Teema: Masendu tuleb peale: probleemid tööjõuga

#3534191:

Minu isklik arusaam ei puutu asjasse. Minu väide tugineb pädevate inimeste koostatud pädevale uuringule.

See uuring ei saa kuidagi pädev olla, mis väidab, et 270€ eest on võimalik lapsele tagada keskmisele elatustasemele vastav elustandard.

Kui 270eurot lapse kohta tagab keskmise elustandardi, siis täiskasvanu keskmine elustandard on sellega vähemalt samal pulgal. Ei vaja see täiskasvanu ju sugugi mitu korda rohkem või mitu korda kallimaid vahendeid. Nii et kui isale jääb palgast kätte 270 eurot, siis on tal keskmine elatustase tagatud. Pädev uuring ütleb nii.

Lapse rahalised kulud ei ole täiskasvanu kuludest väiksemad lihtsalt seetõttu, et ta on pealtnäha väiksem. Eriti veel, kui me ei räägi mingist absoluutsest miinumumist, vaid suisa keskmisest tasemest.

#3534509:

Kui vanem vajab liiklemiseks autot, siis lapse lisandumisel leibkonda ei teki vajadust kahe auto järele, vaid suureneb murdosa võrra vajadus olemasoleva sõiduki kütuse ja kuluosade järele.

Aga kui vanem ei vaja liiklemiseks autot? Ilma igasuguse naljata on meie peres auto puhtalt lasteaialaste jaoks ja mina olen ennde autojuht – meie ise ja ka teismelised liiklevad ühistranspordiga. Sellisel juhul siis tuleb elatisse arvestada kõik auto kulud, eksole?

#3534657:

Ilma igasuguse naljata on meie peres auto puhtalt lasteaialaste jaoks ja mina olen ennde autojuht – meie ise ja ka teismelised liiklevad ühistranspordiga.

Teie elukorraldus on lihtsalt erand, mis kinnitab reeglit. Riiklikul tasandil üldistusi tehes ei saa sellist erandit võtta reegliks, mille järgi kõigile teistele kodanikele seadusega kohustusi määrata.

#3534704:

See lisatuba sul siis oles ka ilma mööblita, seinavärvi/tapeedita, vaipadeta jne? kui vaadata üürihindu, siis 1 ja 2-toaliste üürisummas on vahe pigem 100 eurot, kui otsida kõige odavama otsa kortereid (aga nende puhul me ei saa küll rääkida mingisugusest “keskmisest”) Kui me vaatame 1 vs 2 toaliste korterite müügihindu, siis ei saa mingist 50€ sammust ammugi rääkida.

See lisatuba on ka ilma toasussideta. On see lisanduv summa pigem 50€ või 100€ sõltub ilmselt asulast ja linnaosast. Fakt on aga, et ühe toa võrra suurem eluase ei lähe maksma kaks korda suuremat summat.

#3534704:

Kõikide nende uuringute viga on see, et need on puht hüpoteetilised ja teoreetilised.

Arutluse all olev uuring ei ole mitte hüpoteetiline, vaid statistiline. Enne selliste väidete tegemist vaata korra selle uuingu lõpparuandesse sisse. Seal on uuringu meetod kirjas ja kirjeldatud kuidas uuringut läbi viidi, millistele andmetele tugineti.

#3528027:

Huvitav, kas võlglane olla on hea tunne? Või miks nad tahavad sellises olukorras olla?

Ega teise Eesti elu ei peagi normaalsele kodanikule arusaadav olema.

#3534509:

#3534388:
#3534191:
Minu isklik arusaam ei puutu asjasse. Minu väide tugineb pädevate inimeste koostatud pädevale uuringule.

See uuring ei saa kuidagi pädev olla, mis väidab, et 270€ eest on võimalik lapsele tagada keskmisele elatustasemele vastav elustandard.

Kui 270eurot lapse kohta tagab keskmise elustandardi, siis täiskasvanu keskmine elustandard on sellega vähemalt samal pulgal. Ei vaja see täiskasvanu ju sugugi mitu korda rohkem või mitu korda kallimaid vahendeid. Nii et kui isale jääb palgast kätte 270 eurot, siis on tal keskmine elatustase tagatud. Pädev uuring ütleb nii.

Lapse rahalised kulud ei ole täiskasvanu kuludest väiksemad lihtsalt seetõttu, et ta on pealtnäha väiksem. Eriti veel, kui me ei räägi mingist absoluutsest miinumumist, vaid suisa keskmisest tasemest.

