..jäärast sai veevalaja :))
Rasedust oli tänaseks 34+6, seega meie tibu otsustas ilmavalgust näha varem kui me oodata oskasime. TA oli meil muidu 26.03.
Ma ise arvan, et see lugu sai alguse üleeile, kui vetsus käies märkasin, et tuleb limast roosat voolust. Korraks käis peast läbi see mõte, et limakork. Aga kuna tähtajani oli ju veel üle kuu aja, siis ma ei muretsenud üldse selle pärast. 21 veebr oli nagunii ÄE vastuvõtt + viimane UH ja mõtlesin, et räägin siis sellest. Sedasama roosakat voolust tuli ka eile. Korraks käis peast läbi mõte, et läheks EMO-sse, et vaataksid üle, aga kuna absoluutselt mingeid kaebusi ei olnud, siis jäin selle plaani juurde, et räägin teisipäeval ämmakaga sellest.
Jaaa-jahhhhh!!! :DD
Kerged päevade moodi valud hakkasid täna kell 4 öösel. Aga olid väga õrnakesed, niiet ma ei pannud neile suurt rõhku. Aga ühe silmaga ikka mõõtsin nende vahesid – oli kuskil 10 min. Tänapäeva perekoolis tehakse esmarasedatele ikka päris korralikku ajuloputust, et esimeste valude korral pole mõtet kohe haiglasse joosta, olge ikka kauem kodus jne jne.
Kell 7 olid valud juba päris arvestatavad. Käisin vetsus ja paberile jäi limane voolus, kus sees olid peenikesed vereniidikesed – väheke ehmatas ära. Mõtlesin, et peaks minema haiglasse kontrolli. Aga sisimas arvasin, et kõik vaibub ikka maha ja emakas viskab vimkat. Läksin äratasin mehe üles. Ütlesin, et mul täitsa valutab, peaks minema korra erakorralisse üle vaatama, aga enne käin du¨¨i all ära (see pidi mõnel juhul libavalud ära ajama). Du¨¨i all oli väga mõnus, lõdvestas tõesti hästi. Tulin pesemast ja siis olid valud sellised, et ma väheke juba karjusin 😀 Aga enda peas läksin ikka ainult kontrolli haiglasse, mitte sünnitama 😀
Elame Pärnu lähedal ja ma üldse-üldse-üldse ei tahtnud siin haiglas sünnitada (halb kaalub hea ülesse, mis ma olen sellest haiglast kuulnud). Plaanisin sünnitada Tartus või Tallinnas (mõni päev tagasi just arutasime seda teemat mehega, et millal hakata liikuma enne tähtaega kuhugi poole).
Kell 9.45 jõudsime EMO-sse. Nii kui ma autost välja astusin, tundsin, et midagi niriseb mööda retuuse. Ütlesin mehele väriseva häälega, et mul tulid vist veed ära, mul on püksid kõik märjad. Mees lohutas, ütles, et pole hullu kõik saab korda, kohe vaatab arst üle (tol hetkel ma tundsin tohutust armastust tema vastu :))
Mul oli juba vääga valus ja kõiki asju ajas mees. Teavitas adminni, et me oleme arvel Tartus ja et me tahaks arsti läbivaatust, võibolla peab hakkama Tartusse sõitma. Meid juhatati teisele korrusele, kus ÄE ühendas mind KTG aparaadiga ja vaatas emakakaela. Mina muudkui UUUU-tasin ja UUUU-tasin. Kuulsin ühe kõrvaga, et mees küsis, kas nüüd hakkabki sünnitus pihta. Siis ütles ämmakas \”meil on siin täis avatus, muidugi hakkab\”. Oi see ehmatas mu ära 😀
Mul vahetati riided ära ja viidi sünnituspalatisse laua peale pikali. Seal läks meil kokku kuskil 1,5 tundi. Alguses veel lasti valutada. Uurisin, kas ma saan ka teisi poose proovida. Öeldi, et kuna laps on enneaegne, siis teiste poosidega riskima ei hakka. Mõne aja pärast hakkasid käima pressid. Palusin ämmakal kohe, et ta mind juhendaks, kuidas pressida millal pressida ja millal mitte, millal kuidas hingata. Kuna mul endal ei pruugi kõik õiges taktis tulla 🙂 Pressisime kokku kuskil 30 min ja nii meie väike tibu kella 11 paiku sündiski. Kaaluks 3100g ja pikkus 51cm, mõõtude poolest nagu polekski enneaegne 🙂 Platsentaga läks ka oma 20 min aega. Sain kolm sisemist õmblust, lahklihaga on kõik õnneks korras 🙂 kartsin millegi pärast hullult, et see rebeneb või peab lõikama.
Tibukese endaga oli kõik korras. Kohe peale sündi ta rinda ei võtnud ja anti süstlaga piima lahust. Homme hommikul proovime uuesti rinda anda. Päeval ja tänase öö on ta intensiivis, kus kontrollitakse igaks juhuks hingamist, vere suhkurt ja muud vajalikku. Saame teda iga kell vaatamas käia, kui tahame. Ta on nagu väike roosa inglike 🙂
Tagantjärgi mõtlen, et äkki oleks pidanud üleeile ikka korra kontrollis ära käima. Võibolla oli juba siis näha, et miskit hakkab toimuma ja oleks saanud kuidagi edasi lükata seda.
Aga üritan mitte üle mõelda. Lõpp hea kõik hea 🙂
Teistele märtsikatele soovin edukat vastupidavust kuni lõpuni!
Pidage need viimased nädalad veel ühes tükis 😉
