Kes läbi teinud ja kas soovitate? Kuidas on kulgenud elu peale oppi?
Kas peale oppi oli mingeid tüsistusi ka? Milliseid?
Mul ilmselt novembris seisab ees aga olen veel pisut kõhklen veel…
Pikkust on 161,5 ja kaal kõigub 106 – 114 kg vahel. Ühesti dieeditamisest pole abi olnud.
Töö ei ole istuv, peale töödki liigun võimalikult palju jala. Samme tuleb sammulugeja järgi 10 000 – 12 000 vahele päevas.
Palun ainult konkreetseid vastuseid! Tänan!
2 tuttavat on tagasi vanas kaalus, nii et pead sellega arvestama. 1 tuttav jälgib söömist, võtab juurde vitamiine, rauatablette jne. On natuke juurde võtnud. Seega pead sellega arvestama, et ka ülejäänud elu on vaja söömist jälgida.
Ma olen sinuga samasugune, kuid ma ei lähe opile. Miks? Sest ka pärast oppi on vaja iseloomu, et mitte oma magu tagasi sama suureks süüa – kuid siis juba kaasneb sellega vajadus eluaeg lisaks toidulisandeid süüa pluss ilmselt muudki tervisenüansid.
Mina arvan, et maoopil on mõte siis, kui koos sellega oled suuteline kardinaalselt oma elu muutma. ISE see elu sul ei muutu, opp pole mingi võluravim. Jah, ma tean meest, kes käis opil ning on nüüd juba aastaid normkaalus ning väga sportlik. AGA – ta muutis absoluutselt oma elustiili. Ei mingit alkoholi, iga päev väntab rattaga mitukümmend kilomeetrit, käib jõusaalis, suusatab, ujub. Sööb kontrollitud koguseid.
Mul ka üks tuttav tegi. Hiljuti tuli poes vastu ja vaat et suurem kui enne.
Kui ikka iseloomu pole, siis võid ennast sama suureks jälle süüa.
Tead mina võtsin PT ja hakkasin ca 4x nädalas trennis käima, laadisin alla toitumis appi ning võtsin 22 kg alla ca 8 kuuga. Kaal väheneb jätkuvalt. Kaalu järgi võiks veel 7 kg vabaneda, aga vaadates end täna peeglist ja nähes muskleid ja kuidas riided istuvad arvan et max 5kg veel peaks andma väga nägusa treenitud tulemusr. Toitumine on tegelikult A ja O ning kui oma harjumusi ei muuda siis tõesti maovähendus opist kasu pole. Mõtlesin ka opi peale, kuid õnnelik et läksin hoopis trenni.
üks endine meeskolleeg tegi, nii umbes 5a-6a tagasi.
umbes aasta pärast oppi oli päris sale poiss.
aga viimati kui teda nägin kuu aga tagasi, oli tegelikult jälle samasugune ümmargune ja kõhukas nagu enne oppi.
nii et mina küll ei soovita: raiskad sellele opile hulga raha ja hulga aega taastumiseks, ning tulemust pole ollagi.
pigem mine koeraga jalutama, söö teleka ees küpsiste asemel õunu või aita vanaemal peenramaad kaevata – tulemused on paremad, odavamad ja kergema vaevaga tulevad.
Tead mina võtsin PT ja hakkasin ca 4x nädalas trennis käima, laadisin alla toitumis appi ning võtsin 22 kg alla ca 8 kuuga. Kaal väheneb jätkuvalt. Kaalu järgi võiks veel 7 kg vabaneda, aga vaadates end täna peeglist ja nähes muskleid ja kuidas riided istuvad arvan et max 5kg veel peaks andma väga nägusa treenitud tulemusr. Toitumine on tegelikult A ja O ning kui oma harjumusi ei muuda siis tõesti maovähendus opist kasu pole. Mõtlesin ka opi peale, kuid õnnelik et läksin hoopis trenni.
Mia on PT?
