Millised on järelkajad. Mida noored kodus eksamist rääkinud on? Kas oli lihtsam või raskem, kui varasematel aastatel? Endal plaan sügisel eksam sooritada.
Teema: Matemaatika riigieksam 5.06.2020
Oli nii ja naa. Kitas olla lihtne, no see ongi lihtne. Seda pole nagu sügavamat mõtet teha ka.
Aga laiaga pandi vinti. Sesmõttes, et raske. Paras andmine. Aga see eest huvitav, ei olnud igav lahendada.
Lai oli raskem kui tavaliselt, väidab reaalikas.
Hm, mingi reaalikas telekas just väitis, et lihtne, kartsin juba, et minu laps saab kehva tulemuse, sest tema ütles ka, et pigem raske, ebatavapärased ülesanded, mida varasematel aastatel pole olnud.
Hm, mingi reaalikas telekas just väitis, et lihtne,
Reaalikad õpivad ju sellist matet, mis on laiast kõvasti kangem. Kui neile ka raske tunduks, siis oleks midagi valesti. Nemad peaks lõdva randmega ja kinnisilmi neid seal sajale viskama.
Hm, mingi reaalikas telekas just väitis, et lihtne,
Reaalikad õpivad ju sellist matet, mis on laiast kõvasti kangem. Kui neile ka raske tunduks, siis oleks midagi valesti. Nemad peaks lõdva randmega ja kinnisilmi neid seal sajale viskama.
Aga justnimelt reaalikadki pidasid selle aasta matet keerulisemaks kui tavaliselt. Jajah, see ei tähenda, et nad ei osanud, aga keerulisem olevat kõvasti olnud. Harilikult saavad reaalikad mate lõpueksami palju varem valmis, seekord aga kulus kogu aeg ära. Eks keskmine hinne tuleb seal ikka 90+, higistada tuli selle nimel rohkem.
Ja minu arust uudistes ei öelnud mitte reaalikas, et eksam oli lihtne, vaid reporter ning sõnastus oli pigem, et “ei olevat raske olnud”. Ega raske ilmselt olnudki, aga raskem kui eelmiste aastate lõpueksamid (mida kõik lõpetajad on ju palju kordi läbi lahendanud).
Minu ema on gümnaasiumi matemaatikaõpetaja, parandab ka iga aasta neid riigieksamitöid (koostaja ei ole). Tema ei öelnud, et tavalisest raskem oleks olnud, vaid ütles, et esimene pool oli hästi lihtne — tehtav igaühele, kes veidigi õppinud on –, aga teine pool selekteeris väga hästi, kes on lihtsalt püüdlik õppija ja kes saab päriselt aru. Olevat olnud just sellised ülesanded, mis ei eelda mingit andekat ideed (nagu olümpiaadiülesanded), aga eeldavad sisulist arusaamist ja oskust eri valdkondi omavahel seostada. Talle meeldis.
PS. Minu arust absoluutselt iga aasta arutavad abiturientide vanemad siin Perekoolis, et “minu lapse ja tema õpetaja sõnul oli tänavu ikka tunduvalt raskem eksam kui eelmistel aastatel”. 🙂
Reaalkooli abituriendina võin öelda, et eksamiülesanded olid jõukohased ja ootuspärased. 1. osas tuli mitmetel viga tõenäosuses (Bernoulli valem), 2. osas integraalis (integraalide liitmine, tähelepanelikkus). Isegi kui kõik vastused on õiged, ei pruugi eksamil 100 p saada, sest olulisel kohal vormistamine ja mitme ülesande puhul ka kontrollimine.
Minu ema on gümnaasiumi matemaatikaõpetaja, parandab ka iga aasta neid riigieksamitöid (koostaja ei ole). Tema ei öelnud, et tavalisest raskem oleks olnud, vaid ütles, et esimene pool oli hästi lihtne — tehtav igaühele, kes veidigi õppinud on –, aga teine pool selekteeris väga hästi, kes on lihtsalt püüdlik õppija ja kes saab päriselt aru. Olevat olnud just sellised ülesanded, mis ei eelda mingit andekat ideed (nagu olümpiaadiülesanded), aga eeldavad sisulist arusaamist ja oskust eri valdkondi omavahel seostada. Talle meeldis.
Minu tavakooli laps rääkis sama. Esimene osa oli lihtne. Teine osa tundus talle lootusetult raske, nii et kirus, et tema küll neid teemasid ei õppinud. Ja nüüd on arutlemise koht, kas riigieksam peaks kontrollima õppekava läbimist või sinu emale meeldinud seoste loomise oskust ja üldist matemaatilist andekust.
Minu tavakooli laps rääkis sama. Esimene osa oli lihtne. Teine osa tundus talle lootusetult raske, nii et kirus, et tema küll neid teemasid ei õppinud. Ja nüüd on arutlemise koht, kas riigieksam peaks kontrollima õppekava läbimist või sinu emale meeldinud seoste loomise oskust ja üldist matemaatilist andekust.
