“Seda peaks keskmise palgaga inimene küll üürida jaksama.” No pagan küll! Kas sulle tõesti ei ole kohale jõudnud, et seda matemaatilist konstruktsiooni, mida nimetatakse keskmiseks palgaks, või sellest rohkem saab märksa vähem kui pool palgasaajatest. 600-eurose või 900-eurose brutopalgaga inimene peab ka kusagil elama, midagi sööma ja selga panema.
Kuidas see, et paljud ei teeni keskmist palka, muudab fakti, et keskmise palgaga saab üürida? Sinu poolt tsiteeritu ei väitnudki, et üürida saab iga palgaga, seega milleks kogu see targutamine keskmise palga olemusest?
Üürid sellise korteri ja seal kus sul võimalik on.
Olen üürileandja, aga mitte sotsiaaltöötaja ega heategija. Mul on 2 korterit, ühel on peal laen. Mõlema korteri remondiks tegin kulutusi suurusjärgi 1000 eurot, peale üürniku vahetust lasen teha suurpuhatuse (u 100 eurot) + mees kõpitseb siit ja sealt. Seega küsin üüri, mis on piikonna keskmine.
Kuidas lind, nõnda laul. Need nn “üürileandjad” paluvad nüüd riigilt almust, sest nagu välk selgest taevast “röövib” neid nüüd Eesti Energia. (Miks ta peaksi odavamalt müüma, kui saab kallimalt?!) Elekter (maailma ressursid saavad ju ükskord otsa) peabki kallis olema. Ja kui ei jõua maksta, ära tarbi.
Miks üürile andja almust palub, üürnik ikka on teenuse tarbija. See on ka üks pôhjus miks ei saa kôikidelt arvetelt riik tasuda 50% Kindel ei ju. Riik ju ei tea kelle arved need tegelikult on.
Ega üürileandja puu all ei ela. Praegu on kõigil suurte elektriarvetega vesi ahjus.
Olen üürileandja, aga mitte sotsiaaltöötaja ega heategija. Mul on 2 korterit, ühel on peal laen. Mõlema korteri remondiks tegin kulutusi suurusjärgi 1000 eurot, peale üürniku vahetust lasen teha suurpuhatuse (u 100 eurot) + mees kõpitseb siit ja sealt. Seega küsin üüri, mis on piikonna keskmine.
Kuidas lind, nõnda laul. Need nn “üürileandjad” paluvad nüüd riigilt almust, sest nagu välk selgest taevast “röövib” neid nüüd Eesti Energia. (Miks ta peaksi odavamalt müüma, kui saab kallimalt?!) Elekter (maailma ressursid saavad ju ükskord otsa) peabki kallis olema. Ja kui ei jõua maksta, ära tarbi.
Miks üürile andja almust palub, üürnik ikka on teenuse tarbija. See on ka üks pôhjus miks ei saa kôikidelt arvetelt riik tasuda 50% Kindel ei ju. Riik ju ei tea kelle arved need tegelikult on.
Ega üürileandja puu all ei ela. Praegu on kõigil suurte elektriarvetega vesi ahjus.
Välja üüritud korteri elektrihinnast pole küll korteri omanikul ôigust sentigi hüvitist saada
Nii. Kuidas see siia puutub? Kommunaalid on kõigil.
Niipalju puutub, et seda summat mainiti kui hinda, millega saab üürida. Lihtsalt meenutasin, et ei saa. See on vaid osa üürimise kuludest, sest Tallinna suht uues kortermajas kolmetoalises korteris pole sul tõenäoliselt ahju ega lesot ning naabrid kipuvad kraaksuma juba siis, kui hoiad toas +19. Millist muret näiteks maal renoveeritud eramus ei ole. Seega üürimine linnas 3 tuba uuemas majas läheb maksma 600+vähemalt 200 kommunaalid.
Niipalju puutub, et seda summat mainiti kui hinda, millega saab üürida. Lihtsalt meenutasin, et ei saa. See on vaid osa üürimise kuludest, sest Tallinna suht uues kortermajas kolmetoalises korteris pole sul tõenäoliselt ahju ega lesot ning naabrid kipuvad kraaksuma juba siis, kui hoiad toas +19. Millist muret näiteks maal renoveeritud eramus ei ole. Seega üürimine linnas 3 tuba uuemas majas läheb maksma 600+vähemalt 200 kommunaalid.
