Kes selle läbi teinud?
Igasugu dieedid ei aita, veresuhkur kipub kõrgeks minema kuigi ei tarbi peaagu üldse magusat jne.
Kaal u 120kg, pikkus 174 cm. Kopp ees juba.
Olen kaalunud maovähendamise operatsiooni aga tahaks kuulda ka reaalseid kogemusi, kuidas taastumine, kus tegite jne.
Näitan 29 postitust - vahemik 1 kuni 29 (kokku 29 )
Teema: Maovähendusopp
24.05.2012 09:06
To report this post you need to login first.
24.05.2012 10:50
Minul tehti 3 kuud tagasi maovähendusoperatsioon – bypass siis täpsemalt. Tehti see Mustamäe haiglas ja kirurg oli dr. Miidla. Olen supper rahul. Taastumine oli kiire. 3-kuuga on alla läinud 20 kilo. Söön kõike, aga kogused väiksed. Mõned asjad hakkavad vastu, näiteks jäätist ei saa enam süüa, süda läheb lihtsalt pahaks. Enesetunne hea. Kaalusin 125,5 kilo ja olen 173 cm pikk. Operatsioon oli tasuta, ootasin 6-kuud.
To report this post you need to login first.
24.05.2012 14:24
vaata ka maovähenduse foorumisse http://www.peenemaks.ee
Minul opp aasta alguses tehtud (dr Kaur Mustamäe PERH) ja olen siiani kaotanud juba 30 kg. Taastumine oli kerge, söön korraga u 100-150 grammi ja kaal muudkui langeb.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 24.05 14:24; 24.05 19:43; 27.05 17:25; 27.05 22:37; 28.05 11:06; 28.05 11:27;
To report this post you need to login first.
24.05.2012 19:32
Kas Tartu ka seda tehakse ja kui siis kus?
Millised uuringud muidu ennem oppi tehakse?
Ma 172 pikk ja kaal 109, olen proovinud ka dieeti pidada aga ei aita. Kaal on palju tõusnud just viimastel aastatel ( vimase paari aastaga 15 kg), 30-aastaselt olin veel 80kg nüüd läheneb vanus 45le.
To report this post you need to login first.
24.05.2012 19:43
Tartus teevad dr Sillakivi ja dr Tikk ja enamasti sleeve lõikust.
Kuna nõudlus on palju suurem, kui nemad jõuavad lõigata, siis on Tartus pikad järjekorrad. Päris paljud Tartust on käinud lõikusel Tallinnas.
Uuringud on vereproovid, gastroskoopia, ekg, Tartus ka uneuuring. Ei midagi ületamatut.
Esimese sammuna tuleks võtta perearstilt saatekiri kirurgi konsultatsioonile, kelle juurde operatsioonile soovid.
Konsultatsiooniaja järjekord võib ka olla u 2 kuud ootamist, oleneb, kui \”kuum\” nimi on. Kõige nõutum on PERH dr Kaur, Tartus dr Tikk ja dr Sillakivi ning ITKH dr Trudnikov.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 24.05 14:24; 24.05 19:43; 27.05 17:25; 27.05 22:37; 28.05 11:06; 28.05 11:27;
To report this post you need to login first.
24.05.2012 21:04
Opp oli pea aasata tagasi. Kaotatud on 47 kilo. Lisaks kilodele kadusid aga ka juuksed peast ja trimmis nahk. Nüüd on mul hiiresaba ja rippuv nahk 🙁 Pean vist uuele lõikusele minema. Iga päev pean võtma vitamiine ja rauda, lisaks söön valgupulbrit, et need vähesedki juuksed pähe ikka jääks. Kolm kuud olen juba saanud ka B12 vit. süste, sest see näitaja oli liiga madal ja suu kaudu neid eriti hästi ei omasta.
Umbes pool aastat pärast oppi tõesti oli igasugune magus vastumeelne – ajas iiveldama, nüüdseks aga pean ennast juba piirama. Viimase kuuga on langenud vaid kilo. Hakkan juba kartma ,et see ongi lagi, vaat, et kaal hoopis tõusma ei hakka 🙁 Sest toidukogused on nüüd juba hoopiski kuuremad, mis sisse mahub.
To report this post you need to login first.