Mis kasu on millegi teadmisest kui seda kuskl kasutada ei oska?
Esimene osa oli lihtne. Teine osa tundus talle lootusetult raske, nii et kirus, et tema küll neid teemasid ei õppinud. Ja nüüd on arutlemise koht, kas riigieksam peaks kontrollima õppekava läbimist või sinu emale meeldinud seoste loomise oskust ja üldist matemaatilist andekust.
esimene osa on alati lihtne. minu tavalises koolis käinud laps ütles ka, et esimene osa oli mega lihtne, ta tegi kõik õigesti. teine pool see-eest oli nii keeruline, et kokku sai ta punkte napilt üle riigi keskmise.
ilmselgelt peab eksam kontrollima peale äraõpitu ka keeurlisemates olukordades õpitu kasutamise oskust, muidu ei oleks ju kuidagi võimalik eristada keskmisi kuldpeadest.
Esimeses osas ju 4 lohutus ülesannet, et kes midagi ei oska, siis sealt nokib need 20 punni ikka kokku, et rahuldavat tulemust saada. Siis on juba mõned tegijamad ülesanded ja ongi kõik. Teine osa ongi ju raskem, seda näitavad juba ülesannete eest saadavad punktid. Kõik ei peagi 100 punkti saama, aga ülesandeid peab olema kõigile, nii nõrgematele kui ka tugevamatele.
Kes ütles siin, et ei ole olümpiaadiülesanded, ei tohigi olla, see ei ole ju olümpiaad, kus eriliselt õpilasi ettevalmistatakse.
Esimene osa oli lihtne. Teine osa tundus talle lootusetult raske, nii et kirus, et tema küll neid teemasid ei õppinud. Ja nüüd on arutlemise koht, kas riigieksam peaks kontrollima õppekava läbimist või sinu emale meeldinud seoste loomise oskust ja üldist matemaatilist andekust.
esimene osa on alati lihtne. minu tavalises koolis käinud laps ütles ka, et esimene osa oli mega lihtne, ta tegi kõik õigesti. teine pool see-eest oli nii keeruline, et kokku sai ta punkte napilt üle riigi keskmise.
ilmselgelt peab eksam kontrollima peale äraõpitu ka keeurlisemates olukordades õpitu kasutamise oskust, muidu ei oleks ju kuidagi võimalik eristada keskmisi kuldpeadest.
Kust need punktid juba tulid?
Kust need punktid juba tulid?
Ta ilmselt räägib mingist eelmisest aastast
esimene pool oli hästi lihtne — tehtav igaühele, kes veidigi õppinud on –, aga teine pool selekteeris väga hästi, kes on lihtsalt püüdlik õppija ja kes saab päriselt aru.
Tegin matemaatika riigieksamit kolm aastat tagasi ning siis oli väga imelik see, et esimene osa oli üpris raske, kuid teine osa oli naeruväärselt lihtne (kaotasin vaid ühe punkti mingi vormistusvea eest). Esimeses osas jäi mul aega puudu ning teises osas hoopis üle.
esimene pool oli hästi lihtne — tehtav igaühele, kes veidigi õppinud on –, aga teine pool selekteeris väga hästi, kes on lihtsalt püüdlik õppija ja kes saab päriselt aru.
Tegin matemaatika riigieksamit kolm aastat tagasi ning siis oli väga imelik see, et esimene osa oli üpris raske, kuid teine osa oli naeruväärselt lihtne (kaotasin vaid ühe punkti mingi vormistusvea eest). Esimeses osas jäi mul aega puudu ning teises osas hoopis üle.
Esimeses osas on lihtsamad ülesnded, baseeruvad enamjaolt kitsa matemaatika kursustele. Kui õppisid laia, siis võis juhtuda, et õpetaja eeldas, et laia matemaatikat õppinud noor teeb I osa ilma eraldi õppimata ära ja treenis II osa ülesandeid. II osa on tehniliselt keerukam, kuid aastaid ühesuguse ülesehitusega, st õpilasi on võimalik väga hästi treenida II osa ülesandeid kiirelt ja edukalt lahendama. Ju Sinu näite puhul toimus sama tegevus.
Minu noor kommenteeris, et “normaalne oli”
Pikemal pinnimisel lisas, et eks pärast punktide pealt näeb. Ja veel pikemal pinnimisel täpsustas, et kõik oli tehtav, kuid alati võib olla mõni vormistamise või tähelepanematuse viga. Tal jäi aega üle, sai tehtud ja lahkus eksamilt varem.
Põhimõtteliselt arvab, et saab oma eksamitulemustega TalTechi sisse küll.
Poiss ei ole reaalikas ega GAG-ist