Teema: Me peame rääkima

Seda lauset kardavad üldjuhul mehed. 😀 Naised räägivad hea meelega. No olgu, mul oli kunagi peigmees, kes seda lauset öeldes hakkas tunde pidavaid loenguid pidama. Aga sellest probleemist sain lahti.

#4231635:

Saab ju ka teistmoodi öelda. Ma näiteks ütlen mehele sageli: “Kuule, mul on üks jutt, on sul natuke aega?” Ja see lause kõlbab alati hoolimata sellest, kas ma tahan rääkida meie suhtest, lastest või korteri remondist. Selle lause mõte on, et see ei ole jutt, millele ma ootan lihtsalt käigu pealt jah või ei vastust, vaid see on miski, kus oleks vaja natuke analüüsida ja kaasa mõelda.

Meie peres lihtsalt öeldakse välja, et mul on vaja mingi asi teha, kas viitsid aidata. Keegi ei eelda enamasti kohest abi ega anna analüüsimiseks 2 tundi pikemat juttu. Ehk kiiruga võib läheneda, aga otsuste langetamine võtab aega. Teine läheneb nagu teie peres ja annab veel kaasa mõtlemiseks aega.

#4231635:

Saab ju ka teistmoodi öelda. Ma näiteks ütlen mehele sageli: “Kuule, mul on üks jutt, on sul natuke aega?” Ja see lause kõlbab alati hoolimata sellest, kas ma tahan rääkida meie suhtest, lastest või korteri remondist. Selle lause mõte on, et see ei ole jutt, millele ma ootan lihtsalt käigu pealt jah või ei vastust, vaid see on miski, kus oleks vaja natuke analüüsida ja kaasa mõelda.

See, kes alustab, on asjad läbi mõelnud, millegagi arvestanud. Teisel poolel pole aimugi, talle kallatakse midagi ootamatult kaela. Ei analüüsi ega mõtle keegi kaasa.

#4231652:

Muidugi kardab, see lause on igaühe enda hirmude kehastus. Petja kardab, et tema pettused on välja tulnud,

Petja ütleb hoopis lõpuks välja et nüüd on nii. Läheme lahku.

1. #4231673:

   #4231669:

   Petja ütleb hoopis lõpuks välja et nüüd on nii. Läheme lahku.

   Petja ei ütle pea kunagi, et pettis. Nii teevad vb 1 protsent petjatest. Ammugi ei soovi petja lahku minna. Sellega kaotaks ju pool oma hüvedest.

   No ei tea. Ega petja ju endast ka mõtle kui petjast. Ta on segaduses, armunud, äkki on uus ikka palju parem. Võib-olla ta lihtsalt ei tahagi enam koos elada aga mingeid hüvesid. Kas neid üldse oli.  Oleks pidanud juba varem ütlema, aga ega tea. Ära vanasse kaevu enne sülita, kui uus valmis.

Siis tekibki kaks varianti. Kas hakatakse sotsiaalmeedias mehega võitlema. Näiteks meelega lisama pilte mehe ja enda armuõnnest. Kas siis selleks, et näidata, et minu mees, ärge teda vaadake

Või võitlema mehega, et vahi, mees, sul pole kontrolli minu üle, mina armastan sind rohkemgi veel. Sa ei võta minult kontrolli, et tegelt ma sind ei armasta, aga elan sinuga ja andun sulle ja lasen sul enda elu üle otsustada.

Hakkab piiridega mängimine.

Sellepärast on õige enne vanaemaga elada või suhe suurepärasesse korda saada. Üksi on tõesti nigel elada, saan aru.

Ja kui nt abielu ajal sureb ära ema-isa, siis abikaasa saab osa sellest varast vist. Ja vastupidi ka.

Minu arust on see selline väljend, et enam nii jätkuda ei saa. Ja see asi on negatiivne. Positiivsetest ja toredatest asjadest rääkimine sellist sissejuhatust ei nõua. Või olete te kunagi öelnud nii, kui tahate rääkida, kui rõõmus te millegi üle olete?

#4231652:

Muidugi kardab, see lause on igaühe enda hirmude kehastus. Petja kardab, et tema pettused on välja tulnud, alaväärsuses sipleja kardab, et jäetakse maha, ülemus kardab, et hea alluv läheb töölt ära või et halb alluv on jälle mingi jamaga hakkama saanud … jne 😀 Inimlik.

Nõustun. Iga kord, kui tuleb kalendrisse kutse pealkirjaga Räägime või Vestlus, siis mul lööb junni nii jahedaks, kuigi siiani on need vestlused olnud täiesti neutraalsed, aga ikka on mingi vastik hirm, et äkki seekord on midagi pahasti.

#4231709:

Ole normaalne. Loomulikult mitte.