Seda summat mainitigi kui hinda, millega saab üürida-600 eurot. Üürihind.
Lihttöölised ja madalapalgalised elavad ju igal pool kehvasti. Pole kusagil neid pudrumägesid… Suurlinnades on tõesti palk kõrge, aga üürihinnad on ju ulmelised. Isegi äärelinnas. Meil Londonis mitmeid tuttavaid ja nemad räägivad ulmelugusid sellest, kui kehvasti inglased elavad, meie inimeste kodud on ikka palju paremas seisus, soojemad ja värskemad. Aga hind on üüratu, tavatöötajad elavadki siis mitmekesi pead-jalad koos. Üksikemad ei saa unistadagi mitmetoalises elamisest.
Nõus. Ma olin mõned aastad tagasi pikemal välislähetusel londoni lähedal ja inimeste elamised olid ikka pigem kehvas seisus. Väljast vajavad värskendust, seest on pisikesed ja pimedad ning vähegi külmema ilma korral on toad ka külmad.
Lihttöölised ja madalapalgalised elavad ju igal pool kehvasti. Pole kusagil neid pudrumägesid… Suurlinnades on tõesti palk kõrge, aga üürihinnad on ju ulmelised. Isegi äärelinnas. Meil Londonis mitmeid tuttavaid ja nemad räägivad ulmelugusid sellest, kui kehvasti inglased elavad, meie inimeste kodud on ikka palju paremas seisus, soojemad ja värskemad. Aga hind on üüratu, tavatöötajad elavadki siis mitmekesi pead-jalad koos. Üksikemad ei saa unistadagi mitmetoalises elamisest.
Nõus. Ma olin mõned aastad tagasi pikemal välislähetusel londoni lähedal ja inimeste elamised olid ikka pigem kehvas seisus. Väljast vajavad värskendust, seest on pisikesed ja pimedad ning vähegi külmema ilma korral on toad ka külmad.
Inglastel on külmaga üldse omamoodi suhe. Väga harva näeb kedagi paksus ja soojas välisriietuses ning kinnaste ja mütsiga. Paari plusskraadi juures lasevad mehed T-särgi ja lühikeste pükste väel ringi. Kodusid ülisoojaks ei köeta, Inglismaa elamufond üks Euroopa vanimaid, paljukestki need 100-150-200 aastased kodud ikka sooja peavad, millel ühekordse klaasiga aknad ees. Eestlasel on vaja sooja kodu, kus talvel ränkade miinuskraadidega konte soojendada. Inglane tõmbab kodus kampsuni selga ja elab üle need paar plusskraadidega talvekuud.
Nii. Kuidas see siia puutub? Kommunaalid on kõigil.
Niipalju puutub, et seda summat mainiti kui hinda, millega saab üürida. Lihtsalt meenutasin, et ei saa. See on vaid osa üürimise kuludest, sest Tallinna suht uues kortermajas kolmetoalises korteris pole sul tõenäoliselt ahju ega lesot ning naabrid kipuvad kraaksuma juba siis, kui hoiad toas +19. Millist muret näiteks maal renoveeritud eramus ei ole. Seega üürimine linnas 3 tuba uuemas majas läheb maksma 600+vähemalt 200 kommunaalid.
Jah, kolemtoalise korteri üürimise hind üsna uues majas kokku on 600 pluss kommunaalid. Ehk siis umbes 800 eurot on üürimise hind. Üürihind.
Minu postituse mõte oli, mis sulle pärale ei jõudnud ja tahad niisama targutada, et ühetoalise hind tallinnas ei ole 600, nagu TA väidab, vaid võib saada ka 250 eest.
Tütre sõbranna elab Londonis ja käivad seal külas. 30+astased , tütrel ja tema elukaaslasel on 3-toaline korter Eestis, sõbranna elab koos 2 sõbraga äärelinnas ühiskorteris, kus ei ole kütet. Tütre sõnul istusid toas mantlid seljas. Lootus endale omatte (üüri)koter soetada on olematu, kui siis, saad üürida toa. Tulid koju tagasi ja kiitsid oma elu Eestis – oma köök, WC ja vannituba, et ei kujuta ette et pead 35-aastaselt neid jagama. Ütlesid ka, et majad on vanad, nende silma järgi vajaksid remonti. Aga et mitte kodus külmetada, istuvad õhtuti pubides, et siis kodus elektrisoojendusega teki alla pugeda.