On paar tuttavat, kes selle operatsiooni läbi teinud. Ise olen pannud tähele kaht asja, mis neil nagu ühisjooneks on. Esiteks kuna kaalulangus on peale seda väga kiire, on nad kuidagi näost lõdvaks-rippuvaks-äravajunuks muutunud. Neil kes pikema aja jooksul ise kaalu langetanud, seda probleemi pole. Teine asi on see, et selle välimuse kiire muutusega nagu ei tule kaasa inimese olemus ja psüühika. Pea kõik need tuttavad on oma opijäegse kaalulangetuse jooksul kuidagi irisevateks ja kriitilisteks muutunud, samuti on tekkinud mingi selline võltslõbusus, mis neid saadab (ma ei oska sellele õiget nime anda, aga kuidagi on inimene, kes varem oli tavaline ja loomulik, kuidagi end eksponeeriv ja lärmakas nt seltskonnas ja iga asja kohta sõna võttev, kuigi pikaaegse tuttavana tead, et see pole selle inimese tegelik loomus ja olek). Võibolla peaks opiga kaasas käima kogu kaalulanguse aja ka teraapia, kus oma uue välimusega kohanetakse ka psüühika tasandil.
Ma üldse ei halvusta neid oppe, sest paljudele on see ikkagi sisuliselt ainus elupäästev variant, aga arvan, et seda ei peaks tegema kergekäeliselt ja nö esimese valikuna. Esimene valik võiks see olla tõesti ehk 150+ kg kaalus inimesele, kes muud moodi tõesti ei saagi enam (nt pole suurt liikumisvõimelinegi).
Mina käisin sel opil ja oleks äärepealt ära surnud, sest vigastati mu aorti. Anestesioloog tuli mõni päev hiljem koridori peal vastu ja impulsiivse inimesena astus mu juurde ja kallistas ning ütles, et tal on nii hea meel, et ma elus olen. Kirurg mulle ei rääkinudki, kui tõsine asi oli. Ärkasin intensiivis poolteist ööpäeva pärast oppi, senikaua hoiti narkoosis. Minu meelest kirurg isegi üritas seda võimalikult maha vaikida, epikriisis ei olnud küll kirjas, kui piiri peal ma verekaotuse tõttu olin. Mao vähendamiseni ei jõutudki. Mu palatikaaslasel tehti ka sama op, tema sai korraliku infektsiooni (ilmselt seedekulgla bakterid kõhuõõnes), sai andibiootikumikuuri. Mis tast saanud on, ei tea, kontaktandmeid ei vahetanud. Üldiselt tuleb maovähendajatel igasuguseid vitamiine ja toidulisandeid võtta kahekordses füsioloogilises normis ja möödajuhtiva opi puhul kolmekordses koguses. See on päris kulukas lõbu ja haigekassa ei hüvita sentigi.
Üldiselt peamine tüsistus, mis selliste suurte operatsioonide puhul on, on trombide teke – infarkt, insult, kopsuemboolia. Sellepärast tahetaksegi, et inimene hakkaks võimalikult ruttu liikuma. Siis muidugi infektsioonid. MIngi grupp on sellised, kellel jäävad seedimisvaevused püsima.
Mul mitu tuttavat teinud, on saledamad kui ennem.
Isegi mõtlesin selle peale aga siiski ei taha. Sulle lohutuseks võin öelda, et kaalun sinust veidi rohkem(pikkus 163). Kui end käsile võtsin, siis aastaga sain lahti 20kg. Nüüd enamus tagasi tulnud aga vaikselt uuesti alustanud. Väga tähtis on toitumine ikka. Ausalt öeldes ei tahagi kaaluda a la 60kg aga alla 100kg võiks küll. Ja seda saab täiesti saavutada ise, ei pea mao opile minema.
Neid oppe ongi ju mitmeid-maovähendus ja maost möödajuhtimine. Mao vähenduse korral kui hakkad järjest rohkem sööma, siis söödki ennast paksuks tagasi. Maost möödajuhtimise puhul aga ei satugi toit makku enam ja ülesöömist ega uuesti paksuksminemist karta pole.
Ja minu nägemuses on need opi teinud inimesed kuidagi liiga suure peaga pärast, kui neid näed ja nad juba kõhnad on! Vabandust, aga nii on! 🙂
Ühesti dieeditamisest pole abi olnud.
