Niisiis, see juhtuski minuga. Või oleks juhtunud, kindlasti oleks! Kui ei oleks olnud sõbranna lauseid, mis maa peale tõmbasid.
Kohtasin ööklubis väga toredat meesolevust. No kohe selline kirg tabas, et tiivad kasvasid külge. Nii mõnus oli ennast tunda ilusa ja tahetuna. See ei olnud niisama flirt vaid äratundmine. Ma oleksin temaga hotellituppa põrutanud, kui ma oleksin ainult vaba mitte ema ja kellegi kihlatu. Ma ei tea, miks sellised asjad nii ootamatult tulevad. Ehk sellepärast, et ise sisimas soovime. Eks 6 aastat kooselu ole muutunud ka rutiiniks.
Sellest on nüüd juba nädal, kui Teda nägin ja ma olen siiamaani nii erutatud seisundis ja igatsen… tark naine muidugi ei vahetanud numbreid ega küsinud nime. Isegi pärast 6 tundi koosveedetud aega. Me isegi ei suudelnud! Aga põlesime ereda leegiga. Nii tahaks temaga olla aga see on kättesaamatu ja lubamatu. Loodan, et saan mõne aja pärast sellest üle ja elan edasi. Mis saab siis kui ta ise minuga ühendust võtab… Aga kõige rohkem paneb mind mõtlema minu praegune suhe. Mida ma tegelikult tahan? Ja kas mul on selleks õigusi?
Teema: Meeleheitel koduperenaisest vallatuks…
minul selline õhkamine kellegi teise järgi lõppes lahutusega. nüüd elan selle mehega koos kelle järgi õhkasin ja ei vaata kellegi muu poole.
eks kui on sul tegelikult \”see õige\” kõrval siis ei mõtle kellegi teise peale.
Been there, done that. Tagajärjeks totaalselt sassis pea, segased tunded, närvipinge ja lahutus. Mehe suhtes kõige ausam tegu oli tema priiks lasta, et saaksin ise oma probleemidega hakkama. Hea, et lapsi ei ole. Ei kahetse, et sellise tee valisin aga igaühele seda ei soovitaks.
Nii et kui sa armastad oma meest, siis lase nendel tunnetel ennast kanda natuke aega aga siis tule ikka maa peale tagasi. Kõik pole kuld mis hiilgab ja iga mees, kes meelitab ja säriseb, ei pruugi veel olla prince charming.
kas keegi oskab ära seletada, miks mehi selliste müüdavate naiste puhul elatisega karistatakse?
Oma mees vihub kindlasti rutiinsel kombel tööd teha, et pere ära elatada!
Oh neid koduperenaisi ja nende kärbunud ajutegevust! Järjekordne elav näide koduperenaiste varjupoolest! Saaks aga tuti kuskile likku, siis on hää olla, ptyi!
[small]Juulikuu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Viimasele postitajale: Ei ole vaja hukka mõista, kui tausta ei tea. Aga küllap sul on isiklikud kogemused.
Mul on oma elatis ja olen alati mehele toeks olnud ja ennast tahaplaanile jätnud. Nüüd siis ärkasin ellu.
Eks ta õige ole, et peaksin sellest tundest üle olema. Ma tean, et elu võib väga segaseks minna kui tunnetele järgi annan ja selle inimesega uuesti kohtun. Ka sellepärast tõmbasin ühel hetkel pidurit. Aga see oli midagi erakordset ja väga ilusat. Öö, mis paneb naeratama.[/tsitaat]
Muidugi oli erakordne, sest see mees oligi jumalik, ta ei jätnud baarileti ette oma musti sokke vedelema, ega küsinud sinu käest klubis, kas ostan mina koksid ja maksad sina üüriarve või vastupidi. Ja prill-laud ei tulnud jutukski ning ta üldse ei peereta ja õlut ka ei joo ning kui hästi ta sind mõistis kõik need kuus tundi. Erakordne. True love.
