Teema: Märtsijänkud toovad triipe ehk märtsi triibupüüdjad 2019!

Vaatan, et mōnel on juba päris kenad symptomid ja ootusärevus on laes. Hoian pöidlaid, et mitte siis peast rasedad, vaid ikka real deal ????.

Mäletan, et päevade ärajäämise aegu oli isegi ymaram tunne kui praegu, 9+ nädalal.

Varuge paljupalju kannatust ja rahulikku meelt, sest peale triipe läheb veelgi ärevamaks. Siis ikka vägisi kipub kerge mure mõtteisse, et kas ikka syda lööb, ega ei ole emakaväline. Siis enne jærgmist UH, et kas ikka endiselt lööb, ega ei ole vahepeal symptomiteta peetunud. Siis juba Oscari ootuses, et ega jumala eest mingeid haigusi ei ole jnejne.

Aga emadus ei hakkagi ju synniga- juba eos soovid oma lapsele parimat ja alati mõtled ta peale ????

Loodan peatselt kindlamaid triibu-uudiseid ????

Pole siin viimase aasta jooksul vist kordagi pp-d oodanud, aga see kuu on küll selline lootusetuse tunne, et mis toimub, miks need ei hakka…Ka täna tegin rt ja pole seal varjukestki. No nii närvi ajab, et jube. Mul muidugi üldiselt ongi rt-päris hilja näitama hakanud – vaatasin just oma eelmise aasta raseduse alguses tehtud teste ja nt seal oli 33. tsüklipäeval ainult imeõrn triibuke ja olen ju ka rasedaks jäänud kunagi tsükli 28.päeval olnud ov-st, no aga kohe üldse ei usuks, et see taas nii läheb. Kardan pettuda, kui nii ei lähe, nii et pigem ootan pp-i.
Blondu, sinu puhul ma ags siiralt loodan, et su triibuke kosub ja homme juba kindlam tunne ????

Mul see asi imelik, et ca poolteist nädalat enne oletatavaid pp olid pidevalt sellised valutuiked, pakitsus, pingetunne jmt alakõhus/seljas, mis hooti tulid ja kadusid. Nüüd aga kolm-neli päeva täitsa ok olla. No ei meeldi mulle see asi

Täna DPO7.
Olen siin vist juba igapäevane lugeja ja kaasaelaja ning lootja.
Minul on rinnad ikka korralikult valusad. See kuu hakkas see väga varakult pihta, samuti on voolus suurenenud, mis minu puhul tavapärane nähtus. Kõhu pakitsust nii palju pole tundnud, korra peale trenni vaid. Kuna täna oli kodune päev, siis peegli ees sai hommikul ja päeval ja õhtul rindu uuritud, et äkki juba on nibude ümbrus muutunud. Tunnen täitsa lollakana end. Ja no õnneks ma olen nii palju mõistust see kuu säilitanud, et apteeki pole veel jooksnud???????? Üritan esimeseni vastu pidada. Siis sõidan lähetusele. Punaseid ei oota 2(3).04

Vaikus enne tormi w????
Kõik on ootuses ja õhinas k.a mina???? minul täna valu taandunud, iiveldus on suurenenud täna vähemalt. Raske see ootus. Nii loodan, et see kuu näkkas???????? ka teistel????????
Minul dpo10 täna.

Minul enne triipude nägemist nädal aega kõht valutas nagu oleksid päevad/kohe hakkaksid. Siis sain ilma testitagi aru, et midagi on toimumas.

Huh, andis alles järgi lugeda!
Mul täna CD20/DPO4.
CD13 sain OV-testile ilusa triibu ja olin valmis seda juba positiivseks lugema (triip oli küll iiiiimetillukese grammi võrra heledam, kui kontrolltriip, aga tõesti väga väga vähe), aga siis sain CD14 ekstrarasvase triibu (tunduvalt tumedam, kui kontrolltriip) ja lugesin siis selle positiivseks. Basaal tõusis alles CD17, seega FF äpp märkis OV päevaks CD16.
Panustamisega on see kuu suht okeilt läinud – CD 4, 6, 8, 9, 11, 13, 14, 15, 17. Mõtlesin, et prooviks seekord rangelt ülepäeviti, aga OV-eelsel ajal sai ikkagi igaks juhuks igapäevaselt sehkendatud.
Kui siin juttu oli aktiivsusest – mul on pigem madal libiido, mehel kõrgem. Seega selline ülepäeviti värk ei ole tegelikult mu jaoks just optimaalne, aga no saame hakkama.
Laste arvust – mina tahaks minimaalselt kaks, optimaalselt kolm, utoopiliselt 4+. Kuigi jah, ei tea, kuidas üldse jõuab, sest vanust 37 ja varasemaid lapsi ei ole.
Alkoholist – tarbin. Kuna mul triibupüüdmist juba omajagu (2a ja 3 kuud jookseb), siis see aeg on näidanud, et ei ole mõtet oma elu pausi peale panna, sest “äkki nüüd juhtub”. Pärast on kurb, et jäi mingi asi tegemata ilma asjata.
Tulin võistlusspordist ka ära sellepärast, et “kohe jään ju rasedaks, kui rohelise tule annan” – no tutkit. Ja marukurb on vahepeal olnud, et ma nii totaka otsuse tegin. Kes teab, kuhu oleks võinud välja jõuda. Samas – pole trenni tagasi ka läinud…
Praegu tegelen kaalulangetamisega, ca 7kg on läinud.

