitan 2 postitust - vahemik 1 kuni 2 (kokku 2 )


Esileht Väikelaps Mängureeglid 4 aastasel lapsel