24.05.2012 21:59
Eelnevad jutud on ilusad ja tore, et teil nii hästi on läinud aga mina tundsin inimest, kes hiljuti sama operatsiooni tüsistuste tagajärjel suri. Samuti tean inimest kel veel rohkem hiljuti sama operatsiooni järel kodus õmblused lahti läksid. Natuke veel ja oleks ka tema teises elus.
Mõtle hästi järele kuna tegemist ei ole kerge lõikusega. Uuri ohte ja mõtle hästi järele!!!
To report this post you need to login first.
26.05.2012 13:34
Olin hiljuti haiglas ühes palatis inimesega kes oli selle opi läbi teinud. Asi oli ikka väga karm. Arvatakse et see on kerge ja püsiv lahendus kaaluprobleemidele. Kaugel sellest!!!
To report this post you need to login first.
26.05.2012 14:38
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Eelnevad jutud on ilusad ja tore, et teil nii hästi on läinud aga mina tundsin inimest, kes hiljuti sama operatsiooni tüsistuste tagajärjel suri. Samuti tean inimest kel veel rohkem hiljuti sama operatsiooni järel kodus õmblused lahti läksid. Natuke veel ja oleks ka tema teises elus.
Mõtle hästi järele kuna tegemist ei ole kerge lõikusega. Uuri ohte ja mõtle hästi järele!!![/tsitaat]
Kirjutan siis oma kogemusest ka, sest riskidest räägitakse tõesti vähe. Ega arst ei rääkinudki tegelikult midagi. Pelgasin ise muidu opijärgset trombide teket, aga läks hoopis teisiti. Tänan kõrgemaid jõude, et mind seal ää ei tapetud. Palju puudu ei jäänud, sest selle \”pulgaga\”, mis esimesena kõhtu torgatakse (pimesi siis, tunde järgi), saadi mu aordile pihta. Õnneks oli vigastus väike ja veresoontekirurg lappis mu ära. \”Väike aordivigastus\” on siiski hoopis midagi muud kui mõni muu väike vigastus – surm või ajukahjustus verevarustuse vähenemist tõttu on käega katsuda. Aga kui oleks 1 cm kaugemale seda \”pulka\” lükatud, mis must siis oleks saanud? Mul kodus pisikesed lapsed… Maovähendus (sleeve) jäeti tegemata, sest kui seal ka mingid tüsistused oleks olnud, siis oleks jama eriti priske olnud. Haavad kasvasid kinni, nüüd on ülakõhul pikk kole arm kuni nabani ja väiksed armid ka, aga olen elus! See tundub nüüd nii suure väärtusena. Järgmisel nädalal lähen perearsti juurde vereproovi andma, ega ma doonorverega ei saanud HIVi, süüfilist, B või C hepatiiti. Doonorverd kontrollitakse nende suhtes väga heade ja tundlike testidega, aga kõigi haiguste puhul on selline \”aken\”, kus nakkus juba veres on ja võib teisigi nakatada, aga parimgi test ei näita veel. Ja mina sain verd miski 4,5 liitrit.
Mu palatinaabrile tehti bypass. Tema jäi minust veel haiglasse, sest sai opitüsistusena (vist kõhukelme)põletiku, aga asi saadi kontrolli alla ja ta pidi ka kohe-kohe välja saama.
Maovähendusele minnes pead arvestama sellega, et pead hakkama tarvitama toidulisandeid. Pidevalt. Bypassi puhul pead vitamiine ja mineraale saama koguni kahekordses tavainimesele soovitavas koguses ja tõenäoliselt eluaeg. Mida täpselt ja kui palju, määrab arst. Nii et sul peab alati see raha olemas olema, et neid osta.
Ma ei taha öelda, et ärge minge, ärge minge mingil juhul! Enamus saab ju abi ja on esialgu lausa eufoorias, kui kergesti ja kiiresti kehakaal kaob. Aga kui teil on lapsed ja samal ajal tervis hoolimata kõrgest kehamassiindeksist on suhteliselt korras, siis ma kaaluks tõsiselt erinevaid riske. Minul oli probleemiks ainult kehakaal ja kõrge vererõhk (kusjuures tõesti kõrge ainult perearsti juures ;), kodus mõõtes jäi sellesse piiripealsesse alasse, kus alati ravima veel ei hakatagi). Hormoonide mõttes (ka insuliin) on asjad üsna korras. Ja samas, nagu öeldud, on mul väiksed lapsed. Küll oleks ka tore kaalus ilma vaevata alla võtta, aga selle riski peale ma küll enne ei lähe, kui lapsed juba suured on.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 26.05 14:38; 26.05 14:41; 26.05 15:43;
To report this post you need to login first.