Kui vaadata filme, siis seal jooksid vanasti poisid lühikeste püsktega ringi talvel.
Tütre sõbranna elab Londonis ja käivad seal külas. 30+astased , tütrel ja tema elukaaslasel on 3-toaline korter Eestis, sõbranna elab koos 2 sõbraga äärelinnas ühiskorteris, kus ei ole kütet. Tütre sõnul istusid toas mantlid seljas. Lootus endale omatte (üüri)koter soetada on olematu, kui siis, saad üürida toa. Tulid koju tagasi ja kiitsid oma elu Eestis – oma köök, WC ja vannituba, et ei kujuta ette et pead 35-aastaselt neid jagama. Ütlesid ka, et majad on vanad, nende silma järgi vajaksid remonti. Aga et mitte kodus külmetada, istuvad õhtuti pubides, et siis kodus elektrisoojendusega teki alla pugeda.
Käisin ka Londonis kunagi külas, tuttavad on seal päris heal töökohal ja minu arust ei ela ka just väga hästi. Korter pole väga ilus, minu oma siin Eestis on kenam, kuigi pole rikas. Samas neil vist on päris hea piirkond, et seal vähemalt päise päeva ajal maha ei lööda. Mõtlen alati, et miks nad seal niimoodi nui neljaks elavad, kuigi kogu aeg on jutt, kui ülikallis seal kõik on. Rikkad muidugi elavad hästi, aga nn tavalised inimesed küll mitte. Kui nad tuleks siia, ma arvan, et elaksid palju paremini, saaksid ka siin oma kogemusega head töökohad. Aga ju siis miski ikka kinni hoiab.
See külmetamine on ju enamuses riikides, mitte ainult Suurbritannias. Ka Kreeta, Hispaania, Põhja-Vietnam, Malta, Peruu, üldse enamus riike, mida me soojadeks ja mõnusa kliimaga riikideks peame, on kõik talvel külmad. Ja erinevalt Eestist on nad talvel ka kütmata, ei ole kas üldse kütet või siis ulub tuul ühekordsetest akendest ja ustest ja kõik on nii rõske, et hallitab. Vannitoad on kütteta, üldse ilma kütteta. Reaalselt müüaksegi elektriküttega tekke, et öösel natukenegi sooja saada. Üks tuttav elab meil Maltal, talv läbi käib toas villaste sokkide ja sussidega ning kampsunis või jopes. Hispaanias elav pere tuleb talveks tirinal koju Eestisse sooja. Selliseid avaraid, mugavustega kortereid ja maju nagu meil, ei ole muudel kui arstidel või teistel kõrgeima palga saajatel.
Ja miks paljud koju ei tule – kuidas sa tunnistad kõigile, et vingusid siin ilmaasjata ega ole kuskil parem?
Ka Kreeta, Hispaania, Põhja-Vietnam, Malta, Peruu, üldse enamus riike, mida me soojadeks ja mõnusa kliimaga riikideks peame, on kõik talvel külmad.
Õige. Ma mäletan, et läksin mingisse veekeskusesse Hispaanias ja seal ei olnudki sooja vett. Oli mullivann ja see oli jääkülm. No ma ei kujutanud sellist asja küll ettegi üldse. See mullivann oli küll õues, aga õues oli ka külm ja nemad kujutasid ette, et seal oleks nagu mõnus olla või ma ei saa aru, mis nad küll arvasid sellega. Meie siin ei kujutaks ette, et lähed spaasse ja seal on vann külm. Isegi kui õues oleks soe, ei ole jääkülmas mullivannis ju mõnus olla.
