Esileht Tööelu, raha ja seadused. Masendu tuleb peale: probleemid tööjõuga

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 48 )

Teema: Masendu tuleb peale: probleemid tööjõuga

Postitas:
Kägu

Mul isa on juba üle 20 aasta olnud ühes väikekohas ettevõtja (tootmine) ja äri läinud hästi. Nüüd viimasel ajal aga järjest suuremad mured tööjõuga. Kuna maksab piirkonna kohta head palka, siis huvi iseenesest potensiaalsetel töötajatel on. Küll aga tekkisid mingi aeg tagasi hunnik kohtutäituri võlgnikke, kellega pidi siis tegelema. OK, isa saatis raamatupidaja koolitusele ja said oma süsteemi võlgnikega kenasti tööle ja tema selles mingit probleemi ei näe, kui töötaja võlgnik. Nüüd otsisid kahte uut töötajat ja 80% kandidaatidest tahtsid ainult mustalt töötada (millega isa iialgi nõus poleks). Kuna koht ei ole suur, siis osadel juhtudel ka teada et need musta töö nõudjad olid nii elatisvõlgnikud kui muidu võlgnikud. Vägagi jääb tunne et ilma võlgadeta töötaja just väiksemates kohtades on pigem haruldus kui levinud nähe ja see on väga kurb

+43
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jajajajaaa. Kui maksaks head palka oleks kohad täis ja poleks vaja mingite mustalt töötajate või elatisvõlgnikega tegeleda. Pealegi, mis see sinu isa raamatupidaja asi on, kes võlgu või kes mitte. See on konfidentsiaalne info ja sellega peab iga võlgnik ise tegelema. Kui kohtutäitur tuleb võlniku töökohta raha nõudma avalikult tuleb see ametnik kohtusse kaevata ja kahjutasu välja nõuda konfidentsiaalse info levitamises eest kolmandatele osapooltele.

+3
-71
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui see sind rõõmustab, siis meie pere elab ka väikeses kohas, aga meil võlgasid pole ja mustalt ei tööta ega oleks ka nõus.

Tootmisettevõte ongi tavaliselt sellist sorti tööandja, kus enamus töötajatest ei pea olema mingi tohutu väljaõppega ega kõrge haridusega. Olenevalt tööst on muidugi mingeid oskuseid ja taipu tarvis ja eks väljaõpe ole ka, aga ikkagi on enamasti tegu töökohtadega, kuhu võibki igaüks kandideerida. Ja palk pole samas kõige kehvem. Seega tõmbavadki sellised töökohad ligi inimesi, kelle taust on kirju.
Täpselt sama seis oli minu isal tema osalusega tootmisettevõttes 25-30 aastat tagasi linnas.

+22
0
Please wait...

Postitas:
Tõutäkk

Lahenduseks oleks piiranguteta lühiajalise (kuni aastase viisaga) võõrtööjõu lubamine ja kodanikupalk. Esimese puhul saaks ettevõtted tööjõudu, kodanikupalgast saaks kohtutäiturid kinni pidada (elatis)võlgade katteks raha.

+6
-18
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jajajajaaa. Kui maksaks head palka oleks kohad täis ja poleks vaja mingite mustalt töötajate või elatisvõlgnikega tegeleda. Pealegi, mis see sinu isa raamatupidaja asi on, kes võlgu või kes mitte. See on konfidentsiaalne info ja sellega peab iga võlgnik ise tegelema. Kui kohtutäitur tuleb võlniku töökohta raha nõudma avalikult tuleb see ametnik kohtusse kaevata ja kahjutasu välja nõuda konfidentsiaalse info levitamises eest kolmandatele osapooltele.

See on vägagi raamatupidaja asi. Ettevõte saab kohtutäituri akti ja peab töötaja palgast teatud summa (selle leidmiseks on eraldi kalkulaatorid) kinni pidama ja täiturile kandma, töötajale kogu palka välja maksta ei tohi. Kui akti ei arvesta ja kinni ei pea palgast, saab ettevõte suured jamad kaela.

+44
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jajajajaaa. Kui maksaks head palka oleks kohad täis ja poleks vaja mingite mustalt töötajate või elatisvõlgnikega tegeleda. Pealegi, mis see sinu isa raamatupidaja asi on, kes võlgu või kes mitte. See on konfidentsiaalne info ja sellega peab iga võlgnik ise tegelema. Kui kohtutäitur tuleb võlniku töökohta raha nõudma avalikult tuleb see ametnik kohtusse kaevata ja kahjutasu välja nõuda konfidentsiaalse info levitamises eest kolmandatele osapooltele.

