Esileht Ilu ja tervis Masektoomia

Näitan 11 postitust - vahemik 1 kuni 11 (kokku 11 )

Teema: Masektoomia

Postitas:
Kägu

Kellele tehtud, kuidas/kui pikk ja keeruline oli taastumine? Kõik kogemused teretulnud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Huvitav on see et inimesed paaniliselt kardavad seda mis toimub peale operatsiooni. Ku operatsioon õnnestus siis on täiesti loomulik et on valus ja sulle määratakse narkootilised valuvaigistid mille järel on enesetunne on täiesti rahuldav. Kuid paljud ei julge neid valuvaigisteid võtta sest arvavad et see on üks suur mürk. Ja kannatavad seda suurt valu. Mul on kaks tuttavat kes räägivad peale operatsiooni nagu ühest suust et olgu pigem valu aga vot seda mürki ma küll ei võta. Ja see on juba pigem trend. Ehk siis ääretult palju on inimesi kes on vaimse puudega või kannatavad luulude all.

+6
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Huvitav on see et inimesed paaniliselt kardavad seda mis toimub peale operatsiooni. Ku operatsioon õnnestus siis on täiesti loomulik et on valus ja sulle määratakse narkootilised valuvaigistid mille järel on enesetunne on täiesti rahuldav.

See mind nii ei hirmuta, ka valuvaigistitest ei plaani hoiduda – kui arst ütleb, et vaja, siis nii on. Mis aga on need asjad, mida ise oleksite tahtnud enne teada aga küsida ei osanud? Millele võiks või peaks tähelepanu pöörama, et operatsioonijärgne periood kergem ja igapäevaellu naasmine sujuvam oleks?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Huvitav on see et inimesed paaniliselt kardavad seda mis toimub peale operatsiooni. Ku operatsioon õnnestus siis on täiesti loomulik et on valus ja sulle määratakse narkootilised valuvaigistid mille järel on enesetunne on täiesti rahuldav.

See mind nii ei hirmuta, ka valuvaigistitest ei plaani hoiduda – kui arst ütleb, et vaja, siis nii on. Mis aga on need asjad, mida ise oleksite tahtnud enne teada aga küsida ei osanud? Millele võiks või peaks tähelepanu pöörama, et operatsioonijärgne periood kergem ja igapäevaellu naasmine sujuvam oleks?

Minule oli operatsioonile eelnev periood raske.Olid hirmu hood,rasked mõtted,unetus.Ma sisuliselt ikka haigestusin.Tekkis tugev stress.Välja kirjutatud rahusti ainult veidi tõi leevendust.Kuid peale operatsiooni minul küll ei meenu midagi negatiivset.Olin väga rahulik.Ja mingit suurt valu küll ei mäleta et oleks olnud.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Huvitav on see et inimesed paaniliselt kardavad seda mis toimub peale operatsiooni. Ku operatsioon õnnestus siis on täiesti loomulik et on valus ja sulle määratakse narkootilised valuvaigistid mille järel on enesetunne on täiesti rahuldav.

See mind nii ei hirmuta, ka valuvaigistitest ei plaani hoiduda – kui arst ütleb, et vaja, siis nii on. Mis aga on need asjad, mida ise oleksite tahtnud enne teada aga küsida ei osanud? Millele võiks või peaks tähelepanu pöörama, et operatsioonijärgne periood kergem ja igapäevaellu naasmine sujuvam oleks?

Mina ei teadnud, et pärast oppi on sul veel voolikud küljes (naha all õigemini) ja nende otsas potsikud, mida siis tühjendamas käiakse. Ja hea on kui on riietel tasku kuhu neid liikumise ajal panna. Narkootilisi valuvaigisteid ei  antud ja mingit hirmsat valu ei mäleta.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Huvitav on see et inimesed paaniliselt kardavad seda mis toimub peale operatsiooni. Ku operatsioon õnnestus siis on täiesti loomulik et on valus ja sulle määratakse narkootilised valuvaigistid mille järel on enesetunne on täiesti rahuldav. Kuid paljud ei julge neid valuvaigisteid võtta sest arvavad et see on üks suur mürk. Ja kannatavad seda suurt valu. Mul on kaks tuttavat kes räägivad peale operatsiooni nagu ühest suust et olgu pigem valu aga vot seda mürki ma küll ei võta. Ja see on juba pigem trend. Ehk siis ääretult palju on inimesi kes on vaimse puudega või kannatavad luulude all.

Lollusi räägid

 

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Huvitav on see et inimesed paaniliselt kardavad seda mis toimub peale operatsiooni. Ku operatsioon õnnestus siis on täiesti loomulik et on valus ja sulle määratakse narkootilised valuvaigistid mille järel on enesetunne on täiesti rahuldav.