26.05.2012 14:41
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olin hiljuti haiglas ühes palatis inimesega kes oli selle opi läbi teinud. Asi oli ikka väga karm. Arvatakse et see on kerge ja püsiv lahendus kaaluprobleemidele. Kaugel sellest!!![/tsitaat]
See on nii ebamäärane kirjeldus. Mis tal siis oli?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 26.05 14:38; 26.05 14:41; 26.05 15:43;
To report this post you need to login first.
26.05.2012 15:20
no vat selle parast olekski vaja,et asjadest ka foorumis räägitakse.2aastat tagasi juhtunud surm ei ole värske ja inimesed surevad ka synnitusel, pimesoole lõikusel jne.
minu arust vahet pole kas surra laual voi trombide kätte,sydamehaigustesse
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.05 15:20; 26.05 22:40;
To report this post you need to login first.
26.05.2012 15:43
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]no vat selle parast olekski vaja,et asjadest ka foorumis räägitakse.2aastat tagasi juhtunud surm ei ole värske ja inimesed surevad ka synnitusel, pimesoole lõikusel jne.
minu arust vahet pole kas surra laual voi trombide kätte,sydamehaigustesse[/tsitaat]
Konkreetse inimese jaoks on küll vahe. Jah, me kõik sureme varem või hiljem, aga on normaalne tahta surra pigem hiljem. Minu meelest on ikkagi traagiline, kui opil või opitüsistuste tõttu sureb inimene, kes ilma opita oleks elanud veel mitukümmend aastat üsna rõõmsasti.
Ma ise juhtusin mingi aeg tagasi lugema mehest, kes opitüsistusena sai põletiku, edasi maksa- ja neerukahjustuse ja oli vist koomas, kui tema tütar kuskil foorumis maovähendusopi kohta küsijale sellest kirjutas. Tol korral võtsin asja nii, et kurb küll, aga ega minuga ometi ei juhtu niimoodi. Ma mitu kuud hiljem peale enda opi ebaõnnestumist guugeldasin, aga enam ei leidnud seda postitust. Kas see inimene oligi see, kes ära suri?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 26.05 14:38; 26.05 14:41; 26.05 15:43;
To report this post you need to login first.
26.05.2012 22:40
ylekaalulise puhul ei saa kunagi kindel olla, et tal see paarkymmend aastat elada on.
kus haiglas sind lõigati? minule on jäänud mulje,et probleeme on 2 haiglaga. kliinikum ja sadam.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.05 15:20; 26.05 22:40;
To report this post you need to login first.
27.05.2012 11:50
tuttav lasi ka teha.
Olen 100 dieeti pidanud, miski ei aita.Otseselt haiglaselt-paks ei ole, kuid kõvasti ülekaalus. Ma ei saa seda opi, kuid ise ei suuda ka nii palju toitumist piirata.
Ühesõnaga olen nii kade……sõber alla saanud juba 30 kg ja SÄRAB õnnest. Kõige hullem, 1 kord proovis mingit möginat juua, kuid ei aidanud ja perearst suunas kohe opile.
Kade-kade….
To report this post you need to login first.
27.05.2012 12:34
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]tuttav lasi ka teha.
Olen 100 dieeti pidanud, miski ei aita.Otseselt haiglaselt-paks ei ole, kuid kõvasti ülekaalus. Ma ei saa seda opi, kuid ise ei suuda ka nii palju toitumist piirata.
Ühesõnaga olen nii kade……sõber alla saanud juba 30 kg ja SÄRAB õnnest. Kõige hullem, 1 kord proovis mingit möginat juua, kuid ei aidanud ja perearst suunas kohe opile.
Kade-kade….[/tsitaat]Vastik lugeda. Noored naised nagu mingid laisad lehmad – saaks ainult külili maas mäletseda, küll kirurg mao koomale tõmbab.
Kas tõesti ei ole nii palju mõistust ja tahtejõudu, et muuta oma elustiili, mitte pidada mingeid ajuvabasid dieete ja siis haliseda, et miski muu ei aita ju kui ainult mao vähendamine bla bla bla.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.05 12:34; 27.05 17:38;
To report this post you need to login first.