See on vägagi raamatupidaja asi. Ettevõte saab kohtutäituri akti ja peab töötaja palgast teatud summa (selle leidmiseks on eraldi kalkulaatorid) kinni pidama ja täiturile kandma, töötajale kogu palka välja maksta ei tohi. Kui akti ei arvesta ja kinni ei pea palgast, saab ettevõte suured jamad kaela.

Just nii ongi. Kui tuli kunagi esimene kohtutäituri akt ei osanud raamatupidaja kohe sellega tegeleda ning isa pidi aru andma ning mõnesaja euro trahvi maksma. Täiturilt tulevas aktis ka kõik näha kellele kui palju võlgu võlgnik on

+24
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Just nii ongi. Kui tuli kunagi esimene kohtutäituri akt ei osanud raamatupidaja kohe sellega tegeleda ning isa pidi aru andma ning mõnesaja euro trahvi maksma. Täiturilt tulevas aktis ka kõik näha kellele kui palju võlgu võlgnik on

No siis äkki palkate pädevama raamatupidaja? Kui te, nagu sa kirjutad, head palka maksate, ei tohiks see ju probleem olla.

+2
-39
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jajajajaaa. Kui maksaks head palka oleks kohad täis ja poleks vaja mingite mustalt töötajate või elatisvõlgnikega tegeleda. Pealegi, mis see sinu isa raamatupidaja asi on, kes võlgu või kes mitte. See on konfidentsiaalne info ja sellega peab iga võlgnik ise tegelema. Kui kohtutäitur tuleb võlniku töökohta raha nõudma avalikult tuleb see ametnik kohtusse kaevata ja kahjutasu välja nõuda konfidentsiaalse info levitamises eest kolmandatele osapooltele.

Üks kohtutäituri klient üritab siin midagi?

+27
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Me suurtootmine Tallinna külje all. Raamatupidaja on väga pädev. Ka kurdab, et nii kui uus töötaja uksest sisse tuleb, tuleb 10 täituri nōuet kohe järele. Ka tööl sellised pigem ei püsivat. Lihttööliste palgad on meil pigem madalapoolsed. Niiet ei ole väikekohtade viga. Raamatupidaja ütleb veel, et igakuine palgast mahaarvamiste tegemine pidi inimlikult emotsionaalselt kurnav olema.

+28
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Me suurtootmine Tallinna külje all. Raamatupidaja on väga pädev. Ka kurdab, et nii kui uus töötaja uksest sisse tuleb, tuleb 10 täituri nōuet kohe järele. Ka tööl sellised pigem ei püsivat. Lihttööliste palgad on meil pigem madalapoolsed. Niiet ei ole väikekohtade viga. Raamatupidaja ütleb veel, et igakuine palgast mahaarvamiste tegemine pidi inimlikult emotsionaalselt kurnav olema.

Suurepoolsed olid lihttööliste palgad ainult vene ajal põllumajanduses. Ei ole võimalik maksta kõigile töötajatele keskmist või üle selle palka.

+4
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Perekoolis on see kahtlane teema. Siinne mentaliteet on ju ka suures plaanis selline, et “kohtutäitur kukil” eluviis on täiesti normaalne. Kui palju siin neid teemasid on tehtud, kus küsitakse nõu, kuidas paremini oma võlgade tasumisest kõrvale hoida. Ja kui meeletult palju on siin kohe heatahtlikke nõuandjaid, kes täiesti tõsiselt hakkavad häid soovitusi jagama. Ja kui siis julged sellises teemas küsida, et kas ei oleks mõistlikum oma võlad ära tasuda või veel mõistlikum – mitte lasta tekkida sellisel olukorral, sõimatakse sind südametuks ja empaatiavõimetuks inimeseks. Lisaks saad miinusterahe kaela.

Seda ilmsetab kenasti ka teemaalgatajale jagatud miinused.

+17
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Pealegi, mis see sinu isa raamatupidaja asi on, kes võlgu või kes mitte. See on konfidentsiaalne info ja sellega peab iga võlgnik ise tegelema. Kui kohtutäitur tuleb võlniku töökohta raha nõudma avalikult tuleb see ametnik kohtusse kaevata ja kahjutasu välja nõuda konfidentsiaalse info levitamises eest kolmandatele osapooltele.

