Laps saab kohe 3a-ks ja andsin nõusoeleku, et lähen tööle. Enne seda nii tahtsin minna, kuid nüüd jõudis kohale et nüüd ma peangi iga päev tööl käima ja puhkus tuleb ei tea kuna. Reisile ei saa minna kui hing ihaldab, suvel vt kuidas puhata saad…enne oli terve suvi vaba…nukker.
Jagan sama arvamust, olen nüüd juba 3 kuud tööl käinud ja kuidagi ei suuda sellega harjuda. Tahaks ikka lastega kodus olla, käia nendega kelgutamas ja möllamas. Kahjuks saan seda nüüd teha vaid nädalavahetustel.
ma arvan, et igaühele meeldiks aastaringselt kodus puhata.
Minul jälle laps 3ne ja pisem 1,5, masendus on peal, tahaks niiiii tööle saada, mõlemad haiged praegu- välja ei saa, ei jõua enam kodus istuda, kuigi tean et ka töö ja laste vahel on ennast veel raskem jagada… Aga hirm on ka tuleviku ees, kuna vanasse kohta enam tagasi ei saa, kuidas on võimalik leida tööd, kaua veel koju jääma peab jne…
Mina jälle nii rõõmus, et jälle ometi tööle sain. 3 aastat kodus läks muidugi lennates, aga see muutus juba väga üksluiseks.
ei tea- mulle nt ei meeldiks aastaringselt puhata. olen nüüd 1,5a lapsega kodus olnud. meil on perefirma ja olen ka siiani veidike tööasju teinud. kuid nüüd otsustasin, et hakkan paar kolm korda nädalas töö juures käima. tunnen, et siis saan ka vahepeal täiskasvanud inimestega suhelda ja kodus on lastega möllamiseks hoopis rohkem jaksu ja tahtmist. muidugi töö peab meeldima ja mulle meeldib.
minule oli see õnnistus, kui sain tööle – et selleks et lõunajal maniküüri või poodi lipata ei peagi pead murdma, kuhu laps jätta. Et saad hommikul kenasti riidesse panna, meikida ja istuda koos inimestega, kes ei räägi lapse kakast ja vankrite omapärast.
Lapsed on mulle kallid – aga pea 3 aastat kodus olla on ikka väga rutiine.
[small]kahevahel kirjutas:[/small]
[tsitaat] Kui lapsed juba nii suured, et väiksem on kolm, siis juba on kodus täitsa lustlik olla.
Need viimased paar kuud on tõesti mõnus olnud. (lapsed harjutavad lasteaeda, kodus on vaikusehetki) Ei tahaks minna. Aga kui uuesti otsast peaks hakkama, siis titega koju enam ei jääks.
[/tsitaat] täpselt minu mõtted 🙂
ka mina vihkan tööd. olen kohe selline laisk. kui raha oleks siis ei töötaks ühte päeva ka mitte.
Kodus olijal on lihtsalt niivõrd teine rütm ja seetõttu osadele see tööl käimine ei sobi. Ehk siis kui vaja tehakse midagi poole ööni ja kui valmis siis puhatakse. Pingutakse millegi nimel nädalaid ja siis võetakse kohe nädal puhkust. Mind ennast häirib näiteks see, et pean peale 8 tundi töölt äratulema. Tahaks valmis teha ja siis tulla, aga ei saa :):)Sunnitakse vahet pidama. Nii et kui see kodus olemine ikkagi sobib ja koduses rütmis töötegemine, noo leidke midagi saab kodus teha. Või osaliselt kodus teha. Ühele osale inimestest on see \”omas rütmis tiksumine \” väga väga oluline. Teistele meeldib jälle range päevaplaan. Ja mõlemad on elustiilid ja \”omas rütmis tiksumine\” ei tähenda sugugi ainult igavest puhkust.
Õudne lugeda…noored inimesed, kes peaksid veel julgelt 30-40 aastat tööd tegema, on masenduses töötegemisest! Ärge siis imestage, miks meestel armukesed on!
Muud ei oska soovitada, tehke uus laps või lööge mees majast välja, pange perekooli foorumisse küsimus \”Kust leida elatisblanket\”… pidi jälle mõned aastad edasi aitama!
Minus tekitab see õudust, et nüüd peangi pensini pea iga päev tööl käima. Noh, närused vabad päevad on, aga midagi nii toredat enam oodata pole (lapse sündi mõtlen). Elu möödubki tööl, brrr…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Laps saab kohe 3a-ks ja andsin nõusoeleku, et lähen tööle. Enne seda nii tahtsin minna, kuid nüüd jõudis kohale et nüüd ma peangi iga päev tööl käima ja puhkus tuleb ei tea kuna. Reisile ei saa minna kui hing ihaldab, suvel vt kuidas puhata saad…enne oli terve suvi vaba…nukker.[/tsitaat]
Aga pane kiirelt uus laps hakkama!
Tekkis küsimus, et kas keegi teeb ka tööd, mis talle meeldib? Mulle minu töö näiteks meeldib, kuigi palk võiks suurem olla. Ja töö kõrvalt hobiga tegeleda ka tore…Tööle minekuni veel üle aasta aega ja võibolla kui see koht käes, ehmun ka ära,aga praegu mõtlen küll, et kodus on niiiiiii igav (kuna hobiga ka hetkel tegeleda ei saa):D
Mul ka laps paari kuu pärast kolmene.Peaks tööle minema aga ei taha kuidagi, see töö tekitab stressi ja on vastumeelne.Nüüd jälgin meeleheitlikult töökuulutusi, et saaks ometi veidi meelejärele oleva töö.