27.05.2012 13:13
Viimase postitusega igati nõus!
Ma ka ei saa aru, miks selleks, et nt. 100-grammiseid portsjone süüa, peab kirurgiliselt sekkuma :O Saab ilma opitagi ju vähem süüa.
Alguses vbl jah kõht natuke koriseb, kuna on harjunud ilmselt 5 x suuremate portsjonitega, kuid organism harjub (ja suht kiiresti) uue elustiiliga ning sa ei soovigi enam 4 võileiba korraga sisse vitsutada. Piirdud üheainsaga.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.05 13:13; 27.05 20:51;
To report this post you need to login first.
27.05.2012 17:25
Viimased vastajad ilmselgelt ei ole probleemiga isiklikult kokku puutunud. Püüdke mõista, mitte hukka mõista.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 24.05 14:24; 24.05 19:43; 27.05 17:25; 27.05 22:37; 28.05 11:06; 28.05 11:27;
To report this post you need to login first.
27.05.2012 17:38
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Viimased vastajad ilmselgelt ei ole probleemiga isiklikult kokku puutunud. Püüdke mõista, mitte hukka mõista.
[/tsitaat]Ei ole jah valimatu õgimise ja täieliku tahtejõuetusega kokku puutunud.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.05 12:34; 27.05 17:38;
To report this post you need to login first.
27.05.2012 20:51
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Viimased vastajad ilmselgelt ei ole probleemiga isiklikult kokku puutunud.
[/tsitaat]
Olen minagi oma kehasse hoolimatult suhtunud. Seetõttu siiski tean, millest räägin.
Ma ennast päris 100-kiloseks tõesti ei õginud, kuid rikkaliku veinikeldri sisu sai küll usinasti tühjendatud. Mõistagi koos kõikvõimalike snäkkidega… Kehakaal kasvas 5 kuuga (nov.- märts) 5-6 pügala võrra. Sedagi kogust \”seljas\” oli vastik taluda. Keegi mulle vägisi veini kurku ei valanud ega juustu suhu ei toppinud- ikka ma ise olin selles polstrikasvus süüdi.
Siis aga võtsin end käsile! Alustuseks kuu vältel ei tilkagi alkoholi (e. tühje kaolreid). Ja portsjonid olid justnimelt nii umbes 100-grammised. 4-5 toidukorda päevas. Pisike kausitäis putru; 1 leivaviil kattega korraga; 100 gr kohupiima (vanilje v rosinatega) ühe portsjonina; Või kodujuustu; mingi aedviljahautis; Pizzatükike; Koogitükk sünnadel; 150 gr salatit (poe toorsalatid), mitte 300 või koguni pool kilo! Jne.
Toimib väga hästi! Seedesüsteem saab pidevalt toitu peale- olgugi, et suht kalorivaest, aga petab süsteemi kenasti ära = nälga kartma ei pea ning igaks juhuks varuks talletama ei hakka.
Kuu ajaga kadus koguni 6 kilo. Kuigi plaanis oli 4.
Spordi osas harrastasin toona vaid kepikõndi (7 km/1h). Kodus venitasin ja võimlesin otsa ca 20 min.+ hantlid. Ujumas käisin ka kord nädalas.
Ent põhipoint peitus siiski toitumises.
Tõesti! See pole tegelikult sugugi nii keeruline. Portsjonid kolm korda pisemaks (vahed 3-4 tundi) ja kaal hakkab langema. Luban seda teile! 🙂
Ilusate inimeste elu on kordades põnevam nende jändrikest suguõdede kõrval. Milliseks nad endid on ise VABATAHTLIKULT muutnud. Valik on sinu! Su enda teha…ja muuta.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.05 13:13; 27.05 20:51;
To report this post you need to login first.
27.05.2012 20:54
Targem ilmselt oleks oma aju (lasta) sõltuvusest vabanemiseks korda muukida, sest ABSOLUUTSELT iga kirurgiline sekkumine on kehale vähemalt ¨okk, kui mitte hullem.
To report this post you need to login first.
27.05.2012 22:37
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Olen minagi oma kehasse hoolimatult suhtunud. Seetõttu siiski tean, millest räägin.
