Esileht Pereelu ja suhted Mees ei anna raha!

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 84 )

Teema: Mees ei anna raha!

Postitas:

Olen juba täiesti nõutu ja ei oska tekkinud olukorda enam ise lahendada. Taustainfoks, et oleme mõlemad nö teise ringi inimesed ja üldse mitte esimeses nooruses.
Mees pole loomult ihne ja samuti pole tal igakuiseid suuri püsikohustusi aga raha tal ka kunagi pole, et anda oma panus elamiseks vajalike kulude tasumiseks. Ta oli aasta tagasi töötu ja ma ei teinud sellest probleemi, et kuni töö leidmiseni meie peret ülal pidasin. Aga ka tööd saades midagi pole muutunud, ta oleks nagu harjunud, et ka ilma tema panuseta kõik toimib. Ta ei oska ka midagi mõistlikku enda raha kulutamise kohta öelda- on ka nimekirja teinud ja kõik tõesti justkui pudeneb näppude vahelt mingile mõttetusele pluss valed otsused. Oleme sel teemal korduvalt rääkinud ja kakelnud ning leppisime kokku, et kui ta ei oska majandada, siis kandku kasvõi pool palgaraha mulle ja ma majandan vähemalt elulised kulud võrdselt. Ta justkui mõistab olukorda ja oli selle lahendusega väga nõus aga mida pole, on raha! Kusjuures tema palk on suurem, kui minul. Kuna laps tulemas, siis tegime remonti ja ostsime mõned uued mööblijupid ja seda kõike minu raha/laenu eest(tekitasin endale paar krediitkaarti ajal, mil mees töötu oli ja lootsin need sulgeda kui kaasa ka raha sisse tooma hakkab aga sattusin nõiaringi). Lapsele vajaliku olen ainult mina kõik ostnud (temapoolne panus rahalises ja moraalses mõttes on 0, kuigi laps oleks talle justkui kingitus kõrgemalt). Ta nagu ei mõistaks PÄRISELT olukorra tõsidust ja käitub täiesti vastutustundetult. Poest vahel süüa toob ja paar korda on mulle 20.- kapi peale jätnud. Rääkimine pole poole aastaga kuskile viinud ja \”karistuseks\” arveid maksmata või lapse sünniks valmistumisest ma ka loobuda ei saa. Tänaseks on asi nii kaugel, et ma ärritun juba sellest, kui ta du¨¨i alla läheb, sest tema ju ei maksa selle vee eest.
Kuidas edasi? Mida teha? Välja viskamisel pole otsest mjanduslikku efekti ja vaevalt, et see pikas perspektiivis midagi muudab. Kui kuu tagasi dekreeti jäin, siis ütlesin, et mul enam sissetulekut pole ja elamisraha ka mitte. Lubas x kuupäev mulle raha anda. Aga seni- arved maksmata? Ja ega ma seda raha ilmselt ei näe ka, sest koduteel tekib tasku põhja auk…
Kuidas mees kahe jalaga maa peale saada ja talle kohuse- ja vastutustunne sisse süstida?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 27.04 00:15; 27.04 08:48; 27.04 09:23; 27.04 11:09; 02.05 14:02; 02.05 23:25; 08.05 00:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui arved tulevad ,annad mehele ja seisad niikaua kõrval kui ta oma arve pealt need äramaksab. Poes käimised jagate ära. Kirjutad talle paberi peale, mida sul vaja on ja paber hommiku kaasa taskusse. Kui miskit ei osta, siis toopäev keedad talle putru. Ilmselt hakkad taipama, miks mees on teise ringi mees. Loodetavasti ei ela ta sinujuures sinu korteri pärast.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Välja viskamisel pole otsest mjanduslikku efekti [/tsitaat]
kuidas pole, suur osa söögirahast jääks juba alles + tema kasutatud vesi ja elekter ja sinu närvid. Aga algatuseks röögata talle kõrva, et \”Mees, kus su eneseväärikus on??? Tahad äkki et hakkan sulle ka lilli ja kingitusi iga nädal tooma!\”

