1)Mängutubasid on küll ja küll üle Tallinna.(praeguseks on enamik neist vist veel vaid sünnipäevadeks avatud)
2)Elan aga Pirital ja siin ühtegi mängutuba ma ei tea.
3)Kui laps oli väiksem, siis sügis-talve perioodil käisime ikka mängutubades (enamasti Jukus, see asus kõige lähemal, oli avar ja tegevust piisavalt). Praegu enam eriti ei käi, sest laps on lasteaiatüdruk juba.
Väga häiris mind mängutubade juures räpasus – eriti pehmelelud olid nähtavalt määrdunud (nende pealt paistis ju kohe välja), tolmurullid pallimeres jne.
Kui Viimsis avati mängutuba lastele, siis käisime seal tihti – oli puhas ja õdus. Aga eks seegi on juba kulunud.
Nii et puudust tunnen puhtusest, ruumi võiks olla palju (jooksmiseks, rattaga-tõukeautoga sõitmiseks).
Mulle mängutubade idee meeldib, meil nimelt ei ole tuttavaid, kellel oleks sama vanad lapsed olnud. Ikka vanemad, kes titega tegemist teha ei tahtnud. Laps aga nautis juba siis teiste seltskonda, mis sest et just otseselt koos ei mänginud.