Ma ennast päris 100-kiloseks tõesti ei õginud, kuid rikkaliku veinikeldri sisu sai küll usinasti tühjendatud. Mõistagi koos kõikvõimalike snäkkidega… Kehakaal kasvas 5 kuuga (nov.- märts) 5-6 pügala võrra. Sedagi kogust \”seljas\” oli vastik taluda. Keegi mulle vägisi veini kurku ei valanud ega juustu suhu ei toppinud- ikka ma ise olin selles polstrikasvus süüdi.
Siis aga võtsin end käsile! Alustuseks kuu vältel ei tilkagi alkoholi (e. tühje kaolreid). Ja portsjonid olid justnimelt nii umbes 100-grammised. 4-5 toidukorda päevas. Pisike kausitäis putru; 1 leivaviil kattega korraga; 100 gr kohupiima (vanilje v rosinatega) ühe portsjonina; Või kodujuustu; mingi aedviljahautis; Pizzatükike; Koogitükk sünnadel; 150 gr salatit (poe toorsalatid), mitte 300 või koguni pool kilo! Jne.
Toimib väga hästi! Seedesüsteem saab pidevalt toitu peale- olgugi, et suht kalorivaest, aga petab süsteemi kenasti ära = nälga kartma ei pea ning igaks juhuks varuks talletama ei hakka.
Kuu ajaga kadus koguni 6 kilo. Kuigi plaanis oli 4.
Spordi osas harrastasin toona vaid kepikõndi (7 km/1h). Kodus venitasin ja võimlesin otsa ca 20 min.+ hantlid. Ujumas käisin ka kord nädalas.
Ent põhipoint peitus siiski toitumises.
Tõesti! See pole tegelikult sugugi nii keeruline. Portsjonid kolm korda pisemaks (vahed 3-4 tundi) ja kaal hakkab langema. Luban seda teile! 🙂
Ilusate inimeste elu on kordades põnevam nende jändrikest suguõdede kõrval. Milliseks nad endid on ise VABATAHTLIKULT muutnud. Valik on sinu! Su enda teha…ja muuta.
[/tsitaat]
Väga tubli!
Kuu aega peab igaüks vastu. 6kg mahavõtmisega saab igaüks hakkama. Kujuta nüüd korraks ette, et sul on 40, 50, 60, 70 üleliigset kilo. Kuidas sa tahtejõu abil paned siis kõhtu 100g toitu ja ei midagi muud ja nii mitu aastat järjest, õigupoolest kogu edaspidise elu. Kas saaksid sellega hakkama? Kirurgilist sekkumist ei tehta kergekäeliselt. Nende inimeste jaoks on kirurgiline sekkumine ainuke ja viimane võimalus ülekaalust vabaneda. Niisama dieediga saavutab edu max 10% suure ülekaaluga patsientidest, 90-95% ebaõnnestub. See on arstide statistika.
Aga tõesti, paksud on laisad, see ei ole mingi uudis.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 24.05 14:24; 24.05 19:43; 27.05 17:25; 27.05 22:37; 28.05 11:06; 28.05 11:27;
To report this post you need to login first.
28.05.2012 08:51
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Väga tubli!
Kuu aega peab igaüks vastu. 6kg mahavõtmisega saab igaüks hakkama. Kujuta nüüd korraks ette, et sul on 40, 50, 60, 70 üleliigset kilo. Kuidas sa tahtejõu abil paned siis kõhtu 100g toitu ja ei midagi muud ja nii mitu aastat järjest, õigupoolest kogu edaspidise elu. Kas saaksid sellega hakkama? Kirurgilist sekkumist ei tehta kergekäeliselt. Nende inimeste jaoks on kirurgiline sekkumine ainuke ja viimane võimalus ülekaalust vabaneda. Niisama dieediga saavutab edu max 10% suure ülekaaluga patsientidest, 90-95% ebaõnnestub. See on arstide statistika.
Aga tõesti, paksud on laisad, see ei ole mingi uudis. [/tsitaat]
Kas sa arvad, et peale seda kirurgilist sekkumist on ka pea ja arusaamisvõime automaatselt parandatud? Ei ole. Peale maovähendusoperatasiooni on väga jäik dieet. Ja inimene kaotab kaalu väga hoogsalt. Kuid nagu meie kehal on kombeks harjuda kõigega, harjub ta ka selle vähese toiduga. Tasapisi hakkavad toiduportsjonid suurenema, hakatakse manustama kaloririkkamat toitu. Ja ongi kogu kasutegur null.