Mis näitab, et sa ei ole isegi mitte vaevunud uuringu kokkuvõttega tutvuma. Uuringus on selgelt öeldud, et tuvastatud kulud on summa, mis lisanduvad sellele, mis vanem endale kulutab, et tagada ka lapsele samaväärsed elutingimused. Näiteks: kui vanem kulutab endale eluaseme tagamiseks 250€ ja kommunaalidele jms 90€,

Ma olen seda juba ma ei tea mis ajast rääkinud. Lapsega seotud kulud peaksid olema ikka need konkreetsed summad, mis lapse saades lisanduvad. Võtame suvalise näite. Mul 2 toaline korter, mille eest maksan pangalaenu 500 eurot. Leian mehe, saame lapse, elame minu korteris. Mees kolib välja, laps saab oma toa, ise magan diivanil. Kui palju on lapse eluasemekulud, mis mul lapse saamisega tekkisid? Praeguse seaduse järgi on 250 eurot, millest lapse isa peab maksma 125 eurot. Aga tegelikud kulud on 0. Lapse isa maksab lihtsalt 1/4 mu pangalaenust kinni.

Enamus inimesed siiski ei üüri 1 lapse saades suuremat eluaset. Paljudel on näiteks enne laste saamist maja ehitatud, kus ruumi lahedalt, mõni on saanud päranduse või kingituse jne.

Aga ok, võtame siis näite, kus ma vahetan oma 2-toalise 3-toalise vastu. Nagu üks ennist mainis, siis hinnavahe on väike. Ütleme et see 3 taoline maksab siis 600 eurot kuus. Palju on lapse eluasemekulu ehk kui palju rohkem kulub mul eluasemele kui mul kulus ilma lapseta? 100 eurot eks. Aga seaduse järgi kuluvat mul tegelikult hoopis 300 eurot. Kus on loogika?

Võtame järgmise näite. Elan korteris, mille ema mulle kinkis. Ehk siis, laenu ega üüri ma ei maksa. Kui suur on lapse eluasemekulu? Seaduse järgi on see 50% analoogse samas piirkonnas asuva korteri üürihinnast. Ehk kui mu naabritel on üür keskmiselt 500 eurot kuus, siis minu lapse eluasemekulu on ka seaduse järgi 250 eurot kuus. Aga no ma ju ei maksa seda summat! Lahuselav vanen peab maksma. Mille eest, jääb arusaamatuks. Kuhu see raha läheb, on ka selgusetu.

Kägu kes väitis, et uuring on hüpoteetiline, mõtle nüüd veidi minu näidete peale ja saad isegi aru, et hoopis seadus lähtub hüpoteesidest, mis enamus juhtudel paika ei pea. Tapeet jms on aga üldse teine teema, neid ei arvestata eluasemekuludeks.

Ja siis on veel need kommunaalid. Kui ma maksan keskkütte, elektri, vee ning prügiveo eest, siis milline neist kuludest lapse saamisega kahekordistub? Seaduse järgi loomulikult need kõik. Mis sest, et küttekulu ei sõltu üldse sellest, kui palju inimesi korteris elab. Aga seaduse järgi see muidugi kahekordistub hoobilt. Mil moel, jääb arusaamatuks. Aga las lahuselav vanem maksab. Ma ei teagi, kas see on naljakas või siiski mitte.

Reaalsus on see, et eluasemekulud “moodustavad” kõige suurema osa elatisest. Harjumaal elavad inimesed maksavad ca 600 eurot kuus eluaseme eest, sellest 300 on siis lapse kulud. Ja nii kulub loomulikult miinimumelatis ilma priiskamata ära. Ainuke jama on, et mõni ei maksa eluaseme eest sentigi, mõni ei maksa lapse saamise tõttu senti rohkem, kui ta maksis enne, mõni maksab ehk 100 eurot rohkem, kui enne. Aga 300 rohkem ei maksa keegi, ainult seadus ütleb, et maksab ikka küll.

Ma tahaks küsida, et kust see Soome müstiline miinimumelatis võetud on? Soomes pole miinimumelatist. Elatise tasumist reguleeriv seaduse säte on Soomes samasugune nagu meil, ainult et seda kohta, kus on kirjas, et elatis ei või olla väikse kui x, Soomes pole. KELA poolt makstav summa, mida makstakse siis, kui lahuselav vanem ei maksa, ei ole miinimumelatis, vaid see on sama, mis on meil elatisabi.