Selgita palun juriidiliselt, miks mitte. Varandus võib olla ka tilluke korter väikelinnas. Väikse osa sellest pärib ju naise mees või mehe naine, lisaks surnu abikaasa, kui tema elus on, ja surnu teised lapsed, kui neid on. Testament puudub enamasti inimestel nagu olen kuulnud.

Ja siis pärib abikaasa selle, mis sinust jäi*.

Ma arvan, et see lause nö keelatakse varsti ära. See on küll parem, kui sõita lihtsalt etteütlemata oma jutuga sisse. Inimesele peab andma aega selleks teadmiseks et peab midagi rääkima. Aga see lause on ise muutunud negatiivseks. Nagu Tubli. Oli aeg kui kedagi ei kiidetud. Inimene tahtis ikka kiitust saada. Siis hakati kiitma sõnaga Tubli. Ja nüüd on selgunud et on hoopis Tubli tüdruku sündroom, kes muudkui püüabki olla Tubli. Kes oleks võinud arvata, et üks tore sõna võib  halvasti mõjuda.

#4231818:

Aga see lause on ise muutunud negatiivseks. Nagu Tubli. Oli aeg kui kedagi ei kiidetud. Inimene tahtis ikka kiitust saada. Siis hakati kiitma sõnaga Tubli. Ja nüüd on selgunud et on hoopis Tubli tüdruku sündroom, kes muudkui püüabki olla Tubli. Kes oleks võinud arvata, et üks tore sõna võib  halvasti mõjuda.

Oh jah. Käisime kord lapsevanematele mõeldud koolitusel, kus psühholoog ka hirmsasti taunis seda tubli-sõna. Ütles, et nii ei tohtivat lapsele üldse öelda, kuna see olevat liiga laialivalguv. Et peab kiitma hästi täpselt ja detailselt ja ainult konkreetse soorituse eest, ning kõige tagatipuks pidi kogu aeg võrdlema last tema endaga minevikus. Näiteks:

“Sa oled oma pildil osanud maja joonistada juba veidi paremini kui möödunud aastal.”

St, sihukene pidi siis tolle psühholoogi meelest olema see kõige õigem ja sobilikum kiitus. Arutasime seda pärast abikaasaga omavahel ja mees ütles mulle, et tema küll sellist lauset kuidagi kiitvana ei näe. Et see kõlab umbes samamoodi nagu tema ütleks mulle: “Sa oled osanud praekana juba natuke vähem üle soolata võrreldes möödunud aastaga.” Huvitav, missugune naine säherduse “kiituse” üle rõõmustaks?

Sellise veidra heietuse asemel piisab täiesti, kui mees ütleb: “Väga maitsev!”, ja lapsele piisab täiesti, kui vaatad ta joonistust ja ütled: “Tubli!” Nii et pole tarvis lasta ennast kõiksugu psühholoogide leelotustest kaasa tõmmata, hoidke lühikesed kiidusõnad endiselt au sees ja tublitage oma last terviseks! 🙂

#4231680:

#4231675:

No ei tea. Ega petja ju endast ka mõtle kui petjast. Ta on segaduses, armunud, äkki on uus ikka palju parem. Võib-olla ta lihtsalt ei tahagi enam koos elada aga mingeid hüvesid. Kas neid üldse oli. Oleks pidanud juba varem ütlema, aga ega tea. Ära vanasse kaevu enne sülita, kui uus valmis.

Kui naine ei taha mehega enam koos elada, siis on mees kas teda petnud, löönud või mõnitanud. Kui mees on löönud, siis kas seda saab andestada? Või õigem küsimus, kas siis isegi julgeks petta, sest petavad enamasti need, kelle jalas on püksid ja kes otsustavad suhtes vähemalt 50% ulatuses. Kui mees on mõnitanud, aga ise oled priima olnud, siis kas see mees väärib sind? Kui mees on petnud ja kui ise petad, siis olete ju võrdsed ja siis andestad ju petmist (endale), miks siis mitte mehele? Retoorilised küsimused. Kui aga ise oled hakanud peituma internetti, onu heinot vältima, siis ilmselgelt on tulemus käes ja suhe kehv.

Pane see pudel juba ära

#4231687:

Ja ma olen ikka päris kohutav inimene, kui keegi tuleks jutuga, et eelistab mind, siis ma naeran välja. See tähendab, et praegune on veel halvem… ja see on väheusutav. Need, kes jagavad lubadusi, jätavad ennast ja teisi lõksu. Nagu suhteski. Olete lõksus kuni tuleb parem kaev või siis ise petate kaevu (ärge kunagi lubage kellelegi midagi mitte kunagi). Carriele meeldisid kingad, Big ja Aidan… ja ühestki ei soovinud lahti lasta. Samas Charlotte võttis mitte väga kena mehe ja oli kõige õnnelikum veel.

😀 kahju sust lausa