Kuidas toimida kui abikaasa teise naise armunud. Ei soovi ta kindlasti pere juurest lahkuda ja suhet kaugemale arendada ka aga lihtsalt suhtleb turvaliselt. Ise ei tunnistagi oma armumist aga nii on kahjuks. Kuidas sellega toime tulla.
Teise naise? Aga millal ta sul muidu Eesti tuleb?
Miks see ilmselge on? Tegemist on intelligentsete nn staatusega inimestega, pealegi mitte ju esimene noorus enam. Neis pole labasust, on hea enesekontrolliga, vastutustundlikud. Ei kujuta ilmaski ette et nad seal kontoris teineteisel trussikuid alla kisuks. Ega ka mujal.
Lugesin just, et naine vaba ka veel! No siis neid trussikuid saab lennutada naise kodus, nii päeval kui ka töövälisel ajal!
Üldse ei käi need väited kokku, mis ta siin kirjutab. Halvustades ei saa pidama. Intelligents, kehakaal ja teiste pered on hambus. Oma meest teab nii hästi, kõike teab, kuidas mõtleb, mida tahab, kas on armunud rääkimata emotsionaalsest sidemest. Kui öeldakse, et armunu tahab seksi, see ei ole halvustamine, vaid normaalne soov. ERITI kuna teemaalgataja on oma mehega koos olnud juba 20 aastat ja selle aja jooksul ei saa üldse armuda, eiei. Rumal on öelda, et mees eelistab nooremaid, kui ta on sisse võetud 45-aastasest naisest, mitte noorematest.
Mulle tundub ka teemaalgataja veits uhhuu.
Kuulge, see teema ei saa tõsi olla. Päriselt kui lugeda, mida teemaalgataja kirjutab, ma ei usu, et nii naiivne saab olla.
Miks naiivne? Kas see et seksi ei kahtlusta. Ja intelligentsusele panustan. Kirjutasin miks jw inimesed on erinevad, alluvad kehalistele tungidele kah erinevalt. Nii toit kui seks ja muu selline. Ei ole toitki ju igale inimesele sama ahvatlev. Ikka minu meelest lihtsamad naised juba noorelt paksukesed ja haritumad positsioonikad naised hoiavad head vormi kerge vaevaga kogu elu sest neile see lihtne kehaline toidu nauding pole nii suur nauding kui tervislikkus ja esteetika. Ja paljud ei ole gurmaanid, aga paljud pugivad 24 h7 delikatessi. Ei suuda end piirata. Alaarenunud enamasti ka rasvunud ja katsuvad avalikult naisi kui tung tuleb. Neid ei huvita teiste pahandamine ja mulje. Olen lugenud et ikka on seos intelligentsusega kindlasti selle seksi tungi tugevuse ja kontrollitavuse osas. Ja vaimsete probleemidega. Mida tervem ja arenenum on aju, seda paremini see aju keha juhib. Instinktid juhivad primitiivsematel. Ei taha halvustada lihtsaid, aga meie oleme natuke teistmoodi. Minu abikaasa ei julgeks ega tahaks oma kolleegiga seksida. Selleks eelistatakse nagunii nooremaid kui 45.
Mõtlesin alguses, et ei ütle siin teemas sõna sekka, aga kas sa tõesti oled nii sinisilmne. Olin ka see teine naine, kõik algas emotsionaalsest klapist, sellele järgnes sügav tunne ja pöörane keemia. Tänaseks oleme koos juba üle kolme aasta ning nüüd avalikult.
Pean meid mõlemaid intelligentseteks, vanus ka 45+ …
Tõenäoliselt on teemaalgataja mees voodis selline, kes naisele füüsilises plaanis midagi ei paku- liiga väike, saab kohe ära, erektsiooniprobleemid jmt. Lapsed on kuidagi valmis tehtud, aga niisama voodielu puudub ammu. Ja kuigi naine vajaks ka korralikku rahuldust, siis laste pärast lepib olukorraga ja poeb mingi vaimsuse jura taha.
Aga mees tegelikult tahab väga seksida- vaatamata kõigele… aga oma kivistunud prouale ei julge seda muidugi tunnistada. Või noh- sellel poleks ju mingit mõtet…
Seega mees tõenäoliselt on kolleegiga juba üritanud- aga ega kolleeg ka ei taha seda meest, kui korralikku k…i ei saa. Seega võib teemaalgataja päris rahulik olla- ei lähe see mees kuhugi.
Ja ma ei lahmi niisama- selliseid mehi on mu teele kahjuks liigagi palju juba sattunud- kohe kuidagi ei vea 🙂
Mees on armunud, okei, aga ta on abielus, eks. Kui tal sinust kahju oleks, ei töötaks ta oma hingesugulase ja ”eluarmastusega” koos.
Praegu on uue töö otsimiseks kehv aeg.
See mind sinisilmseks siis teeb et teil just nii juhtus. Nemad on ju teistsugused hea enesejuhtimisega. Nad ei suudaks seda teha neil hakkaks must kahju
Kahju siis, et nad ei tea, et sinu jaoks on emotsionaalne klapp palju hullem reetmine kui väheintelligentne seks.
Kuulge, see teema ei saa tõsi olla. Päriselt kui lugeda, mida teemaalgataja kirjutab, ma ei usu, et nii naiivne saab olla.