Ma ütleks, et meie riigi elatiseteemas on mitu asja valesti. Esimene on eeldus, et mõlemad vanemad panustavad rahaliselt võrdselt. Seadus seda küll ei ütle, ütleb, et vastavalt lapse vajadustele ja vanemate võimalustele (täpset sõnastust ei hakka praegu telefonis toksides otsima). Ehk siis kui üks saab miinimumi ja teine kaks keskmist, siis rikkam vanem peaks ikka lõviosa lapse kuludest katma. Teine viga on see, et jagatakse kulud kooselava vanema ja lapse vahel kaheks, mitte ei lähtuta kuludest, mis lapse lisandudes juurde tulevad. Aga kõige suurem absurdsus on väga suur MIINIMUMelatis, millest väiksemat summat mõistetakse välja erandkorras. Praegu kohtus asja sisulist arutelu ei toimu. Normaalne oleks miinimumelatis, millest väiksemat välja ei mõisteta, 1/4 miinimumpalgast, tegelik summa peaks sõltuma lapse senisest elatustasemest (aga kui laps on nt harjunud neli korda aastas palmi all käima, siis ei pea ta neid reise tulevikus ette võtma miinimumpalgalise kooselava vanemaga, vaid võib seda koos rikkurist vanemaga teha), vanemate võimalustest ja mõistlikkusest (kui laps jääb koos miinimumpalgalisega elama, siis teine vanem ei pea kinni maksma sama head elamispinda, kui perel varem oli).

Nende inimestega on nii, et las see sugulane sul annab teada töötukassale, et näe, pakkusin tööd, aga nad ei võtnud vastu, sest tahtsid mustal tkätte saada. kaotavad siis need töötud oma ravikindlustuse nagu niuhti, kui keelduvad sobivast tööst sellisel põhjusel 🙂

Ma arvan, et tegelikult ei hooma ei riigikogu liikmed ega kohtunikud, kui suur summa on tavalise inimese jaoks pool miinimumpalka. Riigikogu liikmed ja maakohtu kohtunikud saavad mõlemad üle 4300 € palka, ringkonnakohtunikud rohkem ja riigikohtu kohtunikud veel rohkem. Kui oled aastaid sellise sissetulekuga olnud, siis lihtsalt ei hooma, et mediaanipalka saaval perekonnal ei ole võimalik ühe lapse ülalpidamiseks kulutada ühte miinimumpalka ja seega pole ka õigustatud poole miinimumpalga suuruse elatise rutiinne väljamõistmine hoolimata sellest, kui suur on sissetulek.

#3535237:

#3535162:

Ma ütleks, et meie riigi elatiseteemas on mitu asja valesti. Esimene on eeldus, et mõlemad vanemad panustavad rahaliselt võrdselt. Seadus seda küll ei ütle, ütleb, et vastavalt lapse vajadustele ja vanemate võimalustele (täpset sõnastust ei hakka praegu telefonis toksides otsima). Ehk siis kui üks saab miinimumi ja teine kaks keskmist, siis rikkam vanem peaks ikka lõviosa lapse kuludest katma.

Vanemate igas mõttes võrdsed kohustused tulenevad PKS §116-st. Kohustuste proportsionaalsus tuleneb PKS §105-st, aga see võtab lisaks sissetulekule arvesse ka vanemate varalise seisundi. Väike palk üksi ei ole piisav põhjus suurema koorma teise kaela veeretamiseks. Kui vara jagunes lahutusel võrdselt, siis on vanematel võrdne varaline seisund ja võrdsed kohustused laste ees sõltumata järgnevast sissetulekust.

Muuseas peab ka lastega elav vanem eraldi põhjendama, miks peaks tema poolt lastele võimaldatavat ülalpidamist vähendama alla seadusega määratud määra. See et lahus elav vanem on rikas ei võta lastega elavalt vanemalt kohustust neid ülal pidada. Ehk seaduse seisukoht paistab olema, et kumbki vanem võimaldab lastele küll ülalpidamist proportsionaalselt vanemate varanduslike seisunditega, kuid kumbki mitte vähem kui miinimumi, ilma selleks kohtult eraldi luba taotlemata (või omavahel vastavat kokkulepet sõlmimata). Vaata näiteks kohtulahendi 2-16-135/95 punkti 11.6 (https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-16-135/95).

Kõik kohustused on võrdsed, ka laste eest hoolitsemise kohustus. Kui üks vanem teeb suurem osa hoolitsemisest, on õiglane, kui teine panustab rohkem rahaliselt.