Teema: Mees ei kuule midagi

#4005126:

Samamoodi on mul sõbranna kes tahab vahel lihtsalt rääkida, teda ei huvitagi minuga vestlus vaid ta tahab lihtsalt kellegagi rääkida teda huvitavatest teemadest ( mis mind ei huvita ).

No just. Mis sind ei huvita. Aga need asjad on asjad, mis puudutavad meid ja meie peret. Kokkulepped, minekud kuhugi, tegemised. Ja kui neid ei kuulata, siis ei huvita ju pereasjad.

#4005152:

#4005116:

Palun lohutage. Ma ei suuda enam taluda, kuidas ma räägin mehega millestki, ta on täiesti kohal justkui, mhmh ja okei – ja kui järgmisel päeval viitan, et noh, ma nüüd tegin selle asja ära, siis ta pole iial kuulnud ega näinud ja me pole sellest rääkinud. Okei, räägime uuesti – aga sama kordub ka järgmisel teema ülesvõtul. Jälle ta ei tea asjast midagi ega pole kunagi kuulnud! See mõnda aega on talutav ja mõistusega võetav, aga ma nüüd enam ei suuda, see tundub mulle juba isikliku solvanguna – minu jutt meelde ei jää.

Sul on kontrolli vajadus, loobu sellest, sest sinu mees ei ole laps keda sa kamandama oled hakanud.

See pole ju mingi kontrolli vajadus. See on normaalse suhtlemise vajadus. Kui ikka midagi mees ei kuule ega näe ega loe oma sõnumeid ja meile ja kõike peab kolm korda kolme eri kanali kaudu edastama, et oleks lootus, et sõnum kohale jõudis, siis see nõuab karmi kannatust, et sellise inimesega keegi jaksaks üldse suhelda. Ja kui on inimene, kellega ei saa suhelda, kes ei märka, ei kuule, ei kuula, siis mis suhe see üldse on? Ainus, mis ma välja mõtlen, on lapsik: korda, mis ma ütlesin või midagi muud, mis nõuab mehelt reaalset verbaalset vastust, mitte lihtsalt jaa-jaa või mhmh. Aga kuidas seda tagada. NT palud, et mees läheks homme ise lapsele lasteaeda järele, sest sul on tähtis koosolek. Siis küsidki et, kuhu sa siis täna pärast tööd pidid minema, mitte, et kas sul on meeles lapsuke lasteaiast ära tuua. Ja mõtle, kui nüüd sellist asja mees ei kuula ja sina lootsid, et mees sai aru ja teeb ära, aga tegelikult mees vahib kodus ja ütleb, et miks sa ei öelnud, et mina pidin lapsele järele minema? Ei teeks vihaseks või?

#4005135:

#4005126:

Samamoodi on mul sõbranna kes tahab vahel lihtsalt rääkida, teda ei huvitagi minuga vestlus vaid ta tahab lihtsalt kellegagi rääkida teda huvitavatest teemadest ( mis mind ei huvita ).

No just. Mis sind ei huvita. Aga need asjad on asjad, mis puudutavad meid ja meie peret. Kokkulepped, minekud kuhugi, tegemised. Ja kui neid ei kuulata, siis ei huvita ju pereasjad.

Need ei ole kokkulepped, need on sinu käsud ja sinu arusaamad, et see kõik on pereelu. A mees ei taha minna su ema juurde või suvelavastusele või järjekordsele laadale. Enam ei taha.

#4005116:

Palun lohutage. Ma ei suuda enam taluda, kuidas ma räägin mehega millestki, ta on täiesti kohal justkui, mhmh ja okei – ja kui järgmisel päeval viitan, et noh, ma nüüd tegin selle asja ära, siis ta pole iial kuulnud ega näinud ja me pole sellest rääkinud. Okei, räägime uuesti – aga sama kordub ka järgmisel teema ülesvõtul. Jälle ta ei tea asjast midagi ega pole kunagi kuulnud! See mõnda aega on talutav ja mõistusega võetav, aga ma nüüd enam ei suuda, see tundub mulle juba isikliku solvanguna – minu jutt meelde ei jää.