Justnimelt mõtlemises ongi asi kinni. Tuleb süüa väiksemaid portsjone, tihedamini. Keha harjub vähem saama ja varsti sa ei tunne mitte mingisugust nälga enam.
Kuid niikaua, kui sa pole oma mõtlemist parandanud, ehk siis jääb see \”ei tohi, ei saa\”, siis on su toitumise jälgimine juba eos surnud.
Kui tahad hakata kaalust alla võtma, on esimene asi oma mõtlemine korda saada. Sa pead aru saama, milleks sa sööd. Pead mõistma, et pool kilo salatit ja 2 siidrit, sinna otsa ohtralt grillvorsti ja kooki süüa ei ole sinu keha eelistus. Kui sa oskaksid oma keha jälgida, näeksid ka ise, kuidas keha sulle sellest märku annab- tekib energia puudus, kõhus on raskustunne, kõhulahtisus või -kinnisus, gaasid, jne. Kuid me ignoreerime oma keha antud vihjeid, sest toit maitseb ju nii hea.
Armasta oma keha ja kohtle teda armastusega. Ära piina teda meeletu toiduhulgaga, sest keha saab hakkama ja vajab hoopis vähem tegelikult.
Toitumise jälgimine ei ole lühiajaline, vaid see on elustiili muutus. Ja peabki nii mõtlema, et tänasest algab minu ülejäänud elu esimene päev.
Ära lase ennast nii palju morjendada numbritest, vaid just enesetundest. Kui sul tuleb kommiisu, pane see komm põske. Ja ongi sinu keha saanud seda, mida ta soovis. Kuid keha ei soovi kindlasti tervet 200 g pakki komme. See, kas ühest kommist kujuneb ohjeldamatu õgimine, on peas kinni. Ja seda ei ravi mitte mingisuguse maovähendusega.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.05 08:51; 28.05 10:00;
To report this post you need to login first.
28.05.2012 10:00
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Operatsiooniga vähendevad ka ensüümid mis toodavad hormooni mis tekitavad näljatunnet ja isusid.[/tsitaat]
Enamasti paraku pole tegemist mitte näljatundega, vaid isudega. Kui inimene sööb, tekib täiskõhutunne 20 minuti pärast. Enamus aga sööb kogu selle 20 minuti jooksul ja ka peale seda veel, ignoreerides täielikult seda täiskõhutunnet.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.05 08:51; 28.05 10:00;
To report this post you need to login first.
28.05.2012 11:06
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kas sa arvad, et peale seda kirurgilist sekkumist on ka pea ja arusaamisvõime automaatselt parandatud? Ei ole. Peale maovähendusoperatasiooni on väga jäik dieet. Ja inimene kaotab kaalu väga hoogsalt. Kuid nagu meie kehal on kombeks harjuda kõigega, harjub ta ka selle vähese toiduga. Tasapisi hakkavad toiduportsjonid suurenema, hakatakse manustama kaloririkkamat toitu. Ja ongi kogu kasutegur null.
Justnimelt mõtlemises ongi asi kinni. Tuleb süüa väiksemaid portsjone, tihedamini. Keha harjub vähem saama ja varsti sa ei tunne mitte mingisugust nälga enam.
Kuid niikaua, kui sa pole oma mõtlemist parandanud, ehk siis jääb see \”ei tohi, ei saa\”, siis on su toitumise jälgimine juba eos surnud.
Kui tahad hakata kaalust alla võtma, on esimene asi oma mõtlemine korda saada. Sa pead aru saama, milleks sa sööd. Pead mõistma, et pool kilo salatit ja 2 siidrit, sinna otsa ohtralt grillvorsti ja kooki süüa ei ole sinu keha eelistus. Kui sa oskaksid oma keha jälgida, näeksid ka ise, kuidas keha sulle sellest märku annab- tekib energia puudus, kõhus on raskustunne, kõhulahtisus või -kinnisus, gaasid, jne. Kuid me ignoreerime oma keha antud vihjeid, sest toit maitseb ju nii hea.
Armasta oma keha ja kohtle teda armastusega. Ära piina teda meeletu toiduhulgaga, sest keha saab hakkama ja vajab hoopis vähem tegelikult.
Toitumise jälgimine ei ole lühiajaline, vaid see on elustiili muutus. Ja peabki nii mõtlema, et tänasest algab minu ülejäänud elu esimene päev.