See mind nii ei hirmuta, ka valuvaigistitest ei plaani hoiduda – kui arst ütleb, et vaja, siis nii on. Mis aga on need asjad, mida ise oleksite tahtnud enne teada aga küsida ei osanud? Millele võiks või peaks tähelepanu pöörama, et operatsioonijärgne periood kergem ja igapäevaellu naasmine sujuvam oleks?

Kõige hullem oli pärast seedimine tööle saada.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kõige hullem oli pärast seedimine tööle saada.

noh see on sisuliselt  peale iga oppi mis on ikka tegelikult ka operatsioon, igavene jama sellega.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Masektoomia on sama mis mastektoomia ehk rindade eemaldamine?

Mul eemaladati rinnakude nahka ja nibu säästval meetodil ning teostati rekonstruktsioon implantaatidega. Lõmfisõlmi ei eemladatud. Praeguseks operatsioonist möödas 4 kuud

Operatsioon ise kestis 3 tundi, korralikult  ärkasin alles palatis järgmisel hommikul. Sinnani olin morfiiniuimas ja tahtsin hullult magada

Seedimisega polnud mingit probleemi, kõhukoobast see operatsioon ei puuduta

Taasumine oli hull, aga talutav.  Nädal aega rippusid dreenivoolikud kerest välja ja dreernipudelid ja -kotid  nende otsas. Dreeninipudelid olid nagu kokkusurutud lõõtsad, milles oli vaakum ja kuhu kohgunes veresegune vedelik. Lõõtsad tuli tühjendada dreernikotti, kotte pidi üle päeva tühejndama.

Magada sain ainult selili, aga selle õpib paari ööga ära. Isegi minusugune, kes pole elus selili maganud :). Kui dreenid välja said, läks olemine palju  paremaks, sai juba välja jalutama minna jne.

Dreenid ise tekitavad ka valu ja veresegust vedelikku, pm ärritavad kudesid

Mul ei olnud käte tõstmise keeldu, tõstsin käsi ja võimlesin lõikusjärgsel päeval ja peale seda 3 nädalat igapäevaselt.

Neljas nädal hakkas juba looma :), aga haavad olid kõvad ja valusad, suht pikad ka – peaaegu 10cm. Külili sain esimest korda magada alles viiendal nädalal ja siis ka pidin asendit otsima

Valuvaigistitest võtsin ibumetiini ja paratsetamooli korralikes kogustes peaaegu 2 nädalat

Oli paremaid ja halvemaid päevi. Kompressiooni/tugirinnahoidjat kandsin 7/24  4 nädalat. Esialgu pidin pesus ka käima sellega, kolmandal nädalal võisin pesemiseks selle eemaldada, aga kummardada ei võinud ilma selleta veel

Haavad paranesid ilusti, dreeniaugud veidi kauem kui opihaav. Praegu veel lillad ja koledad, aga aja jooksul lähevad ilusamaks

Tööle läksin kuuendal nädalal. Oleks võinud ka juba viiendal minna, enesetunne oli hea, aga armsad kolleegid ütlesid, et puhka veel nädalake, saame hakkama :). Kui oleks olnud arvutitöö, siis  saanuks minna juba kolmandal nädalal

Füüsiline taastumine oli  kiire võrreldes  emotsionaalse poolega. Kaks kuud oli väga raske ennast vaadata. Kui vannitoas rindu peeglist nägin, nutsin iga kord. Isegi puudutada neid ei suutnud, suure hädaga sain neid kuidagi pestud.

Kehakuju on muutunud, implantaadid kõvad ja külmad, rinnanibud ja enamus rinnast tundetu, nibude alused on tühjad ja nibud kipuvad mõnikord sissepoole minema. Külgedel, kust rinnakude on eemladatud, on tühjad kohad.

Implantaadid tahavad korralikku toestamist, et valus poleks. Kannan siiani Lipoelasticu ja Amoena tugirinnahoidjaid. Eelmisel aastal haigekassa neid ei kompenseerinud, maksid 87-90 eurot tükk. Sellest aastast peaks neid ka kompenseeritama. Tavarinnahoidjatest enamus ei sobi enam, peab väga valima, mis ilusasti toetaks. Samas tahaks ka ilusar pesu kanda. Triumphil on veidi valikut, aga üldiselt pole millegi vahel valida.