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Äkki mees valmistub lahkuminekuks ja otsib nooremat naist?Mis vanuses te olete?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kelle elamine muidu on?
Kui sinu, siis on selles mõttes hea, et saad öelda \”tasuta lõunaid pole\” ja las läheb elab natuke aega omaette ning saab siis aru, et kahjuks tasuta teda kuskil vastu ei võeta.
Kui aga tema või üürite, siis võtad südame rindu ja ei maksa enam. Kui ta 6 kuud päris sinu maksudest elanud on, siis seda enam sa lihtsalt keeldud maksmast. Ütled, et järgmisel kuul sina arveid ei maksa ja seda teeb tema nüüd 6 kuud järjest. Äkki saab aru, mis tunne sul oli. Ning kui kasvab võlg, siis vaid tema pärast. Ja ära hakka mõtlema, et mis siis saab kui ta ei maksa. Elamine kui on, siis ju tema oma. Ja üürikas kui on, siis ju üürniku oma ja mees peab nii palju olema siiski täiskasvanu, et seda mitte lubada.
Sina ei pea vedama jõuga kõike läbi sopa.
Sina maksa vaid oma krediitkaardid ja muu. Ning lapsele ka enam asju ei osta. Laps on kahe planeeritud otsus ja sama kuulub siis ka materiaalse kulu jaotamine.
Kui sa aga ise ei suuda jalga maha panna ja öelda, et nii edasi ei lähe, siis kahjuks on tulemus selline nagu minul oli. Mees ei maksnudki. Rääkisin isegi tema emaga, et ma ei jaksa enam üksi tõmmelda, aga tema ema oli sellest va mõisaprovva soost, et no mis ma ikka teha saan, poiss ju ei kuula. Lõpptulemus oli see, et läksime lahku ja ma maksin veel aasta ka tema telefonivõlga. Koos temaga saadud lapsega muide. Siiani ei maksa ta ka elatist ja ei tea tema ka võlast ju midagi.
Igastahes kui tahad minumoodi minna edasi, siis ei usu, et sinu saatus minu omast erineb. Aga pead valmis olemagi ka selleks, et mees ise lahti ütleb teist. Kuid seda ma ütlen, et aasta või paar hiljem saad sa aru, et teil lapsega kahekesi ongi parem. Mina sain küll. Kuigi aega läks.
Ma tahaks sulle kõige paremat. Aga kahjuks ega eriti muid variante pole kui ma sulle ette lugesin. Ja tegelikuklt pean mainima, et laps polnud just kõige parem idee. Kuigi nagu mina, ei kahetse ma seda meie ühist last.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 27.04 07:33; 27.04 07:38; 27.04 08:57; 28.04 06:54; 28.04 08:40; 28.04 09:07; 29.04 19:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ja nii kurb kui see ka pole, siis yxikmehega pean ka mina kahjuks nõustuma. See, kuidas mehel on täiesti ükskõik asjadest ja edasisest elust, nii läks ka minu mehega. Tal oli samuti uus tibin silmapiiril. Lasteta, ilma kohustusteta, naisel oli oma korter ja auto ka. Mida mul siis kahjuks polnud peale laenuga korteri. Ja mina ütlen ka, et kui juba nii suvalt elukest sinuga võetakse, siis siin võib mängus olla teine naine vabalt.
Nagu ka poja ema mulle pärast ütles, siis käisin talle ju närvidele. Närvidele käisin siis sellega, et julgesin küsida raha maksudeks. No pooleks ikka, mitte et ta tervet summat oleks pidanud maksma. Aga seda tegelikult ma ei oleks nende mõlemi meelest teha tohtinud. Ja siis öeldigi, et ma olen liiga närviline inimene, ning kogu aeg ainult õiendan. Tegelikult hoopis olin ma rase ja igal hommikul tõustes ning õhtul magama minnes mõtlesin hirmuga, et kuidas me hakkama saame ja kartsin kogu aeg korteri pärast ja tita asjade pärast. Tegelikkuses oleksin pidanud laskma korteri oksjoni alla vist panna ja leside voodis ning töölt ära tulema. Siis vast mees äkki poleksi otsinud teist 🙂

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 27.04 07:33; 27.04 07:38; 27.04 08:57; 28.04 06:54; 28.04 08:40; 28.04 09:07; 29.04 19:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ehk on sul mees võlgu kellelegi või isegi paljudele ja ta tasapisi üritab neid maksta. Ei julge sulle rääkida või mängib hasartmänge?
Väga veider käitumine tema poolt.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kõiki nõandeid kahjuks järgida ei saa, sest:
-korter on minu ja ma ei kavatse võlgu jääda. Kusjuures, mehele olen korra valetanud, et arved juba 2 kuud maksmata- tulemusteta! Samuti ei taha ta võlgu jääda ühegi teise arve eest.
– lapsele asju peab ostma, sest keda ma sellega karistan, kui vastsündinu ilma riiete ja voodita on..
– poenimekiri- jah, ta toob mida vaja ükskõik kuskohast või mis hinna eest, kui vaid mina seda soovin. Aga, kui tal raha pole, siis ta lihtsalt palub minu pangakaarti. Aga mida siis teha? Jään ise nälga? Jätan oma pesu pesemata? Pole nagu ka hea lahendus..