Ära lase ennast nii palju morjendada numbritest, vaid just enesetundest. Kui sul tuleb kommiisu, pane see komm põske. Ja ongi sinu keha saanud seda, mida ta soovis. Kuid keha ei soovi kindlasti tervet 200 g pakki komme. See, kas ühest kommist kujuneb ohjeldamatu õgimine, on peas kinni. Ja seda ei ravi mitte mingisuguse maovähendusega.[/tsitaat]
Kuna ma olen selle opi u pool aastat tagasi just ise teinud, siis ei ole üldse oluline, mis ma ARVAN sellest opist, vaid ma võin rääkida isiklikust kogemusest.
Jätame nüüd kõrvale need kompulsiivsed õgijad, kes mitte mingisugust piiri oma söömisele ei suuda panna ja keha märguandeid eirates on võimelised uue väikese mao kasvõi lõhki sööma.
Räägime tavalistest liigsööjatest ja tahtejõuetutest söögisõpradest nagu ma ise ja kindlasti veel sajad ja tuhanded äpardunud dieeditajad peale minu.
Operatsioon tehaksegi selleks, et ABISTADA tugevalt rasvunud inimest- et ta suudaks vähem süüa. Pärast seda operatsiooni sul ei ole võimalik füüsiliselt üle süüa. Kui võtad lusikatäie rohkem, siis tunned ennast väga halvasti või oksendad söödud liigse toidu välja automaatselt.
Samuti kommidega- magus ja saiatooted ei sobi pärast operatsiooni enam paljudele. Tekib iiveldus, uni, üleüldine halb enesetunne, kuidas kellelgi. Päris paljud õpivad sellest ja jätavad kommid-koogid rahule. Päris paljud ei tahagi pärast oppi mingit magusat. On ka neid, kes siiski saavad ja tahavad magusat süüa- nemad saavad süüa 2 kommi, mitte kilo kommi, nii et siiski palju parem olukord kui enne.
Oma kogemusest võin kirjutada järgmist- kuna ma saan juba päris pikka aega korraga nii vähe süüa (toiduainete valik ei ole mainimisväärselt opist mõjutatud), siis ma olen nende kuudega VÕÕRUTATUD palju söömisest. Toit ei huvita mind enam sellisel viisil nagu enne. Kuna mu ports on nii väike, siis ma ei saa enam varasemaga võrreldavat naudingut toidust ja söömisest. Ehk siis olen omadega lõpuks sealmaal, kus normaalsed, tahtejõulised inimesed on olnud algusest peale- ei söö rohkem, kui hädapärast vaja, ja hakkan poole salati juures kaebama täis kõhtu. Vähem kui poole aastaga on arenenud ükskõiksus toidu suhtes.
Ehk siis nagu kirurg alati on rääkinud- 2 aastat on tavaliselt kaalulangus, selle aja jooksul õpib patsient sööma vähem, harjub sellega ja sööb ka edaspidi oluliselt vähem. Portsud kasvavad selle ajaga 3 spl pealt 200 grammini. Ainult operatsiooni tulemusena loodetakse kaalukaotust 70% ülekaalust, kuid kes on ise ka tubli, loeb lisaks kaloreid ja teeb palju trenni, võib tööga saavutada suurema kaotuse.
Nii et mina väidan vastupidist- maolõikus justnimelt ravib \”pead\”. Kui ma varem sõin alati terve paki jäätist üksi ära, pool liitrit või liitri korraga, siis nüüd ma seda enam ei saa teha, ja mis peamine, ma ei TAHA seda teha. Mulle piisab ühest ampsust, et head maitset meelde tuletada, ja rohkem ma tõesti ei taha. Mitte sellepärast, et ei mahu või enesetunne on pärast väga halb- midagi on peas ümber tehtud, ja ma tahan ühte ampsu, mitte ühte liitrit jäätist. Lisaks ei ole mul enam jäätiseisu.
Nii on päris paljude toitudega.
Seega ärge fantaseerige, et kuidas te lasete ennast lõigata ja pärast venitate mao välja ja sellest ei ole mingit kasu, nagunii lähete paksuks tagasi, pigem nälgige tahtejõuliselt aastaid, hambad ristis.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 24.05 14:24; 24.05 19:43; 27.05 17:25; 27.05 22:37; 28.05 11:06; 28.05 11:27;
To report this post you need to login first.