??? Nalja teed või?

+15
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jajajajaaa. Kui maksaks head palka oleks kohad täis ja poleks vaja mingite mustalt töötajate või elatisvõlgnikega tegeleda. Pealegi, mis see sinu isa raamatupidaja asi on, kes võlgu või kes mitte. See on konfidentsiaalne info ja sellega peab iga võlgnik ise tegelema. Kui kohtutäitur tuleb võlniku töökohta raha nõudma avalikult tuleb see ametnik kohtusse kaevata ja kahjutasu välja nõuda konfidentsiaalse info levitamises eest kolmandatele osapooltele.

Väikses kohas ongi töötajaid vähe võtta. Neid, kes soovivad mustalt töötada ja omi võlgu mitte maksta ongi palju. Kui võlgnik tasub omi võlgu ise kellele ta võlgu on, siis ei olegi kellegi asi. Kui asjad on juba kohtusse läinud ja ta ka siis veel ise ei maksa, ongi tegu kohtutäituriga ehk sunniviisilise kinnipidamisega. Ehk kohtutäiturid kontrollivad töötajate registrit ja saadavad koheselt ka ettevõtesse kirja, kui keegi on tööle läinud. Vägagi on ettevõtte asi siis see kinni pidada, kui on olemas kohtuotsus ja kohtutäitur otsuse ettevõttele saadab. Tööjõu probleem ongi igal pool. Inimesed on tulnud ühiskonnast/peredest , kus ei ole õpetatud neid majandama ja ka praegu on see suhteliselt halb koolides /kodudes. Kõike soovitakse osta poest ja reklaamid mõjutavad inimesi – pole mingi tegija, kui ei ole teatud firma riideid, asju jne. Teiselt poolt inimene, kes on juba “oma” majandamise miinusesse lasknud, ei oskagi sealt välja tulla. Seliseid tugiisikuid peaks rohkem olema.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Pealegi, mis see sinu isa raamatupidaja asi on, kes võlgu või kes mitte. See on konfidentsiaalne info ja sellega peab iga võlgnik ise tegelema. Kui kohtutäitur tuleb võlniku töökohta raha nõudma avalikult tuleb see ametnik kohtusse kaevata ja kahjutasu välja nõuda konfidentsiaalse info levitamises eest kolmandatele osapooltele.

Sinu loogika järgi peaks mina juba ammu vangis olema. Ma töötan pangas. Panka tuleb massiliselt kohtutäiturite, Maksuameti ja Politsei päringuid. Küsitakse inimeste konto jääke ja muid isiklikke, konfidentsiaalseid küsimus inimese rahaasjade kohta. Samuti saadetakse korraldusi inimese konto blokeerimiseks.

Sinu arvates olen ma karistuse ära teeninud, kuna vastan nende ametiasutuste päringutele ja allun nende korraldusele piirata inimese ligipääsu oma kontole ja rahale?

+19
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eestis on u 100 000 võlgnikku ja ainult 600 000 tööealist inimest – seega iga 6. tööealine isik on samas ka võlgnik. Kollektiivis tulebki iga kümne töötaja kohta 1-2 sellist, kellele palgaarvestuse tegemiseks peab raamatupidaja tavapärasest rohkem vaeva nägema. Lihtsalt see on reaalsus ja peab hakkama saama.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaadates näiteks meie elatisesüsteemi pole ju midagi imestada, et inimesed on võlgu või sahkerdavad palkadega. See on pikaajaline riigi tegemata töö.

+5
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Huvitav, kas võlglane olla on hea tunne? Või miks nad tahavad sellises olukorras olla?

+4
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See on pikaajaline riigi tegemata töö.

Inimestele ei saa tänapäeval enam uudisena tulla see, et kui saad lapse, siis selle lapse peale kulub ka raha, nii siis kui perena koos elad kui ka pärast lahutust.

Niiet pole vaja riiki küll süüdistada, kui lapsi on sinna-tänna huupi eostatud.

+19
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Inimestele ei saa tänapäeval enam uudisena tulla see, et kui saad lapse, siis selle lapse peale kulub ka raha, nii siis kui perena koos elad kui ka pärast lahutust.

Niiet pole vaja riiki küll süüdistada, kui lapsi on sinna-tänna huupi eostatud.