Mehel pole uut silmarõõmu ja samuti ei planeeri ta ära kolida. Nagu juba kirjutasin, siis ei tee ta seda nö meelega ega heameelega. Ta meenutab pubekat, kes nõuab järjekindlalt uut jopet, kuigi ema räägib, et vaja üür maksta, raha praegu muuks pole jne. Ta ei kuule ega mõsista, mis nende sõnade taga on. Pigem kuuleb ta niisama hädaldamist, mis mööda läheb. Ta on selles suhtes natuke selline hipi moodi lillelaps, kes ei saa aru sõnapaarist \”regulaarne kohustus\”. Ta vanemad olid suht kesise sissetulekuga aga said hästi hakkama. Samas on ta ema selline hädaldaja-tüüp, v-o sellest on mees omale paksu naha kasvatanud ja ei kuulegi mida ma räägin, sest niikuinii ju kõik laheneb. Oleme olnud ka lahus aga siis elab ta metsamajas, kus kommunaale keegi ei küsi. Ta on oma iskilikes rahaasjades ja arvets samasugune lohakas ja hoolimatu- seega ei ole see sündroom otseselt seotud minuga ja maksmise vältimisega.
Saan aru, et inimest ei muuda ja oma rahaasjades tema peale loota ei saa. Aga teda tahaks kuidagi raputada-¨okeerida-mõtlema panna. Ja kuna ma planeerin lapsega max aeg kodune olla, siis jäävadki mingi hetk kõik kulud tema kanda. Ma ei karda temalt otse küsida või sel teemal rääkida aga see ei anna tulemust- mõju on vaid hetkeline ja kajastub pigem lubadustes. Andke nõu, kuidas teda maa peale tuua ja reaalsusega lajatada?! Annan tähtaja ja summa ja kui ei tule, siis kinga?!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 27.04 00:15; 27.04 08:48; 27.04 09:23; 27.04 11:09; 02.05 14:02; 02.05 23:25; 08.05 00:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nagu kirjutasin, siis ei saagi sellist raputada. Ta on pohhuist. Ja samas ju tead sa seda ka ise. Üks asi, mis muutus mul kohe peale lahkuminekut oli see, et kõik asjad hakkasid mul paika loksuma ja mul läks kõik ülesmäge. Nii et omamoodi peaksin talle isegi aitähh ütlema, et lahkus me elust. Kahjuks aga loodad sina imet. Sellise mehega…kahjuks seda ei tule

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 27.04 07:33; 27.04 07:38; 27.04 08:57; 28.04 06:54; 28.04 08:40; 28.04 09:07; 29.04 19:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tehke otsekorraldus tema arvelt sinu arvele kuupäevaga päev pärast tema palgapäeva. Ma arvan, et sellise pea pilvedes hõljujaga muudmoodi ei saagi, kui tahad ikka edasi minna koos temaga. Seisad seni kõrval, kuni netipangas korraldus tehtud. Paned ta lihtsalt fakti ette – mees peab ka vastutama ja peresse panuse andma, muidu lihtsalt peret pole. Mis ta sellise jutu peale sul ütleb? Räägi temaga konkreetselt!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.04 09:06; 27.04 22:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tehke otsekorraldus tema arvelt sinu arvele kuupäevaga päev pärast tema palgapäeva. Ma arvan, et sellise pea pilvedes hõljujaga muudmoodi ei saagi, kui tahad ikka edasi minna koos temaga. Seisad seni kõrval, kuni netipangas korraldus tehtud. Paned ta lihtsalt fakti ette – mees peab ka vastutama ja peresse panuse andma, muidu lihtsalt peret pole. Mis ta sellise jutu peale sul ütleb? Räägi temaga konkreetselt![/tsitaat]

See toimis üks kuu, kui tõsiselt vestlesime. Mul on tunne, et ta ei saanud aru millest ma räägin aga pidas vajalikuks raha mulle kanda, sest olukord kiskus jamaks. Aga kuna tema andis enda arvates vist sajandi panuse meie pere rahakotti, siis sealt edasi pole ma raha näinud. Eriti naljakas on see, et endal tal ka pole seda.
Ma olen küsinud otse võimalike kahtlaste kulude (salajane laps, hasartmängud jm) kohta ja ta väidab, et midagi sellist pole ja ta ise ka ei saa aru kuhu raha kaob. Olen ka natuke ta seljataga asju uurinud aga midagi kahtlast ei ole leidnud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 27.04 00:15; 27.04 08:48; 27.04 09:23; 27.04 11:09; 02.05 14:02; 02.05 23:25; 08.05 00:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

No aga mis sind tema juures siis kinni hoiab? Mingeid positiivseid külgi ka oled märganud?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
See toimis üks kuu, kui tõsiselt vestlesime. Mul on tunne, et ta ei saanud aru millest ma räägin aga pidas vajalikuks raha mulle kanda, sest olukord kiskus jamaks.[/tsitaat]

