meeletult kardan surma, juba lapsepõlvest. Olen seda teemat arutanud psühholoogiga, psühhiaatriga, mehega, sõbrannadega, tuttavatega. Olen võtnud AD, rahusteid, alkoholi. Tegelesin spordiga, lugesin raamatuid. Jah, tean et mõtetu tegevus, see surma kartmine. Hetkel võtsin sisse diazepeksi, loodan et aitab, leidsin kapis. Viimased kolm päeva olen tegelenud sellega, et kannatan oma sümptomeid kodus ja tööl, ja praegu kardan magama minna. Eile vaatsin dok. filmi surmast, et ennast aidata ja mitte karta. Miski ei aita. Olen nutnud, jalutanud, komöödiat vaadanud, vestelnud. Ei, sama, kardan. Ja see hirm on nii jube, et päeva jooksul on mitu mitu korda sell8ne tunne et suren ära. Tean, eka lollis. Püüan ennast rahustada. Peale seda kui sain 50 ja lapsed kasvasid suureks on ka elu mõte kadunud. Ei, ma tahan elada, samas kui kalkuleerida, et keskmine igabon 73, siis jäänud on vähe. Ja ma ei ela. Minu kaaslasednon ärevus ja kardioprobleemide tõttu surmahirm. Ma püüan mitte suhelda, sest ma ei ole enam rõõmus, ja ei huvita miski, hobisid pole, tervis aina hullemaks läheb. Samas surra ei taha, ja kardan seda nii väga. Kolm päeva jälgin oma keha, sest see annab imelike märke südame poolt. Sõbranna ja mees ütlevad et arstile pole mõtet minna, sest alles suvel on tehtud holter ja uut ma ei kuule ja ka uut südant mulle ei panda. Ma poleks kunagi arvanud, et elu nii kiiresti läheb üle, et vanaks saamine on kannatus. Nägemine on halb, süda jamab, närvid pers**, elusihti ei leia enda jaoks, ja see surma hirm:( Ei tea kuidas magama minna, kardan, imelik et ka tablett ei mõju, süda ikka töötab teistmoodi ja kui tablett ei mõju, hakkan juba mõtlema et äkki on tervise jama, ja mees ja sõbranna eksivad. Püüdsin neid kuulata, kuna mul on ärevus elu aeg, ja arsti juurde piinlik minna, allaes suvel käisin, ja ausalt öedes – kuidas ta mind aitab? Diazepeksi juba sain. Hetkel probleemiks on see, et ma ei suuda vahet teha, kas mul on tõesti tervisega probl eem või närvid? Tablett peaks mõjuma juba, aga ma siiski tunnen kuskilt kõhu piirkonnast nagu lööke, päeval ka neid palju, ja ka ekstrasüstolid. Palun andke nõu, mida teha ja kuidas käituda?
Teema: Meeletult kardan surma, keha sümptomid hirmutavad.
No ikka päris karm situatsioon . See diazepeks on rahusti eks? Jutu põhjal tundub,et on tugev ärevushäire ja ainuke mõistlik soovitus oleks ikka arstile minna. Mis piinlik? ei ole midagi piinlikku kui on nii tõsine probleem.
Rahysti ei mõju? siis peaks laskma kirjutada teise toimeainega rahustit.
ma ise kasutan juba paarkümmend aastat lõõgastuseks ja rahustuseks igapäevaselt lahjat alkoholi aga seda kellegile soovitama küll ei tihka hakata siin. mis sobib minule ei pruugi sobida teistele
Pöördu psühhiaatri poole. AD on vaja võtta. Seda on vaja koguaeg võtta! Miks võtmise pooleli jätsid? AD on ka mitut tüüpi, on lahjemad ja kangemad. Sina peaksid võtma kangemaid. (Solian,Betamax jt) Alkohol nullib sinu ravi. Alkohol viska minema. Ja kindlalt võta D vitamiini. Kui on selle aine puudus siis AD ei mõju. Ja iga päev 1 tund kiirkõndi, see leevendab depressiooni.
