Teema: Matuste korraldamine

See ikka ei ole pereelu ja suhete teema ju?

#3841524:

Loodan, et postitan õiges kohas, aga eks matused ole ju ka suhete osa. Kuna vanem juba eakas siis tahan valmis olla, sest ega ju eal ei tea…Ühesõnaga soovin infot matuste korraldamise kohta – mis toimingud ja millistes asutustes peab läbi viima. Vanema soov on tuhastamine ja seejärel urni matmine. Kuidas saab taotleda hauaplatsi (pole nö pererahulat)? Palju keskmiselt matuste korraldamine maksab? Suured tänud, kes oma kogemusi jagavad!

sa selle leina teema juba tegid, milleks nüüd matuste teema?

#3841619:

Pigem tasuks vanema põlvkonnaga selgeks teha, kumb on see nö üritus, kuhu kutsutakse ärasaatjad – kas tuhastamisele eelnev kirstuvaatamine või hoopis tuha sängitamine. Kahte “pidu” pole mõtet teha.

Mu kogemus ütleb, et vanemale põlvkonnale on tuhastamise puhul olulisem ja traditsioonilisem ärasaatmine kabelis, kuna sellisel juhul kui on lahtine kirst nö jäetakse seal ees hüvasti. Noorem põlvkond/õnnetuse puhul enam tihti lahtise kirstuga matust ei tee (vaid on nt pilt kirstu peal). Kuid olen aru saanud, et vanem põlvkond hindab lahtist kirstu kuidagi rohkem. Kuna tõesti, tuhk saadakse sellisel juhul hiljem ja siis on enda valida, et kas tuhk matta ja/või millal – ei pea seda kohe tegema ja pigem tehakse seda pereringis. Ärasaatmine kabelis on justkui rohkem “päris” – antaksegi teada (nt surmakuulutustes), et lahkunu ärasaatmine toimub X ajal seal ja kõik, kes soovivad hüvasti jätta on teretulnud.

Tuha matmine on mõneti kõige mõttetum asi üldse, sest tegemist on puhta süsinikuga ja seal ei ole mitte ühtegi geeni ega ainet sellest inimesest. Kui surnukeha puhul maetaksegi inimest ennast, siis tuhk on mitte kui midagi.

Juba mitu aastat ei ole vaja mingit eraldi surmatunnistust, kõik käib haiglast või mujalt antud teatise alusel.

#3841582:

Teatise alusel, mille saite perearstilt või kiirabist või haiglast, tuleb Perekonnaseisuametist või kohalikust omavalitsusest tuua ametlik surmatõend, mis tuleb anda matusekorraldaja kätte, et korraldada matuseid.Saab teha ka avalduse matusetoetuseks.

Sul on ilmselt vananeud info. Tegelesin kodus surnud lähedasega sel kevadel.

Kui inimese surnuna leidsin, tuli kutsuda kiirabi, kiirabi fikseeris surma ja andis selle kohta paberi. Selle paberiga läksin lahkunu perearsti juurde, kes siis selle surmatõendi elektrooniliselt koostas ja mulle selle kohta paberi andis. Selle paberiga läksin matusebüroosse (samasse bürooosse, kes surma päeval surnul järel käis). Perekonnaesisuametisse või kohalikusse omavalitsusesse ametliku surmatunnistuse järgi minna ei olnud vaja, see on elektrooniline.Küll aga võid minna lahkunu elukohajärgsesse omavalitsusse ja seal teha avalduse matusetoetuse saamiseks, kui soovid.

räägi oma tulevase kadunukesega!!!  vanematel inimestel on enamasti selge visioon sellest, kuidas kuhu ja mismoodi neid matma peaks. sageli on kõrvale panud ka õiged riided ja raha matusteks.

minu vanaema tahtis endale kindasti kirstumatust, rätik pidi peas olema ja matta tuli ta oma mehe kõrvale. vanatüdrukust vanatädi tahab tuhastamist ja seda, et ta pannakse oma ema juurde, tal on seal isegi nurgake juba ette näidatud, kuhu urn matta. ämm soovis samuti saada tuhastatud ja ema kõrvale pandud ja kindasti kirikuõpetajat ärasaatmisel. minu emal on vist terve stsenaarium koostatud (koos menüü ja sobilike lauludega ning nimekirjaga, kes tohivad ja ei tohi ta matustele tulla ja mis käigil seljas peab olma). matuse raha muuseas on kõigil omal olemas (olnud).