Praegu enam ei nuta, olen juba leppinud :). Suvel lähen plastikakirurgi konslutatsioonile, ehk saab rindade kuju parandada rasvasiirdamisega. Keha terviklikkuse taastamisel on suurem roll,  kui arvata oskame

Sauna, ujulasse ja spaasse ei tohtimnud minna 4 nädalat, selleks ajaks olid kõik haavad paranenud. Soojamaareis jäi eelmisel sügisel ära, lapselapsi ei saanud sülle võtta 1-2 kuud, rinnad olid hullult heallad ja valusad, kui nad nende vastu puutusid

Selline on minu kogemus. Igaühel on oma lugu, oma operatsioon, oma tunded ja emotsioonid

Kui inglise keelt oskad, siis USA-s ja Austraalias on foorumid, kus naised jagavad oma kogemusi sel teemal. Ise lugesin neid foorumeid ööde kaupa ja kui päeval arstile läksin, lipsasid sisse inglisekeelsed väljendid :D. Märksõnaks oli minu operatsioon “nipple sparing mastectomy with reconstuction”, aga teemaalgataja operatsiooni mahtu ja teostamise moodust ei tea.

Arsti ja õed olid toredad, järelkontroll tip-tpo. Arst pidi ära sõitma, aga kirjutas igaks juhuks antibiootikumide retsepti, et kui vaja, saaksin kohe võtma hakata. Kui põletik või palavik oleks tekkinud öösel või nädalavahetusel, siis pidin minema kohe EMO-sse või siis päevasel ajal onkoloogiakliiniku vastuvõttukabinetti. Õnneks sujus kõik hästi.

Edu kõikidele, kel sarnane operatsioon ees! Elame üle, saame terveks ja plastikakirurgide abil ka taas ilusaks 🙂

 

 

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Väga tänan sind pika ja põhjaliku kogemuse kirjelduse eest.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui käte tõstmine õlajoonest kõrgemale on keelatud, siis pane toit külmkapis madalamale riiulile.Nõud, kohviad jne.   madalamale kapi peale, seljariided ka mõne tooli peale valmis enne haiglasse minekut. Ma ise panin ka, sest ei teadnud, et võin käsi tõsta.

Kui midagi kõrgemalt kätte vaja saada, siis võta tool ja kasuta seda – ise oled kõrgemal ja siis saad asju madalamalt võtta 😀

Kui käsi tüsta ei tohi, muretse riided, mis käivad eest lahti ja ei pea üle pea ajama. Nööpidega pluusid, nööpidega kampsun. Nendega ka dreenidaga lihtsam, kui saad eest mõne nööbi vajadusel lahti teha

Pea pesemine võib olla keeruline, kui käsi tõsta ei saa, aga köögi valamu suurem, seal peaks hakkama saama. Või vanni kohal või dushinurgas, pea alaspidi. Apteegis on müügil peapesu-mütsid, maksab umbes 3.-. Nagu vannimüts, kus on sees shampoon ja vedelik. Müts mikrouuni sooojenema natukeseks, siis pähe ja nüdhid seda mütsi nagu shampooni. Ei vaja loputamist. Endal pole pesnud, aga teistel küll. Hea, kui keegi teine saaks aidata pesta sellega, aga võimalik, et ise ka kuidagi saab ilma käsi tõstmata. Kui keegi abis, siis saab ka nii, et teine peseb dushi all olles. Juuksurisse pesemaminek ka muidugi variant.

Eks neid nippe ole veel, kõik ei tule meelde enam 😀

Füsioterapeut tuleb haiglas palatisse ja õpetab võimelmisharjutusi ning annab koju kaasa ka umbes 4 lehekülge. Ütles, et kui ei võimle, siis jäävad õlad kinni ja see pidi olema SUUR probleem peale rinnalõikusi. Eesti Naise septembrinumbris vist jagas keegi oma rinnalõikuse kogemust ja rääkis ka, et pool aastat opist möödas ja käsi tõsta ei suuda

Kui emotsionaalne seisund ikka vilets seoses opiga, siis haiglates on hingehoidjad, kes oskavad hingelist seisundit parandada, kontaktid leiad haigla kodulehelt. Saad kohtumise kokku leppida, see teenus on tasuta. Hiljem, kui vaja, siis psühholoog võiks ka aidata. Ise ei kasutanud, aga sinna vast saab ka saatekirjaga viie euro eest. Või siis oma raha eest kuhugi erakasse. Abi küsida pole häbiasi, kui ikka vaja, siis vaja. Parem varem kui hiljem

Kui elukaaslane või abikaasa olemas, valmista teda ka natuke ette, et kuidas pärast oppi välja näed ning kuidas kodust elu korraldada, et ta saaks toeks ja abiks olla. Inimesed on erinevad ja mehed nõrgukesed võrreldes naistega 😀

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 11 postitust - vahemik 1 kuni 11 (kokku 11 )


Esileht Ilu ja tervis Masektoomia