No aga siis räägidki uuesti ja nii, et ta selle otsekorralduslepingu ära teeb. Ja kui ta nõus ei ole, siis ütledki nii nagu asi on- te kas olete pere kõigis aspektides või ei ole te seda mitte, tema valik. Ausalt öeldes kaaluksin ma sellise suhte lõpetamist niikuinii- kui ikka inimeselt pole karvavõrdki kohusetunnet või austust oma kõige lähedasemate suhtes, siis ei suudaks ma küll teda eriti kaua endale kalliks pidada, veel vähem ülalpidada.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kõiki nõandeid kahjuks järgida ei saa, sest:
-korter on minu ja ma ei kavatse võlgu jääda. Kusjuures, mehele olen korra valetanud, et arved juba 2 kuud maksmata- tulemusteta! Samuti ei taha ta võlgu jääda ühegi teise arve eest.
– lapsele asju peab ostma, sest keda ma sellega karistan, kui vastsündinu ilma riiete ja voodita on..
– poenimekiri- jah, ta toob mida vaja ükskõik kuskohast või mis hinna eest, kui vaid mina seda soovin. Aga, kui tal raha pole, siis ta lihtsalt palub minu pangakaarti. Aga mida siis teha? Jään ise nälga? Jätan oma pesu pesemata? Pole nagu ka hea lahendus..
[/tsitaat]
no kui sa igale asjale vabanduse leiad, siis loogiline et midagi ei muutu. Ju sa pole veel viimase piirini aetud ikka.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]sanshain kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

no kui sa igale asjale vabanduse leiad, siis loogiline et midagi ei muutu. Ju sa pole veel viimase piirini aetud ikka.[/tsitaat]

Viimane piir on suhteline mõiste. Samuti ma ei arva, et ma vabandusi otsin, sest miks peaks mina olema näljas ja paljas, et talle midagi tõestada. Ja ega ta sest vist aru saakski, sest ta võib ka kuuse all magada ja metsas juurikaid närida. Olen kaua üksi olnud ja harjunud ise kõigega hakkama saama. Ja saan ka edaspidi.
Aga mehe käitumine on mind küll viimase piirini ajanud. Just ütlesin talle, et ta ei anna mehe ja isa mõõtu välja oma suhtumise ja käitumisega pere eelarvesse. Hakkas midagi seletama ja ennast õigustama, et tema koguaeg küsib, kas ma poest tahan midagi… No asi pole ju tükis leivas vaid üldises suhtumises! Igatahes, hetkel palusin tal mitte enam näole anda ja vait olla oma vabandustega, sest olen neid liiga kaua juba kuulanud ja enam ei kuula.
Loomulikult ma ei tahaks lahku minna, tahan perekonda ja lapsele isa. Ja tema tahab sama. Aga kuna midagi ei muutu, siis on ilmselt targem tõesti oma närvide säästmiseks lahku minna ja lapsele elatist teisel teel nõuda.
Siiski jätaks selle väga viimaseks variandiks ja enne üritaks ta mõistusele loksutada, kuigi hetkel ma selles natuke kahtlen, sest väljendasin ennast väga jõuliselt ja süüdistavalt ning tema asus kaitsepositsioonile- seega ei ole ilmselt lootust, et ta ennast kuidagi süüdi tundma hakkaks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 27.04 00:15; 27.04 08:48; 27.04 09:23; 27.04 11:09; 02.05 14:02; 02.05 23:25; 08.05 00:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selle teema kohta meenub nali pohhuistide klubist. Tehti koosolok. Keegi ei tulnud kohale. Köigil oli pohhui.
Ise räägid mitte nii väga noortest inimestest, teise ringi inimestest ja siis kutsud oma meest lillelapseks. Ma ei saa aru, miks Eestis niipalju selliseid \”emmesid\” on, kes täiskasvanud mehi lastena kohtlevad.
Ja ongi nii kui rääkimine ei aita, et kuupäev paika (näiteks palgapäev) ja kui raha sinule üle ei kanna, siis ongi aidaa. No milleks selline poputamine ja vingumine, ei anna raha ei anna raha? Ja sellisega saad veel teise ringi inimesena lapse. Elu pole ikka midagi öpetanud? Köik jooksis mööda külgi maha? Oehhh.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei saa aru, miks sa sellisega üldse lapse tegid? Ega ta enne teistsugune polnud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemaalgataja, mul on näriv tunne, et ma tean, millega tegemist on. Usun teadvat, sest olen asjaga ise lähedalt kokku puutunud (küll mitte abielupoolena) ja seetõttu teemat palju uurinud.