Käisin hiljuti lähedase matusel ja selgus, et mõni asi võiks olla ka teada. Kirstu ees kantakse hauaplaati (kui on), kirstu ei kanna lähedased leinajad, nemad kõnnivad kirstu taga. Ja siis tulevad ülejäänud. Kirstu kantakse  kirikust/leinamajast  välja pärgade/kimpude spaleeri vahelt, siis peale lähedasi astuvad ülejäänud pärgade ja kimpudega lähedastele sappa.

Kui on kirjas, et palun pärgi ja kimpe mitte tuua, siis sobiv võtta üks lahtine valge õiega lilleoks, selle saab ilusasti hiljem kirstu juurde panna.  Kui on olemas hauaplats, siis saab toodud kimbud sinna viia, aga kui seda veel ei ole – siis on natuke keeruline.

Käisin ka venelaste matusel ja oli sümpaatne, et surnuaias pakuti pits viina koos väikse suupistega, esiteks on alati matusel jahe, teiseks ei tulegi kõik peielauda, vaid saavad siis kadunukuse mälestuseks pitsi võtta. Seal oli veel väike lauake üles pandud ja kandikutelt jagati napsi ja suupisteid.

#3842943:

#3842368:

#3842191:

räägi oma tulevase kadunukesega!!! vanematel inimestel on enamasti selge visioon sellest, kuidas kuhu ja mismoodi neid matma peaks. sageli on kõrvale panud ka õiged riided ja raha matusteks.

Inimesed, kellel on see selge visioon, teevad ise kindlaks, et see on asjaosalistele edastatud. Vaevalt sa oma vanaema, ämma ja ema juurde ühel hetkel pastaka ja pliiatsiga läksid küsima, kuidas nad maetud tahavad saada, ilma et sellest enne juttu oleks olnud.

Kui TA eakas lähedane seni sellest rääkinud pole, siis ma küll ei kujuta ette, miks peaks tema juurde küsima minema. Kui see teema südamel, oleks ammu räägitud. Kuna pole, siis lähedased ajavad asjad korda, kui aeg sealmaal.

Kahjuks on sageli nii, et kui inimene hakkab rääkima, et oma matustel tahaks ta… siis hakkab teine pool kätega vehkima ja seletama, et mis sa nüüd, sa ei hakka ju ometi surema, mis me sellest räägime, sa elad veel meid kõiki üle… Ja need jutud jäävadki rääkimata.

Jah, eks see ole raske teema ja mõni ei suuda leppida, et ta lähedane on suremas või mõtleb surmale. Saab muidugi kirja ka teha, aga kes teab, kas seda ka loetakse. Ja kindlasti on ka juhtunud, et neid nõudeid on eri põhjustel ignoreeritud, vahel pole selleks raha, vahel lihtsalt eri vaated või mingi mugavuseteema või eriti ekstreemsetel juhtudel on muutunud olude või surma asjaolude tõttu osa nõudeid võimatuks muutunud. Ja muidugi mõni ütleb, et kuidas sa ignoreerid kadunukese viimset tahet ja ega vast keegi ise seda kõva häälega ei räägigi, et ta nii tegi, kui ta just kiusu pärast nii ei teinud. Mina ise ei kavatse vähemalt praeguse seisuga enda matustele mingeid nõudeid esitada. Tehku mu laibaga, mis tahavad ja mis nende arust parim on. Aga võib-olla ma väga vanas eas või muidu surma lähenevat haaret rohkem tundes hakkan ei tea mis orkestreid ja spetsiifiliste lilledega matusepärgi nõudma, mine mind tea.