Üllatusena tuleb see, et peale lahkuminekut kasvavad lapse(laste) kulud rohkem kui 50%.

+10
-19
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Inimestele ei saa tänapäeval enam uudisena tulla see, et kui saad lapse, siis selle lapse peale kulub ka raha, nii siis kui perena koos elad kui ka pärast lahutust.

Niiet pole vaja riiki küll süüdistada, kui lapsi on sinna-tänna huupi eostatud.

Üllatusena tuleb see, et peale lahkuminekut kasvavad lapse(laste) kulud rohkem kui 50%.

Ma ka ei usu, et on nii väga palju peresid, kes kulutavad ühe lapse peale iga jumala kuu miinimumpalga, kusjuures veel tingimusel, et see summa on suurem kui see, mis miinimumpalga saaja kätte saab, sest kättesaadav elatis on 1/2 brutomiinimumpalgast. Räägitakse ju, et mõlemad vanemad peaksid lapsele võrdselt kulutama. Kui palju lapsega koos elav vanem lapsele raha kulutab, ei kontrolli keegi, aga teoreetiliselt kulub lapsele iga kuu kummaltki vanemalt pool miinimumpalka pluss lastetoetus: 292+292+60=644. Et kahelapselises kahe vanemaga peres saaks iga pereliikme peale kulutada 644, peab kumbki vanem teenima enda jaoks 584+60 ja ühe lapse jaoks 584 (60 annab riik lapsetoetusena), kokku 1228 netos, brutos teeb see 1506,87. Kõlab absurdselt, sest see summa on keskmisest palgast suurem, aga keskmine palk on meil palju suurem kui mediaanipalk (st palk, millest rohkem ja vähem saajaid on võrdselt). Kui nüüd keegi ütleb, et peres kulub ühe liikme peale vähem raha kui üksi elades, siis ega see elatist saav laps ju ka üksi ela.

+6
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ka ei usu, et on nii väga palju peresid, kes kulutavad ühe lapse peale iga jumala kuu miinimumpalga

Tegelik reaalsus on see, et paljud isad koos elades ei panustagi midagi (no seda tüüpi mehed, kes peatselt end lahus olevana leiavad) ja siis pärast lahkuminekut on üllatus suur, et oo, lapsele peab midagi maksma.

Kohtu kaudu määratud miinimumelatis ei ole meie riigis kohustuslik. On võimalik omavahel teistes summades kokku leppida ja see kokkulepe notari juures vormistada.

Paraku on seis aga selline, et isa viskas varem mingi 100 eurot söögiraha (kui sedagi) ja arvas, et sellest on rohkem kui küll. ka kiputakse arvama justkui laps muud ei vajaks, kui vaid veidike makarone ja kaltsukast t-särki, ongi vajadused kaetud. Päris elus need asjad siiski nii ei käi. Miinimumpalk inimese peale (jah, ka lapse peale) kuus kulub rahulikult ära, ilma mingi laristamiseta. Ja see, et laps on visuaalselt väiksem inimene kui täiskasvanu, ei tähenda kaugeltki mitte seda, et temale kuluv raha on tema kasvu tõttu kohe automaatselt väiksem. Paraku kipub see pigem vastupidi olema, lapse kasvatamisele kulubki palju raha ja täiskasvanu saab ka vähesemaga hakkama. lapsed söövad palju, kasvavad, vajavad samamoodi patju-tekke-mööblit, arenguks vajalikke vidinaid (ratas, rula, arvuti, telefon, trenniriided jne). Iga kuu muidugi uut mööblit ei osta, aga kui seda vaja läheb, siis on see miinimumpalk sul ludinal läinud. Elada ei saa päris nii, et arvestad ainult mingit absoluutset miinimumi, millega sa ühes kuus ellu jääksid ja päris maha ei sureks.

ja ma kordan veel, et täiesti võimalik on elatise suurus omavahel notaris kokku leppida. Kui ikka ressurssi üldse ei ole ja võimalust tööd teha ei ole, siis on ka kohtus võimalik paikapandud riiklikku miinimumi vähendada, see ei ole mingi kivisse raiutud summa. Aga kui teine pool panustab vähem, siis see ei tähenda seda, et laps saabki koha vähemaga rahulikult elatud. Eks siis jälle see, kes kasvatab, peab rohkem rabama ja vaatama, kuidas hakkama saada. Ei muutu need lapse kulud mingi imenipiga pisikeseks, kui isa teatab, et tema saab maksta ainult näiteks 50 eurot.