Siis on kogu üritus eos labikukkumisele määratud. Inimene laseb ennast vabatahtlikult eluks ajaks sandistada, selle asemel et vähem õgida. Sa mõtled, et arstid opereerivad su saledaks või?
Tead mina võtsin PT ja hakkasin ca 4x nädalas trennis käima…
Mia on PT?
Ma ka mõtlesin, mis on PT ja vist mõtlesin välja – personaaltreener?
Neid oppe ongi ju mitmeid-maovähendus ja maost möödajuhtimine. Mao vähenduse korral kui hakkad järjest rohkem sööma, siis söödki ennast paksuks tagasi. Maost möödajuhtimise puhul aga ei satugi toit makku enam ja ülesöömist ega uuesti paksuksminemist karta pole.
Ja minu nägemuses on need opi teinud inimesed kuidagi liiga suure peaga pärast, kui neid näed ja nad juba kõhnad on! Vabandust, aga nii on! ????
Jajah, eks need kirurgid salaja opereerisid narkoosis inimesel pea suuremaks. Perekooli eluülikolis õppinud emme on rääkinud oma tarkust.
See suure pea sündroom muide pole väljamõeldud jutt, tihti kui inimesed on väga kõhnad siis tundub pea suurem visuaalselt, mitte et pea nüüd paisunud oleks muidugi. Inglise keeles on meedias seda kajastatud kui “lollipop head syndrome”. Aga pmt näed seda visuaalselt kui inimene on juba ekstreemselt kõhna.
Kuid tglt tahtsin kirjutada oma naabrinaisest kes tegi selle opi 60+ vanuses ja ma ütlen ausalt et näeb välja vähemalt 10a vanemana. Tõmbus näost kui rosin krimpsu. Tean et ta aastaid oli dieetitanud kui mingi 100+ kg ta ka polnud aga usun et ta sai selle opi kuna tal olid puusaga probleemid oma ülekaalust ja ise ta dieediga ei suutnud alla võtta.
raiskad sellele opile hulga raha ja hulga aega taastumiseks, ning tulemust pole ollagi.
Haigkassa maksab selle opi kinni. Küll aga ei maksa naha vähendamist. Oma tuttava näitel võin öelda, et see pilt oli ikka üpris hull peale allavõtmist. Kuna kaalukaotus on väga kiire, siis ei jõua nahk tagasi tõmmata (ega tõmbaks muidugi ka aeglasema kaalukaotuse korral, kui ikka aastaid seda hiidsuureks venitatud) ja selga jääb 2-3 numbrit suurem kott. Minu tuttaval oli raha, et ennast ilukiinikus korrigeerida- vähemaks lõigati nahka kätel, kõhul, reitel ja tuharatel, rindu tõsteti ja pandi implantaadid. Väga hea näeb nüüd välja, isegi bikiinides. Aga arvestama peab, et endal tuleb kõvasti rahakotti kergendada.
Teisel tuttaval, kes opi läbi tegi läks ses suhtes paremini, et nahk ei veninud nii hullusti välja, kuid tema on poole oma kilodest tagasi söönud. Need, kes oma psüühikaga tööd ei tee, leiutavad igasugu nippe, kuidas ka väikese maoga ennast taas paksuks süüa- kooreliköörid, vedel jäätis, kõik kaloririkkad ja magu kiiresti läbivad toidud lähevad loosi.
Opil on mõte siis, kui mõtlemine muutub.
Kes läbi teinud ja kas soovitate? Kuidas on kulgenud elu peale oppi?
Kas peale oppi oli mingeid tüsistusi ka? Milliseid?
Mul ilmselt novembris seisab ees aga olen veel pisut kõhklen veel…
Pikkust on 161,5 ja kaal kõigub 106 – 114 kg vahel. Ühesti dieeditamisest pole abi olnud.
Töö ei ole istuv, peale töödki liigun võimalikult palju jala. Samme tuleb sammulugeja järgi 10 000 – 12 000 vahele päevas.
Palun ainult konkreetseid vastuseid! Tänan!