#3842974:

muidugi mõni ütleb, et kuidas sa ignoreerid kadunukese viimset tahet ja ega vast keegi ise seda kõva häälega ei räägigi

Minul on digiloos kirjas, et mu keha saab annetatud arstitudengitele õppimiseks pärast seda kui sealt kõlbulikud osad on eemaldatud.

Nii et kui mu omaksed tahavad mind mäletada, siis on neil see võimalus ilma mingite matusteta.

#3842898:

Käisin hiljuti lähedase matusel ja selgus, et mõni asi võiks olla ka teada. Kirstu ees kantakse hauaplaati (kui on), kirstu ei kanna lähedased leinajad, nemad kõnnivad kirstu taga. Ja siis tulevad ülejäänud.

Kena keik, aga kui lahkunu on eakas inimene, kelle ärasaatmisel ongi kõik mehed kas eakad, kehva tervisega või lähedased sugulased, mis siis? Mul isaga nii just juhtuski. Palgalised kirstukandjad? Ka üks võimalus, aga minu jaoks pigem halva maiguga ja kui ma oleksin mees, siis ma kannaksin iga kell ise oma isa kirstu, mitte ei telliks selleks raha eest võõraid. Tegelikult, kui aus olla, oleksin ma olnud ka tütrena valmis oma isa kirstu kandma, aga pelgasin teiste hukkamõistu. Ma saan aru, see komme on sellest, et leinajale ei taheta veel uut koormat panna, kuid minu jaoks oleks see, vastupidi, osa leinatööst. Nii et ei maksa pahaks panna, kui sa näed kedagi seda kommet eiramas – võibolla on neid sundinud olud, aga võibolla  on nad ühed neist, kes mõtlevad nii nagu mina.

#3843518:

#3842898:

Käisin hiljuti lähedase matusel ja selgus, et mõni asi võiks olla ka teada. Kirstu ees kantakse hauaplaati (kui on), kirstu ei kanna lähedased leinajad, nemad kõnnivad kirstu taga. Ja siis tulevad ülejäänud.

Kena keik, aga kui lahkunu on eakas inimene, kelle ärasaatmisel ongi kõik mehed kas eakad, kehva tervisega või lähedased sugulased, mis siis? Mul isaga nii just juhtuski. Palgalised kirstukandjad? Ka üks võimalus, aga minu jaoks pigem halva maiguga ja kui ma oleksin mees, siis ma kannaksin iga kell ise oma isa kirstu, mitte ei telliks selleks raha eest võõraid. Tegelikult, kui aus olla, oleksin ma olnud ka tütrena valmis oma isa kirstu kandma, aga pelgasin teiste hukkamõistu. Ma saan aru, see komme on sellest, et leinajale ei taheta veel uut koormat panna, kuid minu jaoks oleks see, vastupidi, osa leinatööst. Nii et ei maksa pahaks panna, kui sa näed kedagi seda kommet eiramas – võibolla on neid sundinud olud, aga võibolla on nad ühed neist, kes mõtlevad nii nagu mina.

Kirst on muideks raske kanda ja kui ei ole võtta 6-te kandjat, kes jaksaksid seda teha, siis olekski palgalised kandjad lahenduseks.

Minu ema suri veebruaris. Ja kuna oli koroona aeg, siis algselt ei olnud kindel, kas matustel osaleb piisavalt sugulasi, kes kannaks. Minu 3 poega ei oleks ka kuidagi kuue kandja mõõtu välja andnud.  Plaanisingi palgata kandjad. Seda siiski vaja ei olnud, kuivõrd tädide pojad (isa poolt suguvõsast, emal Eestis sugulasi ei ole) andsid teada, et tulevad ja me ei pea muretsema.  Nooremaid sugulasi tuli piisavalt, et said ka vahetustega kanda.