+16
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ka ei usu, et on nii väga palju peresid, kes kulutavad ühe lapse peale iga jumala kuu miinimumpalga

Tegelik reaalsus on see, et paljud isad koos elades ei panustagi midagi (no seda tüüpi mehed, kes peatselt end lahus olevana leiavad) ja siis pärast lahkuminekut on üllatus suur, et oo, lapsele peab midagi maksma.

Kohtu kaudu määratud miinimumelatis ei ole meie riigis kohustuslik. On võimalik omavahel teistes summades kokku leppida ja see kokkulepe notari juures vormistada.

Paraku on seis aga selline, et isa viskas varem mingi 100 eurot söögiraha (kui sedagi) ja arvas, et sellest on rohkem kui küll. ka kiputakse arvama justkui laps muud ei vajaks, kui vaid veidike makarone ja kaltsukast t-särki, ongi vajadused kaetud. Päris elus need asjad siiski nii ei käi. Miinimumpalk inimese peale (jah, ka lapse peale) kuus kulub rahulikult ära, ilma mingi laristamiseta. Ja see, et laps on visuaalselt väiksem inimene kui täiskasvanu, ei tähenda kaugeltki mitte seda, et temale kuluv raha on tema kasvu tõttu kohe automaatselt väiksem. Paraku kipub see pigem vastupidi olema, lapse kasvatamisele kulubki palju raha ja täiskasvanu saab ka vähesemaga hakkama. lapsed söövad palju, kasvavad, vajavad samamoodi patju-tekke-mööblit, arenguks vajalikke vidinaid (ratas, rula, arvuti, telefon, trenniriided jne). Iga kuu muidugi uut mööblit ei osta, aga kui seda vaja läheb, siis on see miinimumpalk sul ludinal läinud. Elada ei saa päris nii, et arvestad ainult mingit absoluutset miinimumi, millega sa ühes kuus ellu jääksid ja päris maha ei sureks.

ja ma kordan veel, et täiesti võimalik on elatise suurus omavahel notaris kokku leppida. Kui ikka ressurssi üldse ei ole ja võimalust tööd teha ei ole, siis on ka kohtus võimalik paikapandud riiklikku miinimumi vähendada, see ei ole mingi kivisse raiutud summa. Aga kui teine pool panustab vähem, siis see ei tähenda seda, et laps saabki koha vähemaga rahulikult elatud. Eks siis jälle see, kes kasvatab, peab rohkem rabama ja vaatama, kuidas hakkama saada. Ei muutu need lapse kulud mingi imenipiga pisikeseks, kui isa teatab, et tema saab maksta ainult näiteks 50 eurot.

Just, ega endale mul ei kulugi suurt midagi – söök, hügieenitarbed, meelelahutus, vähel harva riided. Lapsele kulub ikka oluliselt rohkem, sest tal pole ju ajaga mingeid varusid tekkinud ja kasvab kogu aeg ka.

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Inimestele ei saa tänapäeval enam uudisena tulla see, et kui saad lapse, siis selle lapse peale kulub ka raha, nii siis kui perena koos elad kui ka pärast lahutust.

Niiet pole vaja riiki küll süüdistada, kui lapsi on sinna-tänna huupi eostatud.

Üllatusena tuleb see, et peale lahkuminekut kasvavad lapse(laste) kulud rohkem kui 50%.

Ma arvan (nagu ka Kägu 10:00 kirjutas), et nendele isadele, kellelt elatist kohtutäituriga välja mõistetakse, kasvasid laste kulud pärast lahkuminemist mitte 50%, vaid 5000%. Oh imet – selgus, et laps ei olegi ema tasuta hobi!

+9
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas keegi, kelle arvates lapse peale kulubki 600 € kuus selgitaks, kuidas tulevad omadega välja umbes pooled Eesti lapsevanemad. Kas nad valetavad, näljutavad oma lapsi, saavad ümbrikupalka vmt.?
Teiseks oleks need väited tõsiseltvõetavamad kui need inimesed oleks suutelised ümber lükkama kõik viimasel ajal sel teemal tehtud uuringud. Mitte ükski uuring ei ole kinnitanud kägude hulgas levinud seisukohta, et keskmisele lapsele kulubki 600 €/ kuus (ja jääb veel puudugi).
Hetkel tundub, et tegemist pigem kibestunud inimestega kes lahkumineku tõttu soovivad endise elukaaslase elu võimalikult ebamugavaks teha. Või siis kirjutavad ka osa endi kuludest külma kõhuga lapse arvele (ise elaks ju kuuse alla aga lapse tõttu peab omama kolmetoalist korterit jne.).
Mis puudutab rahalisse panustamisse siis maksin koos elades kõik arved v.a. ex-i telefoniarved. Kuna ka hetkel peres laps kes käib nii trennis kui huviringis siis on mul arusaam nendest kuludest siiski olemas.