Pöördu ikkagi toidunõustaja juurde. Tüsistused on ikka, kas operatsioon läheb nässu või hakkavad hiljem juukseid peast kukkuma. Minuteada eestis maovähendust ei tehta vaid tehakse see ümbersuunamine peensoolde. St sinu magu enam sinu toitlustuses ei osale. Sinu keha ei saa paljudest toitudest vitamiine kätte ja sa pead neid juurde lisanditena elulõpuni sööma.
Sul on ainult 40-50 kilo ülekaalu. HK maksab sulle selle ainult siis kui sul on suur tervise risk, suhkruhaigus jne.
See sinu väide nagu ükski dieet ei toimi on võimatu. Kuna sul on nii suur ülekaal, siis nähtavad tulemused tekivadki alles mõne kuupärast. Aga sa ei malda niikaua oodata, sa tahad nädalaga sale olla, see on ebareaalne. Suure ülekaalu puhul dieet viib keha kõigepealt kaitseseisundisse ja tal kulub aega uue söömismudeliga harjumiseks. Ma soovitan sul pöörduda päris toidunõustaja juurde (mitte mõne netitarga juurde) ja panete omal asjad paika.
PT-on tõesti personaaltreener, aga teine asi on dieeditamine. Tegelikult tuleb mitmekülgselt ja korrapäraselt toituda. Ma pole elades nii korralikult ja palju sõõnud kui nüüd treenides PT valvsa pilgu all. Ja tänu sellele, et kaalulangus polnud järsk ei ripu kuskil nahk. Ma arvan tasub end käsile võtta ja otsida toitumisnõustaja ja PTlt abi, operatsioon on nagu äärmuslik valik. Samas on paljudel kilpnäärme talituse häired kõikuva ja liigse kehakaalu põhjuseks. Julge hakatuseks muuta oma harjumusi ja ära oota üleöö kardinaalset muutust!
mul ühel tuttaval läks peale oppi mingi õmblus lahti kõhus ja ta pidi peaaegu otsad andma.
välja näeb nüüd ka palju inetum, kui ennem. nägu on kuidagi loppis, kottis ja kortsus. palju vanem näeb välja.
sale on küll jah, aga võttis ülikiirelt alla ja küünarnukid, põlved ja reied on väga koledad.
üle kõhu jookseb suur arm.
mingeid tablette peab ka lisaks sööma kogu aeg.
tean nelja inimest, kes opi on läbi teinud. kolm on pärast juurde võtnud ca 15-20 kilo, üks on jäänud saledaks. kõik siiski saledamad kui enne operatsiooni. samas – kui mõtlemist ja söömist paika ei saa, ei jää ükski opitulemus pidama. mõlemad 45+ naised, kes opi on läbi teinud, on palju vanemad kui välimusest võiks oodata, mees ei ole nii hullusti vananenud. ka noor naine (oppi tehes oli alla 30) näeb vanem ja väsinum välja kui võiks.
mina ei soovitaks. massiivne ja riskirohke operatsioon vs tahtejõud söögilauas ja natuke liigutamist.
Mina tean üht meest, kes selle operatsiooni tegi ja võttis mingi 40-50 kg maha. Samuti muutus näost palju vanemaks ja inetumaks. Aga tema hakkas ennast pärast kaalukaotust mingiks mister universumiks pidama ja jättis oma naise maha, hakkas tutvumisportaalides möllama. Naine on tal olnud alati väga kena, mõistlik, sale, tubli. Mina alati vaatasin, et see naine ei vääri sellist meest ja näed siis nüüd, mis hoopis juhtus. Mees on umbes 20 kg tagasi kaalust võtnud, aga ikkagi palju saledam kui varem. Samas nüüd on kuidagi kibestunud, perekonda pole, täiesti muutunud inimene.
Mina tean üht meest, kes selle operatsiooni tegi ja võttis mingi 40-50 kg maha. Samuti muutus näost palju vanemaks ja inetumaks. Aga tema hakkas ennast pärast kaalukaotust mingiks mister universumiks pidama ja jättis oma naise maha, hakkas tutvumisportaalides möllama. Naine on tal olnud alati väga kena, mõistlik, sale, tubli. Mina alati vaatasin, et see naine ei vääri sellist meest ja näed siis nüüd, mis hoopis juhtus. Mees on umbes 20 kg tagasi kaalust võtnud, aga ikkagi palju saledam kui varem. Samas nüüd on kuidagi kibestunud, perekonda pole, täiesti muutunud inimene.