Nii kurb lugeda. See on puhtakujuline ärevus, vajad abi, peaksid ikka spetsialisti poole pöörduma. Ilmselt on sinuga kõik korras, aga kui keskendud ühele nö sümptomile j a hakkad seda jälgima, siis see varjutab kogu muu elu ja suudad mõelda ainult sellest. Pead neist sundmõtetest vabanema ja usu, kõik need nähud kaovad. Pealegi – me ju kõik sureme.
Ja ta on jälle kohal! Endiselt elus ja terve.
Ja ta on jälle kohal! Endiselt elus ja terve.
Mõtlesin just sama. Tema surmajuttu oleme siit aastaid lugenud, aga lõpuks elab veel meid kõiki üle.
Oo, viirpuukägu möllab taas. Jah, elus ja terve. Jõuline lausa. Jube pikki tekste jõuab kribada, kuigi südamelöögid on kõhus tunda jne.
Tihti soovitatakse, et tuleb leida mingi asendustegevus. Näiteks üks pahe asendatakse teisega: jätab joomise maha, aga hakkab suitsetama ja vastupidi.
Teie võiksite proovida ära suremise asemel karta paaniliselt püski kakamist. Siis ununeb suremise hirm ära! Ajapikku harjute ära, et pükse jalas pole (siis ei saa ju püksi kakada) ja oletegi kõikidest hirmudest lahti.
Siis muidugi tuleb see hirm, et tuvi kakab pähe. Selleks ostke relv ja mootorsaag: relvaga hävitate tuvid ja mootorsaega puud, millel nad kükitada võiks. Ja kui pilvi hakkate kartma siis kolite maa alla. Kaevandusi on meil piisavalt.
Hirmu ämma ees pole vaja karta: tuvide perioodist on olemas püss ja mootorsaag.
Ja ta on jälle kohal! Endiselt elus ja terve.
Mõtlesin just sama. Tema surmajuttu oleme siit aastaid lugenud, aga lõpuks elab veel meid kõiki üle.
Oligi jah see viirpuukägu kuidagi kaua vakka.
Ja ta on jälle kohal! Endiselt elus ja terve.
Mõtlesin just sama. Tema surmajuttu oleme siit aastaid lugenud, aga lõpuks elab veel meid kõiki üle.
Täpselt. Rõõmus äratundmine!
Kahjuks on talle mõttetu soovitusi anda. Neid on talle siin foorumis ka kümneid kordi juba antud.
Viimased kolm päeva olen tegelenud sellega, et kannatan oma sümptomeid kodus ja tööl
See on kohe äge väljendus. Mõni inimene tegeleb hobiga, spordiga vm. Sina ütled kohe välja, et tegeled (nagu sihipäraselt lausa) oma “sümptomite” kannatamisega. Hobi seegi?
ma juba lootsin, et su kannatused on lõpuks saanud loomuliku lõpu, umbes kuu oli ju vaikus ja polnud sust midagi kuulda.
ma arvan, et pead lõpuks leppima, et surm sind ka ei võta.
Appi! No mis sellest muutuks, kui sa ära sured? Sa ei saa ju seda teada ja ei pea sellega elama, kui surnud oled. Mul on su perest tõesti kahju, et nad sellise terrori all elama peavad.
Selliste mõtetega sa nö sured iga päev
Viimased kolm päeva olen tegelenud sellega, et kannatan oma sümptomeid kodus ja tööl
See on kohe äge väljendus. Mõni inimene tegeleb hobiga, spordiga vm. Sina ütled kohe välja, et tegeled (nagu sihipäraselt lausa) oma “sümptomite” kannatamisega. Hobi seegi?
Selle ‘hobiga’ tegeleb ta ka tööl, nagu võib lugeda. Ehk siis et töötegemise asemel tegeleb tööl hobiga. Minu mäletamise järgi töötas viirpuukägu koristajana, nii et mõtle ise, kui jube – imed tolmu ja samal ajal valmistud surema. Tee järele. Väga kõva tervis peab ikka olema, et niimoodi vastu pidada.
Tegelesid soprdiga – kaua sa tegelesid? Millisega? Mitu korda nädalas? Miks enam ei tegele?
Võtsid AD-sid – kaua võtsid? Miks enam ei võta?
ma juba lootsin, et su kannatused on lõpuks saanud loomuliku lõpu, umbes kuu oli ju vaikus ja polnud sust midagi kuulda.
ma arvan, et pead lõpuks leppima, et surm sind ka ei võta.
