Nii, minu 9-aastasel pojal on probleemsed kõrvad olnud 3. eluaastast saati, raskete viirustega kõrvapõletik ja kõrvakiles sageli auk. Mäda jooks kõrvast jnejne. On olnud pikem periood, kus terve aasta on suurema jamata möödunud, kuid nüüd – UJUMINE. Kõrvaarst oli ta terveks tunnistanud (kuigi sain aru, et kõrvakiled arme täis) ja kasutasime ujumiskursustel vaid ujumismütsi.
Poisil läks kursustel hästi, terve kuu aega sai 2 korda nädalas käia, nautis ja edusammud olid kiired (pisikesest peale on ju pidevalt olnud muidu vee keeld kõrvade pärast jne, polegi saanud seepärast ujuma õppida), nüüd sukeldus ja sai ujumise ka selgeks. Kuni järsku PLAKS – üleöö pärast ujumist – kõrvad krõbisesid, vesi nagu kõrvas ja hommikuks kõrvakiles auk. Natuke nagu köha oleks ka, nohu pole eriti näha… Kõrvaarst väidab, et ujumine pole süüdi, aga mina hästi ei usu…
Põhiküsimus ongi teistele sarnaste probleemidega laste emadele – kuidas olete ujumise lahendanud, kui kõrvadega kogu aeg ääretu jama olnud? Koolis on ujumine ka ju kohustuslik? Kas kõrvatropid + ujumismüts aitavad kõrva kaitsta?
Sukeldumine vast tõesti pole vajalik lapsele, kellel kõrvakiled veel täiesti terved pole. Aga vee kõrva sattumine on täiesti normaalne ja seda küll kartma kuidagi ei pea. Nõuka-ajal olid jah mingid teooriad, aga need on ammu ümber hinnatud. Ütle lapsele, et sukelduda (ja hüpata) ei ole vaja.
Minu ühel lapsel ei ole probleemsed kõrvad aga ujumise õppimise ajal hakkas kurtma, et kõrv teeb valu. Läksime perearsti juurde. See tuvastas, et põletikku ei olnud aga oli ärritus – kõrv oli seest tiba paistes ja midagi oli veel. Kaheks nädalaks keelas ujumise kuna ilmselt on kõrvad tundlikud, kirjutasin koolile ise tõendi. Peale seda lubati ujuda kõrvatroppidega.
Kas kool ema tõendit ei tunnista? Kas perearstilt saaks tõendi sellisel juhul?