Mina ei saaks oma palgaga üldse mitte midagi üürida. Sel põhjusel, et üürihinnad on liiga kõrged, ma kunagi oma korteri ka ostsin, praegu on laenumakse 145€ kuus (2-toaline korter Tallinnas kesklinna serval). Meie piirkonnas algavad üürihinnad alates 450€ ja seda küsitakse pisikeste 1-toaliste eest. Nii et endiselt kehtib see, et kel vähegi võimalik, see peaks endale elamise ostma. Praegu muidugi ei ole üldse hea aeg ostmiseks, midagi eriti valida pole ja need, mis on, on hingehinnaga (aga kokkuvõttes tuleks laenumakse vast ikkagi soodsam kui samaväärse korteri üürimine).
Mina ostsin ka just samal põhjusel korteri (Tallinnasse), et üürida ei jaksaks. Ma küll ostsin siis kui juba hinnad kõrged olid (muidugi mitte nii laes kui praegu), aga ostsin selle mõttega, et isegi kui ma seda korterit vaid lühiajaliselt kasutan, siis on ikkagi mõttekam maksta laenu ja müüa hiljem maha, mitte maksta nn tühjalt üüri. Praegu ma müüks juba ostuhinnast ca 10 000 kallimalt ka.
Ja miks paljud koju ei tule – kuidas sa tunnistad kõigile, et vingusid siin ilmaasjata ega ole kuskil parem?
Selles osas on sul tõesti õigus, et paljud ei tule tagasi, sest nad ei viitsi mingisugust “noh, jooksid saba jalgevahel tagasi jah, ei olnudki pudrumägesid jah” ininat kuulama hakata. Paar kuud külma kannatab ära, kui muidu inimesed mõnusad ja ühiskond sõbralik on.
neid “Minu…” sarja sooja-maa-kogemusi ühendab reeglina mitmekuine talvine külmetamine. Väljas jahe ja rõske, sees veel hullem. +13 võib ju tunduda ok talvise temperatuurina, aga meil toas ikka alati mõnus soe. Ja kuiv.
Just, sooja maa talv on tegelikult palju vastikum üleelamine. Mehe vanemad elavad soojal maal, kus talveilm tähendab, et õues a la 16 kraadi. Talviste telefonijuttude sisuks on aga enamasti halisemine – nii külm on. Sest 16 väljas tähendab, et toas on samuti 16 kraadi ja kohutavalt rõske. Seinad ei ole soojustatud, aknad ühekordse klaasiga ja mingit küttesüsteemi ei eksisteeri.
Mina ei saaks oma palgaga üldse mitte midagi üürida. Sel põhjusel, et üürihinnad on liiga kõrged, ma kunagi oma korteri ka ostsin, praegu on laenumakse 145€ kuus (2-toaline korter Tallinnas kesklinna serval). Meie piirkonnas algavad üürihinnad alates 450€ ja seda küsitakse pisikeste 1-toaliste eest. Nii et endiselt kehtib see, et kel vähegi võimalik, see peaks endale elamise ostma. Praegu muidugi ei ole üldse hea aeg ostmiseks, midagi eriti valida pole ja need, mis on, on hingehinnaga (aga kokkuvõttes tuleks laenumakse vast ikkagi soodsam kui samaväärse korteri üürimine).
Mina ostsin ka just samal põhjusel korteri (Tallinnasse), et üürida ei jaksaks. Ma küll ostsin siis kui juba hinnad kõrged olid (muidugi mitte nii laes kui praegu), aga ostsin selle mõttega, et isegi kui ma seda korterit vaid lühiajaliselt kasutan, siis on ikkagi mõttekam maksta laenu ja müüa hiljem maha, mitte maksta nn tühjalt üüri. Praegu ma müüks juba ostuhinnast ca 10 000 kallimalt ka.
Kõigile ei anna pank laenu. See on see põhjus miks nad üürikas on.
Kõik pole võimelised tegema ka piisavalt panga jaoks sobivapalgalist tööd.
neid “Minu…” sarja sooja-maa-kogemusi ühendab reeglina mitmekuine talvine külmetamine. Väljas jahe ja rõske, sees veel hullem. +13 võib ju tunduda ok talvise temperatuurina, aga meil toas ikka alati mõnus soe. Ja kuiv.