Vbl paksukesena ei julgenud näidata oma tõelist loomust, saledana aga lasi kõik registrid valla? Mitte ei muutunud vaid tuli kapist välja?
Mina tean üht meest, kes selle operatsiooni tegi ja võttis mingi 40-50 kg maha. Samuti muutus näost palju vanemaks ja inetumaks. Aga tema hakkas ennast pärast kaalukaotust mingiks mister universumiks pidama ja jättis oma naise maha, hakkas tutvumisportaalides möllama. Naine on tal olnud alati väga kena, mõistlik, sale, tubli. Mina alati vaatasin, et see naine ei vääri sellist meest ja näed siis nüüd, mis hoopis juhtus. Mees on umbes 20 kg tagasi kaalust võtnud, aga ikkagi palju saledam kui varem. Samas nüüd on kuidagi kibestunud, perekonda pole, täiesti muutunud inimene.
Naised teevad ju seda sama oma meestele. See ongi see “areng”. Mees hakkas arenema, naine jäi arengus maha ja mees astus leveli kõrgemale. Kui naine selliselt areneb siis kõik kiidavad takka, kui mees siis on nõme mees:)
Aga paljude kommentaaride juures mul on ikka raske mõista seda solvamist. Mingi jutt kibestumistest, perekonda pole, muutunud inimene. Tundub, et kommentaari kirjutajaga endaga juhtus see kõik.
Aga paljude kommentaaride juures mul on ikka raske mõista seda solvamist. Mingi jutt kibestumistest, perekonda pole, muutunud inimene. Tundub, et kommentaari kirjutajaga endaga juhtus see kõik.
Eksid täiesti, see kõik juhtus mu tuttava mehega pärast maovähendusoperatsiooni. Tema eksnaisel on juba uus mees ja tal on kõik hästi. Aga sellel mehel mitte. Minu arvates peaks selle operatsiooniga koos käima ka psühholoogiline nõustamine, sest inimese psüühika ei tule kehaliste muutustega kaasa.
Kõik maovähendushuvilised peaksid kohustuslikus korras vaatama My 600 lb life ja mitu seeriat. Teine seriaal samal teemal on My 3000 lb family. Vaadake ja mõelge, kas te ikka kindlasti tahate maovähendusoppe. Pöörake tähelepanu patsiendi enda opijärgsele edukusprotsendile.
Ma ise ei ole ülekaaluline, aga suhkrusöömisest ja igavusest näksimisest võõrutas see seriaal mind lõplikult.
Minu ämm käis tegi mao pikisuunaline resektsiooni e. sleeve operatsiooni. Sellisel juhul eemaldatakse -90% maost. Kaks aastat võttis maha ja sai saledaks … siis tulid vabandused, ma ju nüüd võin “süüa kõike”. Magu on taastuv organ ja venib taas samasuguseks. Palju tuli tagasi ja hetkel on taas päris suur.
On siin nüüd raha kogunud ja plaanib ette võtta maost möödajuhtiva operatsiooni – gastric bypassi. See on nn. üsna kindal peale minek, sest sulle ehitatakse eraldi uus magu. Tal paar tuttavat, kes tõesti on peale seda oppi juba 7a saledad ja söövad üsna kõike aga väga väikestes kogustes.
Kuid see NAHK, oi kui koledaks see jääb. Seega peab arvestama, kui tahad ka riieteta normaalne pärast välja näha pead ka nahaeemaldusse investeerima.
Nii võib ka minna, et pärast oppi nälgid surnuks:
https://www.telegraph.co.uk/news/2019/10/14/obese-woman-starved-death-gastric-bypass-operation-inquest-hears/?WT.mc_id=tmgoff_hootsuite&utm_medium=facebook&utm_profile=the+telegraph&utm_post=9983f625-7610-47dc-a306-76e41b00de09&fbclid=IwAR09-4VgTwQlIoD_IuG4oBosS4qKy79GkdMgGTPFWLkofeRrX1-bcvFT9vA