Kiireid triipe kõigile ja nagu ALL ka mainis – äkki see kuu on minu kuu! Oleks ju tore, kui ei jõuakski sinna IVF-ni, vaid saaks täitsa iseseisvalt hakkama.

Võib esineda küll, hiljem võib tekkida lausa teravaud valusid, aga seda siis, kui kõht juba suurem.

#3079037:

Kuulge, tekkis küsimus varasematele/praegustele rasedatele: Kas teil on esinenud raseduse alguses survetunnet diafragmale. Tegelikult mul ka see juba mitmeid päevi olnud. Mõtlesin, et kas see võib ka üks raseduse tunnustest olla. Tean, et see vist pigem esineb raseduse lõpu poole, kui beebi juba suurem on ja igale poole vastu surub, aga kas ka täiesti alguses?

Natuke nagu tunnen õhupuudust ja pidevat survetunnet rinna kolmnurka. Varem nagu ei mõelnud selle peale, aga üha rohkem on ta endast märku andnud…

Elli-Ly

Kui mina enda rasestumise aega meenutan, siis enne oodatavaid päevi ja nende oodatavate päevade ajal käis igasuguseid imelikke krampe, valusid, survet jne läbi. Ma olin tõesti täiesti veendunud, et no nüüd tulevad kohe eriti räiged päevad ja nendesse valudesse ma siin mandungi. Ma ei saanud esmarasedana mitte kuidagi aru, et oleks erinevus olnud tavapärase päevade-eelsete valude ning rasedusega seotud valude vahel. Survetundega sama lugu.
Kui üleüldiselt rääkida, siis ainukene asi mis rasedusest minule aimu andis oli üleöö tekkinud isu koogi järele 😀 Selle tõdemuseni ma jõudsin muidugi tagantjärgi. Kõik muu tundus täiesti tavapärane. Ei olnud nii vara ka iiveldust, ega rindade valulikkust (minul ei tekkinud see isegi hiljem mitte). Nagu tavaline PMS periood. Kõht kiskus ja valutas kergelt. Natukene pallikese tunne, mis muidugi oli gaasidest. Mõte rasedusest (mitte tsüklihäirest) jõudiski minuni alles positiivse testi nägemisel järel. See oli alles CD34 ajal. CD29 ajal sain ma veel täiesti negatiivse testi. Kusjuures cd29 ajal tegin ma ka varajase testi. Kui ma õigesti mäletan, siis pidid päevad algama Flo järgi 1-3 päeva pärast. Ühesõnaga kohe-kohe ning mina olin veendunud, et kui peakski rasedus olema siis võiks triibuvarjukene juba ju tekkida. Ei tekkinud sinna mingit varjukest ja ka CD34 ajal tehtud testil oli teine triip küll nähtav aga rasvaseks sain ma selle lugeda alles ca nädal hiljem. DPO ma ei teagi, sest OV toimus mingil täiesti suvalisel ajal ja Flo läks ka päris segadusse minu ümberreguleerimise pärast.
Ühesõnaga mina neid keha märke ei julge järgmisel korral küll mitte-millekski lugeda, puhtalt seetõttu, et PMS ja rasedust on nii kerge segi ajada. Ja kindlasti ei tohi lootust kaotada enne lahmavate päevade algust 😉

Kõigile siinsetele püüdjatele siirast edu soovides,
P (16+5) 🙂

Tere!

minul lugu on sellinne, et november ja detsember 2018 oli mul tavapärasest 28 päevasest tsüklist 34 päeva. Jaanuar, veebruar oli aga uuesti korras nagu tavaliselt 28 päeva.

Kuna olen triibu-püüdja, siis arvutasin oma OV ja see pidi olema 8.03.
15.03 käisin arstil, kontrolliti hormoone (vereanalüüs), milles selgus, et minu märtsi OV oli olnud 14-15.03 ja päevadeni on umbes 12 päeva.

Tänaseks on tsükkel 34 päeva, kõht valutab nagu oleks päevade valu juba 6 päeva, paar korda olen vetsus märganud et veidi roosakat (pm luubiga vaadates), rind ei pakkitse, ning ei ole tundlik… ise arvan, et vb mingi patoloogia (aprill 2018 oli emakaväline, eemaldati üks munajuha). Kui reedeni päevad ei alga, siis lähen arstile analüüse andma. Ahjaaa, test oli täna hommikul negatiivne!

Kas on kellelgil sarnane olukord olnud?

Liivatera, kui palju sul vanust?

Minule tehti vereproovid jms, mehel ka testiti mandi kvaliteet üle. Laporoskoopiale saadavad, kui tõesti kardad, et midagi on, mis võib takistada. Aga me olime aasta proovinud ja vanust oli selleks ajaks 33.

Ps. Ma proovin mitte unustada oma nime lisada.

Nässu

Väga muretsemiseks veel põhjust pole, Liivatera. Ma tean, kui raske on oodata neid triipe ja kuidas iga ebaõnnestunud kuuga mure ja pinge kasvab. Samas eks see viljatusravi teekond on päris veniv ja ka ebameeldiv. Ma isegi ei tea, mis meil see põhjus oli, sest teine laps näiteks tuli ise ja suht ruttu. Eks alati võib arstilt nõu küsida. Midagi näeb uh-ga. Laporoskoopia on igal juhul ebameeldiv, aga see näitab rohkem ja samas ei näita see ka vist kõike. Mulle tehti ka hüsteroskoopia. See oli leebem. Ma veel igal juhul muretsemiseks põhjust ei näe, sest novembrist pole veel nii palju aega möödas

Nässu