Ma vaatasin jah, et znaine oli eile veel kirjutanud vanasse volli, aga seda enam näha polnud seal (ainult pealkirjade vaates oli tema nimi viimane).
Fosteriana, mul need sümfüüsivalud nüüd ikka mitu kuud juba, nii et parasjagu ära tüüdanud see värk.
Myrhh, ma tean, mida sa tunned. Mul oli ka üks selline öö, kuigi mul kestsid vaid 2 tundi. Ja ometi keetsin juba tee valmis ja pakkisin isegi toidud valmis :P. Ja siis oli nii suur pettumus, et mitte midagi ei juhtunud …
Käisin ka täna ämmaemanda juures. KTG näitas, et lapsega kõik korras ja paar korda näitas isegi mingit nõrka emakatööd. Praegu ka ikka mingi aja tagant alakõht justkui tõmbaks krampi ja selline surumistunne on. Ma ei tea, 11. märtsil olid juba üsna tihedalt sellised valud ja siis ei midagi. Kuna ämmakas ütles, et ei pruugi veel niipea asjaks minna (lapse pea pole fikseerunud ka), siis saatsin mehe praegu maale (tal oli vaja seal midagi veel korda ajada). Samas oli mul hommikul kõht lahti ja praegu ikka seljas ka nagu päevadevalu.
Eile ostsime vanni ära ja panime voodi kokku. Ma rääkisin mehele, et ega poiss enne tule, kui ikka kõik valmis on. Mees ütles juba nädala algul, et eks ta reedel tuleb. No nüüd küll tore, kui peakski ikkagi täna asjaks minema :). Samas mees jõuab Tallinnasse vähem kui tunniga, nii et hullu ei tohiks olla. Kui ma just nüüd nende 2-3% kiirsünnitajate seas ei ole :P.
Ma ka ikka paistes, aga ainult käe- ja jalalabad. Joon ikka peterselliteed ja kohati on parem. Pigem tekivad need tursed just õhtuks. Aga liigesed valulikud ei ole.
Oeh, nüüd tunnen küll, et olen ikka täitsa valmis. Loodan, et see väikemees seal kõhus ka kohe-kohe valmis saab :).