niisiis..sain kaks päeva tagasi teada et mu vanaema on surnud…lisan siia,et me pole kunagi väga läbi käinud ja pole ta mind kunagi hoidnud ega midagi…väga väga vähe puutusin temaga kokku vaid lapsepõlves.ta polnud just kõige lahkem ja toredam inimene…aga see selleks..põhiline on siis see,et sain surmast teada ajalehest kaastundeavalduste järgi..surnud oli ta juba kolm päeva varem..mulle keegi teada ei andnud..isegi mitte mu isa kes temaga koos elas ja kellega ma ju suhtlen.onu ja tädid ka ei suvatsend mulle helistada…võtsin siis kätte ja helistasin ise isale et uurida ega tegu pole mingi nimekaimuga vms..ei,tõsi mis tõsi..läinud ta oligi…nüüd siis mõtlen kas minna homme matustele või mitte..kahju ju ikka et oma vanaema ikkagi ju…aga kutsutud pole ega midagi..kas peaksin ärasaatmisele ikka minema või surnuaeda?millise kimbu või pärja peaksin ostma?kas pean tädidele,onule ja isale kaastunnet ka seal avaldama?ma ei tea…pole kunagi matustel ise käinud …vanasti käisin küllkoos vanematega kuid nüüd pean ise minema..täitsa üksi..andke palun nõu
Teema: matused
Mitte midagi ei pea tegema, kellelegi kaastunnet ei pea avaldama. Tee kõik täpselt oma sisetunde järgi!
Kui mu isa õde ära suri, siis oli ta mulle ka selline kauge-kauge tädi. Jah, teadsin teda, aga me polnud lähedased. Sain teada samal päeval kui matused olid. Küsisin töölt vabaks ja läksin kohale. Mu isal on neli last. Päeval, kui ta oma õde mattis, olin kohal tema lastest ainult mina. Ma pole iialgi oma isa nii kössis ja longus näinud kui ta seal seisis. (Ma ei jõudnud õigeks ajaks, kuna ju sain viimasel hetkel teada, et matused.) Läksin siis sobival hetkel ta kõrvale ja lihtsalt seisin ta juures. Inimesed käisid avaldasid talle kaastunnet (ja mulle, sest ma olin ju isa kõrval). Mul oli neist kaastundeavaldustest ükskõik, ma tõesti ei \”kaotanud\” ju kedagi. Hiljem kui kõik läbi oli, tuli isa mind tänama selle eest, et ma kohale tulin. No loomulikult! Ta on minu isa. Ta on mees, kes mattis oma õde! Loomulikult lähen talle toeks.
Mida aeg edasi, seda rohkem tunnen vajadust, et matustele tuleb kohale minna. Mitte nende pärast, kes lahkunud, vaid nende pärast, kes leinama jäid.
Pärja/kimbu koha pealt niipalju, et kõigepalt on vaja teada kas on kirstumatus või mitte. Kui on krematooriumimatus, siis viid lõikelilled. Kui kirstumatus, siis kimp või pärg. Mingit nõuet ei ole, et milline see olema peaks. Vastavalt oma võimalustele tellid kas pärja( mis on kallim) või kimbu. Ka kimpude hinnaklass on 20-35¤.
Üldijuhul lisatakse ka leinalint aga kuna sa ei olnud vanaemaga lähedane, siis ei ole sel vist mõtet. Kuidas sa ikka kirjutad, et \”Kallist vanaema…\” Seega võid lasta lisada lihtsalt ühevärvilise ilma kirjadeta musta lindi.
Kaastunde koha pealt nii, et ise seal kohal olles tunned, kas tahad avaldada kaastunnet või mitte. Kombekohaselt avaldatakse lähedastele kaastunnet aga kui sa tunned, et ei soovi seda teha, siis tee oma sisetunde järgi.
Ärasaatmisele ja surnuaeda võivad ka need minna, keda kutsutud ei ole. Peielauda lähevad ainult kutsustud, sest seal on kohad arvestatud.
need matustele kutsumised käivad tavalised peielaua järgi ja tihti seabki see omad piirid. ärasaatmisele ja kalmistule võivad minna kõik soovijad.
see, kas võtad kimbu või pärja ja millise täpselt, sõltub ainult sinu soovidest ja võimalustest- võid tellida väga erilise pärja ja võid võtta ka lihtsalt mõne õie koos musta lindiga nt- tee täpselt nii nagu süda tunneb
Võid osta ka surnuaia juures loevatelt laudadelt mingi potilille. Ise käisin eelmisel nädalal matustel ja haarasin möödaminnes. maksis 3¤ Ei pea ostma 20+¤ kalleid kimpe. Eriti kui pole väga lähedane inimene.
Sa ei pea kellelegi kaastunnet avaldama, sa oled ise ju lähisugulane. Aga ära imesta, kui mõni võõras tuleb sulle kaastunnet avaldama.
Mina võtaks minnes kaasa kimbu ilusaid lõikelilli.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