Mina oma naisel kuskil ööklubis käia ei luba ja ta ei käi ka. Kerge alko, mingi donjuan ja nii need asjad lõppevad sageli – naisel pea täiesti sassis.
Need hurmuritest läbinikkujad aga aina narrivad naisi ja suhted lagunevad, lapsed ja elukaaslased kannatavad…
Naine lihtsalt tuleb ohjes hoida ja ei mingeid kahtlasi käimisi. Kui naise vastu olla liiga lõtv ja lasta tal teha kõike, siis tulevadki hooramise mõtted talle pähe. Ei mingeid k****i käimisi üksinda kuskil ööklubides vms
Minu seisukoht on see. Ja naine on nagu kukupai, teeb ette taha kodus mida vaja ja lööb nurru ka veel.
Õige mees ei lase oma naisel sedasi h****urgastes käia lantimas ja olla landitav. Päriselt ma räägin
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina oma naisel kuskil ööklubis käia ei luba ja ta ei käi ka. Kerge alko, mingi donjuan ja nii need asjad lõppevad sageli – naisel pea täiesti sassis.
Need hurmuritest läbinikkujad aga aina narrivad naisi ja suhted lagunevad, lapsed ja elukaaslased kannatavad…
Naine lihtsalt tuleb ohjes hoida ja ei mingeid kahtlasi käimisi. Kui naise vastu olla liiga lõtv ja lasta tal teha kõike, siis tulevadki hooramise mõtted talle pähe. Ei mingeid kuradi käimisi üksinda kuskil ööklubides vms
Minu seisukoht on see. Ja naine on nagu kukupai, teeb ette taha kodus mida vaja ja lööb nurru ka veel.
Õige mees ei lase oma naisel sedasi hooraurgastes käia lantimas ja olla landitav. Päriselt ma räägin[/tsitaat]
Sügav kaastunne su naisele…
Mina oma kogemustest olen õppinud seda, et hästitoimiv suhe on suurem väärtus kui lühiaegne kirg. Kui sa ka jätaksid oma pere maha ning jätkaksid selle jumaliku mehega, siis ega see ei tähenda, et see tunne jääb selliseks kümneks aastaks. Võimalus on, et tegelikult teile ei sobigi argipäev ja kui siiski sobib, kas see suhe saab olema parem kui su praegune suhe? Mul on olnud sama kogemus, kus jätsin põhimõtteliselt maha oma esimese elukaaslase. Õnneks meil ei olnud lapsi ja õnneks meil ei läinud tegelikult juba ammu ka eriti hästi. Jumalik mees, kelle vastu tundsin meeletuid tundeid väga pikalt ei olnud kindlasti kooseluks sobiv (vähemalt minuga). Õnneks sain ma seda kõike kogeda enne oma kalli mehe ja laste isaga tutvumist, sest tean, et kui peaks juhtuma, et keegi \”liiga palju meeldima\” hakkab, siis ma lihtsalt ei lähe sellega kaasa ja ei hakka oma peret lõhkuma.
Mina ikka imestan, et nii paljud naised seksivad ilma kireta. Et siis lihtsalt mõtlevad, aga ta ju nii tore mees ja näed, raskel hetkel oli toeks, järelikult on ju loogiline, et me lõpetame voodis, kolime kokku ja saame lapse. Tugev tahtejõud peab selleks olema, aga miks seda siis edaspidiseks kooseluks enam ei jätku?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina ikka imestan, et nii paljud naised seksivad ilma kireta. Et siis lihtsalt mõtlevad, aga ta ju nii tore mees ja näed, raskel hetkel oli toeks, järelikult on ju loogiline, et me lõpetame voodis, kolime kokku ja saame lapse. Tugev tahtejõud peab selleks olema, aga miks seda siis edaspidiseks kooseluks enam ei jätku?[/tsitaat]
Olen absoluutselt nõus sinuga. Mõned kirjutavad siin ju, et suhe lausa ALGAB ilma igasuguse kireta. Kuidas see võimalik on? Need on ju lihtsalt sõbrad, mitte armusuhtekandidaadid. Olin aastaid ja aastaid vaba ja vallaline. Muidugi, mõni võib öelda, \”aga ma ei taha üksi olla nii pikalt\” jne. See kõik on mõistetav, aga kuidas ilma suuremate tunneteta suhtesse ja lausa koosellu jõutakse on päris müstika.