Kõik, mida sa oma mehe käitumisest kirjeldad, langeb kokku täiskasvanuea AD(H)D-ga ehk tähelepanuhäirega (koos või ilma hüperaktiivsuseta). See on väga kurb neurobioloogiline häire, mis ilmneb rohkem lastel ja noorukitel, kuid vastupidiselt populaarsele uskumusele see enamasti ei \”kasva ise välja\”. Paljud ADD-d lihtsalt õpivad täiskasvanuna rohkem või vähem kompenseerima. Paljud aga ei suuda, ja siis ongi tulemuseks sellised täiskasvanud ja sellised abielud, nagu sa kirjeldad.

Kusjuures ADD inimesed võivad tegelikult olla väga võluvad, väga loomingulised, väga siirad, abivalmis, südamlikud jne. Kurameerimiseperiood sellisega on väga lahe, mida põhjustab nn. \”hüperfookus\”, s.t. ADD juurde kuulub nähtus, et mingiks perioodiks võivad nad ühele, neid sel hetkel vaimustavale asjale/inimesele väga sügavalt keskenduda (mis omakorda lisab teistes segadust ja tunnet, et ta \”saab ju küll, kui tahab\”), kuid see periood ei kesta kaua. Paljud partnerid ongi öelnud, et sa ei ole tundnud \”tõelist\” armastust, kui sa pole olnud ADD-inimese hüperfookuse keskpunktiks – selles perioodis võivad nad teha kõige hullumeelsemalt romantilisemaid tegusid ning külvata sind üle erakordse tähelepanuga. Aga see ei kesta kuigi kaua, ja kui see fookus lahtub, siis järele jääb jälle ADD tema killustatuses ja keskendumisvõime puuduses.

See on kahjuks neuroloogiliselt nii seatud, ja enamiku ADD-suhete tunnuseks ongi kohustustest hulluks minev mitte-ADD-partner (\”ainuke täiskasvanu\” suhtes) ja \”miks-sa-mu-kallal-koguaeg-näägutad\” põgenev ja hajali tähelepanuga (end \”lapseks\” taandav) ADD-partner. Mõlemad on õnnetud, ja mõlema käitumine lisab teise poole meeleheidet. Mõlemad pooled kannatavad täiesti reaalselt, mitte-ADD pool ei suuda aru saada, miks temale ja perele enam ei pühenduta, ja ADD-pool ei suuda aru saada, miks varem nii lahe kaaslane nüüd tema kallal kogu aeg näägutab ja mingeid tüütuid, tema jaoks täiesti teisejärgulisi kohustusi peale surub ja ette heidab.

Kõik eelnev ja alljärgnev on kirjutatud vaatenurgast KUI leiab kinnitust, et su mehel on tõesti AD(H)D, kuid seda ise diagnoosida ei tohi. Kõiki laisku, lolle ja kohusetundetuid inimesi (tihtilugu mehi, kuid on palju ka naisi) ei saa AD(H)D-ga välja vabandada. Samas aga ei ole ka õige ega kuidagi konstruktiivne see, kui selle (diagnoosiga kinnitatud) häire all kannatajaid laiskadeks, lollideks ja kohusetundetuteks pidada.

Prognoos kahjuks ei ole julgustav. Tegemist on ikkagi teatud arenguhäirega, mida muuta ei anna. Jah, ADD-pool võib mõnedel juhtudel oma häirest endale aru anda (sest ega tal tegelikult tore ega kerge elada pole, ta saab ju aru et enamik lähedaseid ja kaaslasi pole temaga rahul) ning abi otsida ja saada (medikatsioon + psühhoteraapia + koduse elu struktureerimine). Kuid päris 100% funktsioneerivaid kooselupartnereid neist tavaliselt ikkagi ei saa. Siiski, mõned paarid suudavad välja töötada skeemi, kus andakse ADD-st endale selgelt aru ja mõlemad partnerid loovutavad osa oma mugavusest ja soovidest kooselu nimel. Tavaliselt nii siiski ei lähe, ja tegelikult enamik mitte-ADD pooli varem või hiljem teeb otsuse lahku minna, või siis kannatab pidevalt meeletut stressi ja lõpetab väga raskete füüsiliste haigustega (see on ADD-abieludes ülitavaline), rääkimata psüühhilistest piinadest. Loodan väga, et sina seda teed ei vali, et sa abielu säilitamise nimel omaenda elu ja tervise tuksi keerad.