Miks naiivne? Kas see et seksi ei kahtlusta. Ja intelligentsusele panustan. Kirjutasin miks jw inimesed on erinevad, alluvad kehalistele tungidele kah erinevalt. Nii toit kui seks ja muu selline. Ei ole toitki ju igale inimesele sama ahvatlev. Ikka minu meelest lihtsamad naised juba noorelt paksukesed ja haritumad positsioonikad naised hoiavad head vormi kerge vaevaga kogu elu sest neile see lihtne kehaline toidu nauding pole nii suur nauding kui tervislikkus ja esteetika. Ja paljud ei ole gurmaanid, aga paljud pugivad 24 h7 delikatessi. Ei suuda end piirata. Alaarenunud enamasti ka rasvunud ja katsuvad avalikult naisi kui tung tuleb. Neid ei huvita teiste pahandamine ja mulje. Olen lugenud et ikka on seos intelligentsusega kindlasti selle seksi tungi tugevuse ja kontrollitavuse osas. Ja vaimsete probleemidega. Mida tervem ja arenenum on aju, seda paremini see aju keha juhib. Instinktid juhivad primitiivsematel. Ei taha halvustada lihtsaid, aga meie oleme natuke teistmoodi. Minu abikaasa ei julgeks ega tahaks oma kolleegiga seksida. Selleks eelistatakse nagunii nooremaid kui 45.
Mõtlesin alguses, et ei ütle siin teemas sõna sekka, aga kas sa tõesti oled nii sinisilmne. Olin ka see teine naine, kõik algas emotsionaalsest klapist, sellele järgnes sügav tunne ja pöörane keemia. Tänaseks oleme koos juba üle kolme aasta ning nüüd avalikult.
Pean meid mõlemaid intelligentseteks, vanus ka 45+ …
See mind sinisilmseks siis teeb et teil just nii juhtus. Nemad on ju teistsugused hea enesejuhtimisega. Nad ei suudaks seda teha neil hakkaks must kahju
😀
Mina saan teemaalgatajast mõneti aru, olen olnud sarnases olukorras.
Abielus 20+ aastat, mees juhtival kohal, intelligentne, väga sarmikas. Palju naiskolleege, paljud lahutatud ja üksikemad. Ma ei muretsenud kunagi, meil oli mehega väga hea klapp ja pealegi olen ma neist kolleegidest intelligentsuselt peajagu üle.
AGA
Mehega suhted halvenesid, kasvasime lahku (mehel keskeeakriis koos motivatsioonipuudusega). Üks kolleeg hakkas talle lähenema, tahtis pidevalt “tööasju arutada” (nii töölõunal kui peale tööd), tegi komplimente, saatis kiitvaid sõnumeid. Tean seda naist hästi, ta on tubli ja kohusetundlik, aga üsna lihtne (mu mees väärib paremat ;).
Nägin, et mu mees on armunud. Vaatasin seda asja mõnda aega kõrvalt, siis tegin mehele ettepaneku lahku kolida enne, kui ta mulle rohkem haiget oleks teinud. Minu jaoks oli tegu emotsionaalse reetmisega.
Mees ehmatas, rääkisime pikalt ja korduvalt. Armumist ma pahaks ei pannud, küll aga tema lihtsameelset käitumist antud olukorras. Mees vabandas ja vabandas, nüüd pingutab abielu nimel.
Mina olen kogemuse võrra rikkam.
Kolleegid nad juba peaaegu 10 aastat ja ma ei saagi aru kuidas need tunded korraga tekkisid. Naine ilus ka muidugi, aga imestan et mees alles 45selt selle avastas.
Armumine ongi irratsionaalne, ajafaktoril pole seal mingit rolli.
Kui mees on vaid armunud, siis las olla. Kui see tema käitumist Sinu suhtes (väärikus jne) mõjutab, siis räägi oma mehega.
Mõistan, et ega tundeid keelata saa. Olen ise ka väga armunud olnud kooselu ajal ja kogenud oma elukaaslase kõrvalsuhet.
Kummaline on see, kuidas mehed ja naised ses olukorras erinevalt käituvad – mees pigem isegi veidi uhkeldab, kiidab ja (mingis mõttes) mõnuleb ka sinu ees sellises olukorras… (saan nii aru… minul oli nii. Just nagu pandi pisut ka puid alla (enesekindluse vähenemisele suhte osas ja südamevalule…).
Kui ma ise kooselu ajal kolmandasse armunud olin kooselu ajal, siis varjasin ja vaevlesin üksi, ei uhkeldanud ega kiitnud teda kodus sõnagagi. Vaevlesin isekeskis end sellest üle.
Kõrvalt objektiivselt tahaksin käituda olukorras, kui kiideldakse kolleegiga, ütelda: “oi aitähh, ilus kuulata, tore kuulata. Mul on nii hea meel, et sul selline kolleeg”. Võiks isegi suuta väljendada, mida tunned: kui otse mitte siis irooniaga: ” küll on hea kuulda, mulle nii meeldib, kuidas sa temast räägid, räägi veel…” Abikaasa saab ehk aru, et sa ei tunne end hästi – ise siis otsustab, mida teadmisega teeb.
Kui Teie suhe on muus osas endine, häirib (ja ebakindlust loob) kodune kiitlemine (suhtlusstiil) ühe kolleegi osas…ja eesmärgiks on, et see võiks lõppeda…siis taotlegi seda. Kui selle koha peal jutt katki lääb, sest sul on valus..ehk hakkab mõistma, et sa ei taha kuulda.
Muud otsused teed iseseisvalt vastavalt sellele, kui keeruliseks Sinu sees läheb (ja objektiivsus tasub välja uurida). Ja anda teada järk järgult, kuidas sa end tunned ja mis plaane pead – et vaatad igaks juhuks korterit, sa ju ei tea, mis plaanid neil on. Lahkumineku mõtteid pole tarvis salata/salaja teha. Saad lisada, et Sa ei panegi neile midagi pahaks, sa lihtsalt ei taha lõpmata aja end väga halvasti tunda. (see ei tähenda, et kohe kohvreid pakkima pead, räägid mõtetest ja plaanidest, nagu meiega siin).