Olen õnnelik, et natuke pealt 30sena väga väga superkaaslase leidsin.:)
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Küllap jätkub mul seda tahtejõudu ka edaspidiseks. Kindlasti ei jätaks ma oma meest ja lapsi mingi kire pärast. Sellepärast ma olengi loonud tõsise suhte mehega, keda õppisin tundma sõbrana. Et ma ei usu kire kujunemist pikaks suhteks.
Ja võite mind maa alla vanduda aga olen nende aastate jooksul varemgi mõelnud üheöö suhtele, isegi siis kui pole kedagi teist silmapiiril olnud. Küsimus ongi selles, et kas naistel võib oma mehe kõrvalt kõrvalehüppeid olla, kas see toob suhtesse värskust ja kas sellega toime tuleks. Lihtsalt et tunda elu.
Muide, mina ei usu, et naise kodus hoidmine teda pattudest eemale hoiaks. Ma olen ka kodus oma mehele väga hea naine……….. [/tsitaat]
Katsu enne oodata, kui su \”mees\” ja teie \”pereisa\” sinuga abiellumiseni jõuab, siis võib rääkida pereemandusest ja naine olemisest.
Sul on kas tüüpiline naiste 30.ndate kriis või oled klassikaline mõistuseabielu müüdi ohver. Mõlemad halvad variandid. Kui hakkad salaelu elama, siis tea, et mähid ennast järjest rohkem sisse ja varsti oled väga hullus seisus. Nagu Anna Karenina. Kui asi on tõsine ja sul on tuimast suhtest väga kopp ees, räägi oma mehele ära. Pole mõtet teha nägu, et sul on mehe vastu suured tunded, mees saab pikapeale niikuinii aru, et asjad on valesti.
Tean hästi, kui pea on sassis ja hing igatsust täis. Füüsiline petmine on üks, vaimne aga midagi muud. Kui sa ikka unistad ja mõtled teisest mehest, samal ajal oma mehe kõrval magades, siis on see mehe suhtes ülekohtune. Samas – miks peaks naine olema pidevalt vaid nelja seina vahel, tegutsedes vaid oma pere ja kodu hüvanguks.
Rääkida oma mehele tunnetest teise mehe vastu – ma ei arva, et peaks. Sest tunded mööduvad, vähemalt armumine. Kui just midagi väga tõsist ei ole. Samas leian, et kui üks suhe on omadega läbi, tuleb teise poolega rääkida, mitte endale koheselt uut sebida.
Aga jah, armunud olla on aegajalt väga värskendav 🙂 See annab tunde, et ka mina olen olemas, ma elan, hingan ja minust peetakse. Ja see mõnus särin, mis südant täidab. Jah, armunud olla on hea 🙂
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Olen absoluutselt nõus sinuga. Mõned kirjutavad siin ju, et suhe lausa ALGAB ilma igasuguse kireta. Kuidas see võimalik on? Need on ju lihtsalt sõbrad, mitte armusuhtekandidaadid. Olin aastaid ja aastaid vaba ja vallaline. Muidugi, mõni võib öelda, \”aga ma ei taha üksi olla nii pikalt\” jne. See kõik on mõistetav, aga kuidas ilma suuremate tunneteta suhtesse ja lausa koosellu jõutakse on päris müstika.