Teine mitte nii tore uudis on veel. ADD on ülimalt päritav, isegi rohkem kui juukse- või silmavärv, nii et juhul kui su mehe puhul leiab ADD kinnitust, siis teie lapsel võib see ka suure tõenäosusega esineda (või lapse lastel), kuigi muidugi võib ka õnneks minna. Kui su mehel ADD tõesti on (kinnitada võib seda ainult psühhiaater), siis julgeks soovitada selle mehega rohkem lapsi mitte teha, kuna ainuke asi, mis on hullem ADD mehega elamisest, on elamine ADD mehe ja ADD lapsega/lastega. Seda enam, et lapsest ju ei lahuta…

Vabandan väga, et tegin nüüd kindlasti oma jutuga väga paljude hüpikute vanematele haiget. See ei olnud mu soov, ja aktsepteerin juba ette teie miinustused, sest ega mu jutt muidugi ilusasti ei kõla. Kuid soovisin tegelikult midagi muud, mitte teid solvata – lihtsalt teemaalgatajale otsest ja keerutamata informatsiooni anda *täiskasvanud* ADD-ga elamise kohta. Laps on laps, iga vanem armastab oma last nii nagu ta on, ja see peabki nii olema, ning paljud lapsena/noorukina hüpikud siiski saavad täiskasvanuna oma eluga hakkama. Kuid praegu me räägime teisest aspektist – täiskasvanud inimesest, kelle elukaaslane võib osutuda olevat häirega, mis muudab kooselu kahjuks hullumajaks, milles n.ö. \”terve\” partner meeletult kahjustada saab. Praktiliselt läheb ühe inimese haiguse pärast ka teise, (selles osas) terve inimese kordumatu elu nässu ning juurde võib sündida uusi õnnetuid lapsi, kes oma täiskasvanuelus jällegi teistele koormaks on.

Teemaalgatajale ja teistele toeks pakun väga head võrguressurssi antud teemast:
http://www.adhdmarriage.com/
Autor elab ise ADD mehega ja vähemalt üks laps on tal sama häirega. Ta on uurimusele väga pühendunud ja kirjutanud sellest väga hea raamatu
(loe arvustusi siit) http://www.amazon.com/The-ADHD-Effect-Marriage-Relationship/dp/1886941971/ref=sr_1_1?ie=UTF8&qid=1335517497&sr=8-1
(osta siit) http://www.bookdepository.com/ADHD-Effect-on-Marriage-Melissa-Orlov/9781886941977
kuid tegelikult on ta nii kena, et pakub võrgus sisuliselt kogu materjali tasuta. Tema muidugi rõhub sellele, et AD(H)D-abielu on võimalik uuesti üles ehitada, kui mõlemad partnerid häirest teadlikuks saavad ning kompenseerimisele pühenduvad. Kuid tegelikkuses, kui sa loed sellel leheküljel olevat väga sisurikast foorumit, siis sealsetest postitustest tuleb välja, et reaalses elus on selliseid õnnestumislugusid väga, väga vähe. Mitte-ADD pool on lihtsalt lõpuks nii ära piinatud, et tal ei jätku enam jõudu ega soovi midagi uuesti ehitama hakata, ja armastus saab lihtsalt otsa. Kuid see ei tähenda, et ma teemaalgataja olukorra juba ette hukkumisele mõistaksin – üksikuid õnnestujaid ju on, kuigi \”normaalset\” abielu muidugi nad kunagi ei saa.

Veel äraproovitud lugemist samal teemal:
(osta siit, kommentaare loe Amazonist)
http://www.bookdepository.com/Married-Distraction-Edward-Hallowell/9780345508003
http://www.bookdepository.com/Delivered-from-Distraction-Dr-John-Ratey/9780345442314
Ja muidugi nii BookDepository’s kui Amazonis on leheküljel ka palju teisi soovitusi samal teemal raamatute kohta.

Jõudu teemaalgatajale. Kahju, et ma pean nii kurbi ja vähejulgustavaid teateid tooma, ja omamoodi ma loodaksin, et tegu polegi AD(H)D-ga. Kuid kirjelduste kohaselt on palju põhjust seda oletada, ja sel juhul on teadmine siiski vast parem kui lõputu piin. Teemaalgataja, palun ära unusta, et sina oled ka inimene, mitte ohvriloom. Sul on ka õigus elada – kui mitte õnnelikult, siis vähemalt südamerahus.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