Jah, nii ongi. Ja lisan veel juurde, et nende inimeste külmetamine sõltub enamasti rahakoti paksusest. Kui elada soojal maal vanades majades, uutes kiiresti kokkuklopsitud majades või koos põlvkonnaga, kes on harjunud talvel fliisides ja vattides istumisega, siis nad külmetavadki samamoodi, +13 õues ja toas ühtemoodi. “Minu…” sarja sooja-maa inimesed elavad enamasti lihtsates oludes, osad on rändurid või siis ei tea kellega abiellunud naised. Need, kellel on veidi paremad rahalised võimalused ja soovivad mugavamalt elada, ehitavad endale majad, millel on korralikud seinad, aknad ja uksed, igas toas konditsioneer kuuma aja jaoks ja põrandaküte külma aja jaoks, sellised majad on olemas nii vahemeremaades, araabiamaades kui ka Aasias, kus on väga kuumad suved.
Kõigile ei anna pank laenu. See on see põhjus miks nad üürikas on. Kõik pole võimelised tegema ka piisavalt panga jaoks sobivapalgalist tööd.
Mis mõttes ei anna? 1200 palgaga inimene saab laenu juba 80 tuhat.
Alla selle on ka sissetulekuid. Nt töövõimetushüvitise saaja kes osaajaga tööl käib või üldse mitte kuna tervis ei võimalda täiskohta. Saab miinimumpalga või vähemgi. Riigitoetust mis on ca 450 ei loe pank sobivaks, püsivaks sissetulekuks.
neid “Minu…” sarja sooja-maa-kogemusi ühendab reeglina mitmekuine talvine külmetamine. Väljas jahe ja rõske, sees veel hullem. +13 võib ju tunduda ok talvise temperatuurina, aga meil toas ikka alati mõnus soe. Ja kuiv.
Jah, nii ongi. Ja lisan veel juurde, et nende inimeste külmetamine sõltub enamasti rahakoti paksusest. Kui elada soojal maal vanades majades, uutes kiiresti kokkuklopsitud majades või koos põlvkonnaga, kes on harjunud talvel fliisides ja vattides istumisega, siis nad külmetavadki samamoodi, +13 õues ja toas ühtemoodi. “Minu…” sarja sooja-maa inimesed elavad enamasti lihtsates oludes, osad on rändurid või siis ei tea kellega abiellunud naised. Need, kellel on veidi paremad rahalised võimalused ja soovivad mugavamalt elada, ehitavad endale majad, millel on korralikud seinad, aknad ja uksed, igas toas konditsioneer kuuma aja jaoks ja põrandaküte külma aja jaoks, sellised majad on olemas nii vahemeremaades, araabiamaades kui ka Aasias, kus on väga kuumad suved.
Kusjuures ei sõltu. Neil lihtsalt polegi traditsiooni ehitada selliseid maju. Eestis pole see ju mingi uuema aja nähe ehitada soojustatud, küttega ja topeltklaasidega maju. Vaene või mitte, eestlane on alati ehitanud ikka köetava maja ja soojustusega. Noh need araabia kõrbelinnad on väga uus nähtus ja seal ei saaks üleüldse elada, kui kunstlikke süsteeme ja jahutusi poleks.
Kusjuures ei sõltu. Neil lihtsalt polegi traditsiooni ehitada selliseid maju. Eestis pole see ju mingi uuema aja nähe ehitada soojustatud, küttega ja topeltklaasidega maju. Vaene või mitte, eestlane on alati ehitanud ikka köetava maja ja soojustusega. Noh need araabia kõrbelinnad on väga uus nähtus ja seal ei saaks üleüldse elada, kui kunstlikke süsteeme ja jahutusi poleks.
Ma ütleks, et sõltub kahest asjast või nende kombinatsioonist – rahalistest võimalustest ja elustiilist. Mõni on tõesti rikas kui kröösus aga soovib vanaviisi (külmetades) elada. Aga sellised moodsamad majad, villad ja korterid on täiesti olemas, nii niiskes ja troopilises Aasias, kui ka vahemere- ja araabiamaades, olen nii külas käinud kui ka ise elanud sellistes kohtades. Loomulikult nägin ka selliseid inimesi, kes on ise miljonärid, elasid kenas villas, kuhu oli paigaldatud põrandaküte, mida mitte kunagi sisse ei lülitatud, eelistasid talvel paksude jopede ja UGG saabastega kodus olla, aga see oli enamjaolt vanem põlvkond ja tihtilugu ise vaesetes oludes üles kasvanud.