Olen õnnelik, et natuke pealt 30sena väga väga superkaaslase leidsin.:)[/tsitaat]
No vat, ja peadki olema õnnelik, sest sul on vedanud aga nii nagu sul on vedanud, siis paljudel nii vedanud ei ole ja seega pole vaja ka hurjutada, sest nagu ikka: mõnedel lihstalt pole õnne ja õige inimese otsa kommistamine on juhuslik õnn. ja üksi olemise hirm on paljudel.
kas vanuses 30 on naistel mingi lausa tüüpiline kriis??? küsin, sest ma ise läksin küll hulluks siis mõneks ajaks, ei ole ma selliseid tempe teinud ei enne, ei pärast. nagu mingi täiesti teine inimene iseenda jaoks ka olin…
Väga paljud, kui mitte enamus 30ndates naisi taipavad, et oma 20ndates on nad kõik valikud valesti teinud. Vale eriala, vale kool, vale elustiil, eriti sageli just vale mees. Oleks pidanud kõike teistmoodi tegema. See on naiste 30ndate kriis. Nagu laulusalm ütleb: \”Ah miks ma läksin sellele seale!?\”
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]No ei ole päris nii. Ma ikka annan selles osas endale aru et argipäev on argipäev ja lühike tutvus teine. Mina olen oma mehe eluarmastus, traagika on see, et tema mulle mitte. Aga ma tahaks ka vahel unistada. Mul ei ole kunagi oma mehe vastu selliseid kirglikke tundeid olnud. Me olime sõbrad ja sellest kujunes välja teineteisemõistmine ja kooselu. Ta pakkus mulle raskel ajal turvatunnet ja nii see läks. Jah, ma armastan teda omal moel aga mitte nii… Mul on sellest väga kahju. Ja tegelikult pole ka see klubist leitud mees ju peamine. Ma lihtsalt hakkasin uuesti tundma midagi sellist mida pole ammu kogenud. Aga eks kõik need õelad kommentaarid tõmbavad reaalsusesse tagasi muidugi ja olen selle eest isegi tänulik. Mis õigus ongi ühel pereemal midagi sellist tunda või kogeda??! Sest ma pean oma pereelu jätkama ja lastele eeskujuks olema.[/tsitaat]
Milleks kihluda ja teha lapsi inimesega,keda sa väidad,et kunagi armastanud pole?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Küllap jätkub mul seda tahtejõudu ka edaspidiseks. Kindlasti ei jätaks ma oma meest ja lapsi mingi kire pärast. Sellepärast ma olengi loonud tõsise suhte mehega, keda õppisin tundma sõbrana. Et ma ei usu kire kujunemist pikaks suhteks.
Ja võite mind maa alla vanduda aga olen nende aastate jooksul varemgi mõelnud üheöö suhtele, isegi siis kui pole kedagi teist silmapiiril olnud. Küsimus ongi selles, et kas naistel võib oma mehe kõrvalt kõrvalehüppeid olla, kas see toob suhtesse värskust ja kas sellega toime tuleks. Lihtsalt et tunda elu.
Muide, mina ei usu, et naise kodus hoidmine teda pattudest eemale hoiaks. Ma olen ka kodus oma mehele väga hea naine……….. [/tsitaat]
Mis ajast petmine suhtesse värskust toob???Selle asemel,et ringi litutada võiks inimesed kire kadumisel omavahel kirge taaselustada.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina oma naisel kuskil ööklubis käia ei luba ja ta ei käi ka. Kerge alko, mingi donjuan ja nii need asjad lõppevad sageli – naisel pea täiesti sassis.
Need hurmuritest läbinikkujad aga aina narrivad naisi ja suhted lagunevad, lapsed ja elukaaslased kannatavad…
Naine lihtsalt tuleb ohjes hoida ja ei mingeid kahtlasi käimisi. Kui naise vastu olla liiga lõtv ja lasta tal teha kõike, siis tulevadki hooramise mõtted talle pähe. Ei mingeid kuradi käimisi üksinda kuskil ööklubides vms
Minu seisukoht on see. Ja naine on nagu kukupai, teeb ette taha kodus mida vaja ja lööb nurru ka veel.
Õige mees ei lase oma naisel sedasi hooraurgastes käia lantimas ja olla landitav. Päriselt ma räägin[/tsitaat]
Täiesti nõus sinuga(olen naine),aga sama kehtib ka meesolevuste puhul minu arust;)
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