sorri küll aga kui minu mees omapoomeelselt perekonda rahalist panust ei annaks, siis mina teeks ainult endale süüa, peseks ainult oma pesu, vaataks telekast ainult mulle sobivaid saateid jne. tegelikult ma ei elakski sellise mehega koos, sest olgem ausad, seksi saamiseks ei pea ühtegi lontrust hommikust õhtuni oma kodus pidama.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen juba täiesti nõutu ja ei oska tekkinud olukorda enam ise lahendada. Taustainfoks, et oleme mõlemad nö teise ringi inimesed ja üldse mitte esimeses nooruses.
Mees pole loomult ihne ja samuti pole tal igakuiseid suuri püsikohustusi aga raha tal ka kunagi pole, et anda oma panus elamiseks vajalike kulude tasumiseks. Ta oli aasta tagasi töötu ja ma ei teinud sellest probleemi, et kuni töö leidmiseni meie peret ülal pidasin. Aga ka tööd saades midagi pole muutunud, ta oleks nagu harjunud, et ka ilma tema panuseta kõik toimib. Ta ei oska ka midagi mõistlikku enda raha kulutamise kohta öelda- on ka nimekirja teinud ja kõik tõesti justkui pudeneb näppude vahelt mingile mõttetusele pluss valed otsused. Oleme sel teemal korduvalt rääkinud ja kakelnud ning leppisime kokku, et kui ta ei oska majandada, siis kandku kasvõi pool palgaraha mulle ja ma majandan vähemalt elulised kulud võrdselt. Ta justkui mõistab olukorda ja oli selle lahendusega väga nõus aga mida pole, on raha! Kusjuures tema palk on suurem, kui minul. Kuna laps tulemas, siis tegime remonti ja ostsime mõned uued mööblijupid ja seda kõike minu raha/laenu eest(tekitasin endale paar krediitkaarti ajal, mil mees töötu oli ja lootsin need sulgeda kui kaasa ka raha sisse tooma hakkab aga sattusin nõiaringi). Lapsele vajaliku olen ainult mina kõik ostnud (temapoolne panus rahalises ja moraalses mõttes on 0, kuigi laps oleks talle justkui kingitus kõrgemalt). Ta nagu ei mõistaks PÄRISELT olukorra tõsidust ja käitub täiesti vastutustundetult. Poest vahel süüa toob ja paar korda on mulle 20.- kapi peale jätnud. Rääkimine pole poole aastaga kuskile viinud ja \”karistuseks\” arveid maksmata või lapse sünniks valmistumisest ma ka loobuda ei saa. Tänaseks on asi nii kaugel, et ma ärritun juba sellest, kui ta du¨¨i alla läheb, sest tema ju ei maksa selle vee eest.
Kuidas edasi? Mida teha? Välja viskamisel pole otsest mjanduslikku efekti ja vaevalt, et see pikas perspektiivis midagi muudab. Kui kuu tagasi dekreeti jäin, siis ütlesin, et mul enam sissetulekut pole ja elamisraha ka mitte. Lubas x kuupäev mulle raha anda. Aga seni- arved maksmata? Ja ega ma seda raha ilmselt ei näe ka, sest koduteel tekib tasku põhja auk…
Kuidas mees kahe jalaga maa peale saada ja talle kohuse- ja vastutustunne sisse süstida? [/tsitaat]
Kus kohast sa võtad, et mees peab sinu korteri kulusid maksma?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

ma ei ole küll jurist aga minuteada peaks saama ju alimendid panna sellisele

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]ma ei ole küll jurist aga minuteada peaks saama ju alimendid panna sellisele[/tsitaat]Enne kui laps on käes on seda päris raske teha…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]roinas kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Kus kohast sa võtad, et mees peab sinu korteri kulusid maksma?[/tsitaat]
Aga kust Sa võtad, et naine peaks mehe eest elamiskulusid maksma?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Venice kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]roinas kirjutas:[/small]

Aga kust Sa võtad, et naine peaks mehe eest elamiskulusid maksma?[/tsitaat]Ei peagi. Aga jutu järgi põhiline etteheide on kommunaalid.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]roinas kirjutas:[/small]