Oleneb ka asukohast, kus matused toimuvad. Linnades on tõenäoliselt lihtne – matusebüroo korraldab kõik.

Minul nii hästi ei ole läinud. Hauaplats asub ühes väikses Kesk-Eesti külas kalmistul, kus eriti enam mingit tegevust ei toimu. Põhimõtteliselt tuli mitmes kohas asju ajada/tellida. Nt ema suri teises Eesti otsas ja sealne matusebüroo hauakevamist sinna ei pakkunud.

Värvikaim näide ongi hauakaevajast – isa suri mul paar aastat tagasi ja käisin eelmisel õhtul hauda üle mõõtmas, kas kirst ikka mahub. Lihtsalt töö tellimise ajal oli hauakaevaja purupurjus ja ma ei usaldanud teda. Ema puhul aga juhtus, et see sama hauakaevaja sattus tsüklisse ja kadus hoopiski ära. Ja seal neid rohkem võtta ei olnud. Külm aeg ka ning probleemne pinnas ja paar meest kelle läbi häda kaugemalt sai leitud, käisid vaatamas ja loobusid. Viimasel hetkel aitas hädast välja välja selle kõrtsi, kus peielaud oli, omanik.

Mõtle ka, kes viib talitluse läbi. Isa puhul ei olnud kristlik matus mõeldav ja otsisin ilmaliku isiku. Ema puhul käisin kirikuõpetajaga rääkimas. See oli ka omaette teema, sest kohalikus kirikus enda õpetajat ei olnud ja teda tuli mujalt otsida.

Ja kõne ettevalmistamine. Kirikuaõpetaja tahtis A4 teksti. Piinlik, kuid selgus, et nii mõnegi ema elusündmuse kohta ma ei teadnud eriti fakte. Lisaks “kolistasin ka ämbreid”. Mina lilleke mõtlesin, et annan faktid ja kirikuõpetaja seob sellele teksti ümber. Tegelikkuses oli nii, et ta luges sõna-sõnalt maha. Oleks teadnud, oleks veidi kirjanduslikuma ja sidusama teksti teinud. Aga no ei olnud varasemat kogemust.

Kogukulu oli ligi 3000 €. Paar aastat tagasi isaga enam-vähem sama summa (kirstumatus on kallim, kui tuhastamine)

#3844836:

Jaa, ka minul on see kogemus, et kadunukese elulugu tuleb sedamoodi sõnastada, et oleks kena ka kuulata, sest matusetalitajad või kirikuõpetaja kipuvad seda toorteksti muutmata kujul kasutama.

Kirikuõpetaja ei räägi kadunukese elulugu. Temal on kiriklikuks matuseks oma liturgia. Võimalik, et ta tuleb sugulaste soovile vastu ja loeb midagi ette? Ei tea, pole kohanud. Seda teeb ilmalik matja, kelle kohuseks on matuselised nutma panna.

#3844869:

#3844836:

Jaa, ka minul on see kogemus, et kadunukese elulugu tuleb sedamoodi sõnastada, et oleks kena ka kuulata, sest matusetalitajad või kirikuõpetaja kipuvad seda toorteksti muutmata kujul kasutama.

Kirikuõpetaja ei räägi kadunukese elulugu. Temal on kiriklikuks matuseks oma liturgia. Võimalik, et ta tuleb sugulaste soovile vastu ja loeb midagi ette? Ei tea, pole kohanud. Seda teeb ilmalik matja, kelle kohuseks on matuselised nutma panna.

Kogemused mitme ilmaliku läbiviijaga (Tartu Krematooriumi kaudu, nimesid ei mäleta) ja on küsitud nö fakte tema enda põhjale ja sellest jutt kokku pandud, ei ole meelega sellised pisarakiskujad õnneks olnud. Pigem just mõned faktid, ilusad mälestused ja hetked. Samas ilmselt ehk tuleks üle küsida jah, et kui juba A4 küsitakse, et kas peab olema esitlusvalmis versioon.