+5
-11
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas keegi, kelle arvates lapse peale kulubki 600 € kuus selgitaks, kuidas tulevad omadega välja umbes pooled Eesti lapsevanemad. Kas nad valetavad, näljutavad oma lapsi, saavad ümbrikupalka vmt.?

Teiseks oleks need väited tõsiseltvõetavamad kui need inimesed oleks suutelised ümber lükkama kõik viimasel ajal sel teemal tehtud uuringud. Mitte ükski uuring ei ole kinnitanud kägude hulgas levinud seisukohta, et keskmisele lapsele kulubki 600 €/ kuus (ja jääb veel puudugi).

Hetkel tundub, et tegemist pigem kibestunud inimestega kes lahkumineku tõttu soovivad endise elukaaslase elu võimalikult ebamugavaks teha. Või siis kirjutavad ka osa endi kuludest külma kõhuga lapse arvele (ise elaks ju kuuse alla aga lapse tõttu peab omama kolmetoalist korterit jne.).

Mis puudutab rahalisse panustamisse siis maksin koos elades kõik arved v.a. ex-i telefoniarved. Kuna ka hetkel peres laps kes käib nii trennis kui huviringis siis on mul arusaam nendest kuludest siiski olemas.

Kas kõigil täiskasvanutel kulub ka ühepalju raha? Ilmselt mitte, eks. Miks siis laste peale peaks kuluma? Ühe peale kulub 60, teise peale 6000 eurot kuus. Ikka sõltuvalt vanemate elatustasemest.

+3
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas kõigil täiskasvanutel kulub ka ühepalju raha? Ilmselt mitte, eks. Miks siis laste peale peaks kuluma? Ühe peale kulub 60, teise peale 6000 eurot kuus. Ikka sõltuvalt vanemate elatustasemest.

Loomulikult mitte. Kui on võimalik võib ka miljoni kuus kulutada. Probleem on ikkagi selles, et meie miinimumelatis on lähemale 2x kõrgem kui Soomes ja keskmine palk üle 2 korra väiksem kui Soomes. Ainult perekooli käod ei näe siin probleemi ja isegi miinimumpalgaga “kulutavad” lapsele 600 € kuus.

+6
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Probleem on ikkagi selles, et meie miinimumelatis on lähemale 2x kõrgem kui Soomes

Probleem ei ole üldse selles, et meie miinimumelatis onsuurem kui Soomes, vaid selles, et meil Eestis arvatakse, et oma lastele ei pea üldse sentigi rohkem maksma kui miinimum. Teise vanemaga elavad lapsed ei ole justkui enam üldse lahus elava vanema rida ja üleüldse need lapsed elagu kerjustena. Sest kuidas teisiti põhjendada seda, kuidas aina viidatakse sellele, et toime saaks ikkagi tulla palju vähemaga ja riideid tuleks osta kaltsukast ja eluaseme puhul on liialdus see, kui üksikvanem ütleb, et korter koos lapsega elades peab olema suurem ja üldse palju see kapsas ja kaalikas siis ikka maksab ja nutitelefoni pole üldse vaja, kõlbab ka vana nupukas, või veel parem – saab ilma hakkama. Jne jne jne. Selles on probleem, et lastele ei soovita üleüldse mitte midagi maksta, aga kui hädapärast midagi peab maksma, siis olgu see summa nii pisike kui veel võimalik, kindlasti mitte mingi normaalne elatustase, vaid ikka miinimumide miinimum.

Ja ma kordan veel kord – Eestis võib täiesti rahulikult notari kaudu kokku leppida ka mingis teises summas, ka niisuguses, mis on miinimumist väiksem. Ja seda miinimumi saab ka kohtus vähendada, kui sa ära tõestad, et sa pole mitte kuidagi võimeline oma lapsele raha maksma.