28.05.2012 11:15
Opi ohud ohtudeks (ja neid on kindlasti, sest pikka aega ülekaaluline olles on ka organid rohkem või vähem kahjustada saanud). Aga pärast tuleb ju hakata sünteetilisi vitamiine jms manustama. Sest toidust neid enam kätte ei saa piisavalt, sest kogus on väike. Samas on organism ju olnud ilmselt paljude ainete puuduses pikemat aega tänu ebatervislikul toitumisele. Mina oma tervisega sellist eksperimenti teha ei julgeks. Minu meelest peaks ülekaaluline inimene kõigepealt alustama sellest, et hakkab sööma tervislikku toitu ja korralikes suurtes kogustes:) Et inimene saaks vajalikud vit ja mikroelemendid kätte. Siis peaks ju idee järgi ka tohutu isu hakkama vähenema.
To report this post you need to login first.
28.05.2012 11:27
Küsimus- millest tekib eelarvamus, et paksud söövad ebatervislikku, vitamiinivaest toitu?
See 2 tb Apoviti päevas on nüüd see mürk, mille pärast olla paks edasi? Või jäid mul ajuvitamiinid võtmata.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 24.05 14:24; 24.05 19:43; 27.05 17:25; 27.05 22:37; 28.05 11:06; 28.05 11:27;
To report this post you need to login first.
28.05.2012 11:35
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Küsimus- millest tekib eelarvamus, et paksud söövad ebatervislikku, vitamiinivaest toitu?
See 2 tb Apoviti päevas on nüüd see mürk, mille pärast olla paks edasi? Või jäid mul ajuvitamiinid võtmata.[/tsitaat]
Kindlasti on olemas väga tervislikult toituvaid tüsedaid (\”tervisliku\” tähendus on samas ka mitmeti mõistetav, ühe jaoks on liha tervislik, teise jaoks mitte, ühe jaoks on piim tervislik, teisele suisa kahjulik, teraviljad samamoodi jne, jne, valge suhkur on nt ülikahjulik tervisele – kõik paksud ritta, kes suhkrut ei tarbi), mina neid ei tunne, aga see selleks. Ja pikemas perspektiivis elu lõpuni kahte tbl vit iga päev võtta – eest poolt lugedes jäi mulje, et neid tuleb ikka rohkem võtta, aga see selleks -, ma ei ole ka selle tervislikkuses nii kindel.
To report this post you need to login first.
28.05.2012 20:08
minututtav on opiga küll rahul. sellega et ta selle ära tegi. ta ei suutnud ise vähem sööma end sundida. aga tal jäi nahk kõik rippu peale kaalulangust. siis tegi veel kätele ja kintsudele ja kõhule ja rindade opi. jube kalliks on tal tal läinud see iseloomutus et ei suuda end ise piirata. aga noor inimene, ei taha ka välja näha nagu see kutsa, kel on nahk voltis seljas.
tavaliselt on lootust et nahk tõmbab ka tagasi, aga tal ei tõmmanud.
To report this post you need to login first.
28.05.2012 21:50
ma ei saa aru, miks selles teemas need negatiivset sõna võtavad, kes on ehk kaalunud 70 kg ja neil õnnestus siis tervislikemate eluviisidega 10kg maha võtta ja soovitavad seda kõigile. te ju ei ole proovinud kaotada kaalu 170 pealt.
ma ise olen alati normaalkaalus olnud, aga peale rasedusi on see ka seal normaali tipus olnud ning peale teist rasedust tee või tina, enam alla ei lähe. kahe aastaga on ikka 5kg läinud ja ma vannun, et ma ei söö enam peaaegu üldse magusat. kui varem sõin ajaviiteks ja niisama, siis nüüd ainult sünnipäevadel ja mõõdukalt. ja trenni teen, liigun rohkem, toitun kanast ja kalast, salatist, täisterarukkileivast – pole elus varem nii tervislikult söönud. kogused väikesed.
ma ei tea miks see on nii. aga ma olen aru saanud, et ainevahetus on meil kõigil erinev ja nii see lihtsalt on. muidugi on nõme, et need inimesed üldse nii paksuks on läinud, aga mina ei hakkaks küll kedagi hukka mõistma kui pole teise inimese olukorras olnud.
To report this post you need to login first.
Näitan 29 postitust - vahemik 1 kuni 29 (kokku 29 )
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