aga kui mees välja kolib , siis uu maksab uues koihas kommunaale… vöi on ta neist igal pool vabastatud? miks siis naise juures ei peaks poolt kommunaalkuludest kandma?[/tsitaat]Kui ma aru sain, siis naine võttis ta ju vabatahtlikult oma korterisse? Mina näiteks võtsin küll naise oma majja omal ajal elama ja pole veel pähe tulnud temalt raha küsida kommunaalide jaoks. Kui oleks teenida tahtnud, siis oleks tulnud üüriline võtta.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]roinas kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kui ma aru sain, siis naine võttis ta ju vabatahtlikult oma korterisse? Mina näiteks võtsin küll naise oma majja omal ajal elama ja pole veel pähe tulnud temalt raha küsida kommunaalide jaoks. Kui oleks teenida tahtnud, siis oleks tulnud üüriline võtta. [/tsitaat]
Aga kui oleksid naise korterisse kolinud, siis peaksid normaalseks, et millegi eest ei tasu, lihtsalt lillad korteris nagu laps? Vastik lugeda sellist suhtumist.
Ise olen samas situatsioonis olnud kahel korral. Läksin lahku, sain kokku mehega, keda pidasin kohusetundlikuks, auahneks, sooritusjanuliseks jne. Aga see kõik läks ruttu üle ja asendus samaga, mis on teemaalgatajal. Kui ühised lapsed käes, siis kukkus mees lisaks veel ka pudelisse. Lõpuks vägivald. Tegemist minu lahusvaraga siis, mille eest ma kogu abielu vältel ainuisikuliselt maksnud. Minu meelest on selline mees lihtsalt narts, ärakasutaja, ilma igasuguse normaalse meheliku uhkuseta.
Praegu lahutame, aga mees keeldub välja kolimast, kuna see on \”tema kodu\”. Kui võtme tema käest kätte sain, siis nõudis seda tagasi, nimetas mind vargaks. Ei lahkunud enam toast, kuna teadis, et siis ma keeran ukse lukku ja sisse tagasi ei lase.
\”Lahutame\” tähendab siis seda, et mina ajan asju kohtuliku lahutuse hagi esitamiseks, kuna tema lahutust vabatahtlikult ei anna ja pidi oma jutu järgi minuga veel 10 aasta pärast koos olema. Tunnen, et mind on aastaid majanduslikult ja emotsionaalselt vägistatud. Kaalusin vahepeal isegi oma majast turvakodusse minemist sellepärast, et abikaasat ei saa ju kuidagi välja tõsta. Aga lahutus võtab aega ja raha. Raha ei ole, kuna kõik läheb arvetele ja söögile.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.04 16:11; 27.04 17:32;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small][/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small] Kõiki nõandeid kahjuks järgida ei saa, sest:
-korter on minu ja ma ei kavatse võlgu jääda. Kusjuures, mehele olen korra valetanud, et arved juba 2 kuud maksmata- tulemusteta! Samuti ei taha ta võlgu jääda ühegi teise arve eest.
– lapsele asju peab ostma, sest keda ma sellega karistan, kui vastsündinu ilma riiete ja voodita on..
– poenimekiri- jah, ta toob mida vaja ükskõik kuskohast või mis hinna eest, kui vaid mina seda soovin. Aga, kui tal raha pole, siis ta lihtsalt palub minu pangakaarti. Aga mida siis teha? Jään ise nälga? Jätan oma pesu pesemata? Pole nagu ka hea lahendus..[/tsitaat]

[small]sanshain kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

no kui sa igale asjale vabanduse leiad, siis loogiline et midagi ei muutu. Ju sa pole veel viimase piirini aetud ikka.[/tsitaat]

Mida sa nüüd ajad? Sa tõesti usud, et sellega, et naine oma arveid ei maksa, on võimalik kuidagi meest karistada? Tegelikult ikka saab lihtsalt veidi üle kuuajalise võlgnevuse korral maksehäired, teenuses lülitatakse välja (vesi, elekter, telefon jms) ja kuni 3-kuulise laenuvõlgnevuse korral leping ülesütlemise. Kes see sel juhul rohkem kannatab?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Viska välja see puuk. Krt sa oled nagu saare naine Milvi: \”Ikka mees peab kodus olema, meil külas kõigil eitedel on mehekont kodus\”. See pole mees, see on PAHA HAIS ainult!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jälle olen hämmingus,et milleks võetakse omale sellised mehed ja veel saadakse sellistega lapsi?
Minul ju selliseid puuduseid pole,kuid ometigi olen ma juba üle 7a üksik.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]yxikmees kirjutas:[/small]
[tsitaat]Jälle olen hämmingus,et milleks võetakse omale sellised mehed ja veel saadakse sellistega lapsi?
Minul ju selliseid puuduseid pole,kuid ometigi olen ma juba üle 7a üksik.[/tsitaat]
Ilmselt on siis mingid muud puudused.
Milleks võetakse? Ilmselt algul ei väljendu need veed veel nii jõuliselt (kuigi teemaalgataja last tehes pidi küll juba asjadega kursis olema). Põhiasi on aga ilmselt armumine – armunud naine on pime ja lihtsalt ei näe neid puudusi. Naudib lihtsalt mehe tähelepanu ja armastust. Ilmselt need naised, kes kasvanud ilma isata või saanud üldse lapsepõlves vähe armastust, on igasuguste mesikeelte suhtes eriti vastuvõtlikud. Ilmselt ka sinu 7 lapse emad läksid alguses su tollal veel noorusliku välimuse ja mingi huina-muina jutu õnge. Kuni jagasid selle vea ära, mida sa vanuse tõttu enam välimusega ei kompenseeri.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.04 16:11; 27.04 17:32;
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 84 )


Esileht Pereelu ja suhted Mees ei anna raha!

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.