PMS?
ma arvan, et pead lõpuks leppima, et surm sind ka ei võta
😀 😀 😀
siis võiks muidugi kartma hakata seda, et “äkki ei võta surm ka?” 😀
Ärge nähke vaeva, ta ei taha mingeid nõuandeid, ainult kaevelda. Loodab, et mõni kes teda veel ei tea hakkab lihtsameelselt kaasatundma ja lohutama.
Diazepeks ei leba sul niisama juhuslikult kapis, mis haigus sul tegelikult on?
Diazepeks ei leba sul niisama juhuslikult kapis, mis haigus sul tegelikult on?
Miks sa ometi üldse süvened?
Diazepeks ei leba sul niisama juhuslikult kapis, mis haigus sul tegelikult on?
Miks sa ometi üldse süvened?
Sest ta väitis, et tal kapis oli. See rohi ei ole kellegi kapis niisama. Tema sümptomid võivad tulla ka põhihaigusest.
Diazepeks ei leba sul niisama juhuslikult kapis, mis haigus sul tegelikult on?
Miks sa ometi üldse süvened?
Sest ta väitis, et tal kapis oli. See rohi ei ole kellegi kapis niisama. Tema sümptomid võivad tulla ka põhihaigusest.
Pole tal mingit haigust, ju mõni psühhiaater kunagi ärevuse jaoks andis, see on viirpuukäo põhihaigus juba aastaid. Ta kaifib seda täiel rinnal kuidas ta on ikka niiiiiiii haige ja kannatab hirmsasti ning kuidas ükski arstidest midagi kunagi ei leia ja teda ei aita.
Diazepeks ei leba sul niisama juhuslikult kapis, mis haigus sul tegelikult on?
Miks sa ometi üldse süvened?
Sest ta väitis, et tal kapis oli. See rohi ei ole kellegi kapis niisama. Tema sümptomid võivad tulla ka põhihaigusest.
Tema põhihaigus on terviseärevus.
Inimene peab ise tahtma oma häirest lahti saada ja pöörduma psühhiaatri/ psühholoogi poole. TA ei taha ennast aidata ja siis ei saa ka keegi teine midagi teha.
See surmahim on ju näiteks pohmelli puhul alles esimene tase…
Selgituseks, kes seda nalja ei tea – pohmellil on kolm taset. Esimene tase – kardad, et sured ära. Teine tase – loodad, et sured ära. Kolmas tase – kardad, et ei suregi ära…
Kas teemaalgatajal on hormoonid kontrollitud? Nende kaebustega kontrolliks kilpnääret- TSH, T4 ja TPO IgG+ kilpnäärme ultraheli. Samuti kontrolliks kõrvalkilpnääret- analüüsidest kaltsium, ioniseeritud kaltsium ja parathormoon. Nii autoimmuunne türeoidiit kui primaarne hüperparatüreoos võivad anda sümptomitena ärevust ja rütmihäiret.
<p style=”text-align: left;”>
Kas teemaalgatajal on hormoonid kontrollitud? Nende kaebustega kontrolliks kilpnääret- TSH, T4 ja TPO IgG+ kilpnäärme ultraheli. Samuti kontrolliks kõrvalkilpnääret- analüüsidest kaltsium, ioniseeritud kaltsium ja parathormoon. Nii autoimmuunne türeoidiit kui primaarne hüperparatüreoos võivad anda sümptomitena ärevust ja rütmihäiret.
Kus neid asju kontrollida saab? Riiklik perearst saadab nagunii pikalt.</p>
Kas teemaalgatajal on hormoonid kontrollitud? Nende kaebustega kontrolliks kilpnääret- TSH, T4 ja TPO IgG+ kilpnäärme ultraheli. Samuti kontrolliks kõrvalkilpnääret- analüüsidest kaltsium, ioniseeritud kaltsium ja parathormoon. Nii autoimmuunne türeoidiit kui primaarne hüperparatüreoos võivad anda sümptomitena ärevust ja rütmihäiret.
Ja ansidki talle uue idee, mille üle paanitseda.
Loodan, et TA-sugused maksavad oma analüüside eest ise, mitte ei kuluta haigekassa raha.