Iseenesest päev läbi lapsega kodus olla on ka üliväsitav, käiks pigem ikka tööl(aga seal kus meeldib ja stressi pole)
sest hobi korras restaureerin mööblit, aga 3 kuu vanuse kõrvalt ei ole mugav seda teha, sest poja sööb sageli ja magab lühikest aega, seega ei saa eriti töösse süveneda, kui juba peab jälle lapse juurde jooksma 🙂
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Õudne lugeda…noored inimesed, kes peaksid veel julgelt 30-40 aastat tööd tegema, on masenduses töötegemisest! Ärge siis imestage, miks meestel armukesed on!
[/tsitaat]
Ee… kus siin see seos on? Et mida töökam ja karjäärihimulisem naine, seda väiksema tõenäosusega võtab mees armukese? Kui üldse, siis on vastupidi. Mees, kelle naine on kodune, hoiab kõik korras, teeb häid sööke, võtab kõik majapidamiskohustused enda peale ja on alati puhanud ja heas tujus, on ilmselt oma koduse elu ja perega rohkem rahul kui mõne töönarkomaani abikaasa.
Mitte et ma ise Kinder-Küche-Kirche elustiili jäägitult pooldaksin.
Tohoh, lastega kodus passimine pidi ju hullult väsitav olema. Siit muud lugeda ei saagi, kuidas naised kodus pikisilmi ootavad, millal mees töölt jõuab, et siis neile puhkust annaks paar tundi.
Nüüd tuleb hoopis vastupidine välja, et tegelt pole kodus lebotamisel häda midagi ja tööl käia on veelgi hullem…
Mul käsil viimast korda olla lapsepuhkusel. Rohkem kunagi enam ei plaani ette võtta ja seega tuleb seda aega nautida. Samas on nagu luuseri tunne ka, et ma ei tõmble ega tee midagi, et raha teenida. Pean sundima ennast mõtlema, et vot, mul on antud aeg olla kodus ja seda ma ka kasutan mõnuga ja ma ei tõmble. Aga hea tujus koguaeg ma ikka olla ei oska. 1a juba kodus oldnud.
Aga lohutus töölkäimiseks on, et abikaasa on ka seal samas tööl ees ootamas.
Aga tee uus titt, teemaalgataja. Tee kohe mitu. Ja ära siis unusta vingumast, et ikka riik ei toeta lapse saamist ja kuidas ikka ainult mehe palgast saab pere ära elada. Ega provvat ei saa tõesti tööle sundida kui provva ei taha.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]ka mina vihkan tööd. olen kohe selline laisk. kui raha oleks siis ei töötaks ühte päeva ka mitte. [/tsitaat]
mina kah ei käiks tööl, kui pappi kuskilt niisama saaks.
Esimese lapsega ei suutnud ma isegi dekreedi lõpuni kodus olla, vaid tahtsin tööle tagasi (ja läksingi). Teise lapsega üritan ikka kauem kodus olla.
Mulle meeldib mu töö. Tööl olles saan kodustest muredest puhata (kui ära olen, on kõik mehe õlul).
Kodus istudes tundsin, et mandun. Võisin terve päeva mitte midagi teha. Ei viitsinud end hommikul voodist tõustes enam riidessegi panna. Kodutööd olid ka sageli tegemata (milleks pingutada, kui homme on ka vaba päev jne).
Põhjus masenduseks on täitsa olemas. Mina sain selle tõttu hakkama hirmsa tembuga – keeldusin tööle tagasi minemast ja hakkasin ettevõtjaks. Kooli läksin ka. Eks ta jama vähe ole rahaliselt, aga kodus on nii mõnus ja lapsed saan kergesti koju jätta, nad mul mängivad ilusti ja saan tööd teha.
Ma saan nagu teemaalgatajast aru. Laste sünd võib väga vabalt aidata jõuda äratundmisele, et ka tööelu vajab mingit muudatust, selmet samasse kohta sama laua taha naasta. Minu lapsed pole veel 3-aastased, kuid töösuhe endise tööandjaga lõppes (õnneks). Teen nüüd küll sama tööd, kuid mulle sobival ja meeldival viisil ise ettevõtjana. Kusjuures, heheee…mu endine tööandja on minu klient:) Aga mitte mingi väega poleks ma suutnud jätkata oma vanas töökohas – samad inimesed, samad teemad iga päev, samas kuubikus passimine. Nüri.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tohoh, lastega kodus passimine pidi ju hullult väsitav olema. Siit muud lugeda ei saagi, kuidas naised kodus pikisilmi ootavad, millal mees töölt jõuab, et siis neile puhkust annaks paar tundi.
Nüüd tuleb hoopis vastupidine välja, et tegelt pole kodus lebotamisel häda midagi ja tööl käia on veelgi hullem…[/tsitaat]
Ihihii – väga hästi öeldud.
Vastupidiselt teemaalgatajale olen mina nüüd mõned päevad juba tööl käinud ja nii-ii mõnus on. Tõeline puhkus! Keegi ei kisa, ei kakle – ma saan oma lõuna rahus ära süüa, nii et keegi ampsu ei nõua või \”seljas ei turni.\” Super!
Võib-olla see tuhin läheb pikapeale mööda, aga hetkel on küll väga hea tööl käia. Hoopis teine maailm.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