Paraku enamasti ei ole asi mitte selles, et isa ei oleks võimeline seda raha maksma, vaid selles, et kohe üldse ei taha mitte midagi maksta. teiste võlgadega sama lugu, tore on laenata, aga kui tagasimaksmiseks läheb, siis eriti nagu ei taha. Millele loodetakse, seda ei tea. Ja nii need kohtutäiturid kaela sajavadki.

+6
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Probleem ei ole üldse selles, et meie miinimumelatis onsuurem kui Soomes, vaid selles, et meil Eestis arvatakse, et oma lastele ei pea üldse sentigi rohkem maksma kui miinimum.

Kui kehtiv miinimumelatis võimaldab koos riigipoolse toetusega lapsele keskmise elatustaseme ilma teise vanema omapoolse panuseta, siis on üle selle maksmise vajadust tõesti keeruline põhjendada. Seda enam, kui vastava summa maksmise võimekus eeldab selgelt üle keskmise sissetulekut, mida saavad ilmselgelt vähem kui pooled palgateenijad.

Teise vanemaga elavad lapsed ei ole justkui enam üldse lahus elava vanema rida ja üleüldse need lapsed elagu kerjustena. Sest kuidas teisiti põhjendada seda, kuidas aina viidatakse sellele, et toime saaks ikkagi tulla palju vähemaga

Teisiti saab seda põhjendada korduvate vastavate uuringutega, kus selgelt detail haaval on laste kulusid kalkuleeritud ja tegelikuses tehtavate kuludega võrreldud. TÜ RAKE viimane uuring ei arvutanud välja mitte laste minimaalset kulu, vaid keskmise ja esitas oma soovitused lähtuvalt keskmisest. Teie lapsed ei pea elama kaltsudes, kui nad saavad koos teie osalusega elada keskpärastes tingimustes. Küsimus on selles, et te ei taha omalt poolt lastesse panustada. Te tahate, et teie vaev kinni makstaks. Te tahate oma lastele tähelepanu pööramise eest palka saada. Või vähemasti, et keegi teine kõik kulud ise kannaks.

Eestis võib täiesti rahulikult notari kaudu kokku leppida ka mingis teises summas, ka niisuguses, mis on miinimumist väiksem.

Notaris sõlmitud lepingut on aga majandusolude muutumisel või nende muutumist ette nähes märgatavalt raskem muuta, kui kohtu määratud elatist. Ei saa lihtsalt kohtusse pöörduda, et ma ei jaksa maksta, määraku väiksem summa. See on võlaõiguslik leping ega lähtu vaid perekonnaseadusest. Notaris sõlmitud lepingut on ka väga raske muuta, kui majanduslike olude muutumist ei ole. Kui lihtsalt selgub, et summat on lastud kasvada maksja palgast kiiremini ja see ületab juba mõnd aega laste vajadusi ning teine osapool on lasknud rahumeeli lahuselaval vanemal üksi kõiki kulusid kanda, mille ühises kandmises on kokku lepitud.

+4
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui kehtiv miinimumelatis võimaldab koos riigipoolse toetusega lapsele keskmise elatustaseme ilma teise vanema omapoolse panuseta

Ere näide sellest, et inimesel puudub absoluutselt igasugune arusaam sellest, kui palju raha lapsele eluks vaja on. KESKMIST ELATUSTASET see riigipoolne miinimumelatis kohe kindlasti ei võimalda.

Ja too uuring oli üleüldse naljanumber, reaalse eluga seos puudus. Vaatasin isegi seda uuringut ja imestasin, mis inimesed need on, kes sellise “uuringu” läbi viisid.

+3
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ere näide sellest, et inimesel puudub absoluutselt igasugune arusaam sellest, kui palju raha lapsele eluks vaja on. KESKMIST ELATUSTASET see riigipoolne miinimumelatis kohe kindlasti ei võimalda.

Minu isklik arusaam ei puutu asjasse. Minu väide tugineb pädevate inimeste koostatud pädevale uuringule.

Ja too uuring oli üleüldse naljanumber, reaalse eluga seos puudus. Vaatasin isegi seda uuringut ja imestasin, mis inimesed need on, kes sellise “uuringu” läbi viisid.

Tee parem või näita välja mõni parem. Kuni sul üht või teist ettenäidata ei ole, on su arvamus vaid täpselt see – sinu enda küüned-enda-poole arvamus. Ei midagi enamat.

+6
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 48 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Masendu tuleb peale: probleemid tööjõuga