Sest sa räägid siis, kui mees ainult teeb näo, et ta kuulab, aga tegelikult tegeleb millegi muuga ja kuna me teame, et mehed suudavad keskenduda ainult ühele asjale korraga, siis sinu jutt ei salvestu. Tee kindlaks, et kui tähtsatest, see-peab-meelde-jääma asjadest räägid, siis mees ei tegele millegi muuga. Nt ei ole hea aeg Tähtsat Juttu rääkida, kui mees sõidab linnas või vaatab telekat vms. Naised jah suudavad siis veel kuulata, aga enamik mehi mitte. Mingit sõbrannamöla või muud juttu võid siis rääkida, kui ta midagi muud teeb ja mehelt on oodatudki ainult mhmh ja null meeldejätmiskohustust 🙂

Mark Gungor Mes’ brains women’s brains: https://www.youtube.com/watch?v=1fF9B0lukM4

#4005189:

#4005116:

Palun lohutage. Ma ei suuda enam taluda, kuidas ma räägin mehega millestki, ta on täiesti kohal justkui, mhmh ja okei – ja kui järgmisel päeval viitan, et noh, ma nüüd tegin selle asja ära, siis ta pole iial kuulnud ega näinud ja me pole sellest rääkinud. Okei, räägime uuesti – aga sama kordub ka järgmisel teema ülesvõtul. Jälle ta ei tea asjast midagi ega pole kunagi kuulnud! See mõnda aega on talutav ja mõistusega võetav, aga ma nüüd enam ei suuda, see tundub mulle juba isikliku solvanguna – minu jutt meelde ei jää.

1. Sest sa räägid siis, kui mees ainult teeb näo, et ta kuulab, aga tegelikult tegeleb millegi muuga ja kuna me teame, et mehed suudavad keskenduda ainult ühele asjale korraga, siis sinu jutt ei salvestu. Tee kindlaks, et kui tähtsatest, see-peab-meelde-jääma asjadest räägid, siis mees ei tegele millegi muuga. Nt ei ole hea aeg Tähtsat Juttu rääkida, kui mees sõidab linnas või vaatab telekat vms. Naised jah suudavad siis veel kuulata, aga enamik mehi mitte. Mingit sõbrannamöla või muud juttu võid siis rääkida, kui ta midagi muud teeb ja mehelt on oodatudki ainult mhmh ja null meeldejätmiskohustust 🙂

   Mark Gungor Mes’ brains women’s brains: https://www.youtube.com/watch?v=1fF9B0lukM4

Ja mis on soovitus? Täiskasvanud inimesele enne meelde jätmist vajava jutu rääkimist kõrvakiil anda või. Isiklikult ei huvita see “meeste aju ehitus” jne juttude lugemise peale ajaraiskamine netis, sest elu on näidanud, mehed võivad olla väga erinevad.

#4005172:

#4005166:

Need ei ole kokkulepped, need on sinu käsud ja sinu arusaamad, et see kõik on pereelu. A mees ei taha minna su ema juurde või suvelavastusele või järjekordsele laadale. Enam ei taha.

Siis ärgu öelgu mhmh ja okei! Nii lihtne ongi.

No jumal. Räägi ometi mehega, et sa paned tema mühatavaid häälitsusi tähele ja tead, et ta ei kuula sind nagunii ja miks sa siis lased endale ebaviisakalt ahah mhm okeih mühatada? Pane end kuulama, kehtesta end. Kui on perekondlikud jutuajamised, ei olda nägupidi samal ajal telefonis ega chatita sõpradega arvutis või ei vaadata õhtust filmi.

#4005194:

#4005157:

Aga kuidas seda tagada. NT palud, et mees läheks homme ise lapsele lasteaeda järele, sest sul on tähtis koosolek. Siis küsidki et, kuhu sa siis täna pärast tööd pidid minema, mitte, et kas sul on meeles lapsuke lasteaiast ära tuua. Ja mõtle, kui nüüd sellist asja mees ei kuula ja sina lootsid, et mees sai aru ja teeb ära, aga tegelikult mees vahib kodus ja ütleb, et miks sa ei öelnud, et mina pidin lapsele järele minema? Ei teeks vihaseks või?

Selles olukorras tekib kohe küsimus, et kas lapse lasteaeda viimine ja toomine on ainult naise ülesanne, sest kui oleks jagatud, oleks see mehe jaoks normaalsus ja ta läheks sinna järele. Igapäevane lapse rutiin, lasteaias käimine pole kindlasti võrreldav väljasõitudega, kuhu mees ei soovi kaasa minna.

Pole olemas mingeid äppe, mis meelde tuletavad?

Kui ei suuda tähtsaid igapäevaseid kohustusi meeles pidada ja jagada, siis tuleb lahku minna ja jagatud päevadel vastutab mees täielikult ise. Raske on mõelda korraga mitme inimese eest. Väga raske.

Mees on mingi totaalse kalamäluga , et vajab äppi lapse lasteaiast ära toomiseks?

Oled kindel, et mehel ADHD pole?

#4005172:

#4005166:

Need ei ole kokkulepped, need on sinu käsud ja sinu arusaamad, et see kõik on pereelu. A mees ei taha minna su ema juurde või suvelavastusele või järjekordsele laadale. Enam ei taha.

Siis ärgu öelgu mhmh ja okei! Nii lihtne ongi.

Kui mees ütleks ei, näägutaks naine 3 päeva järjest.

Õppige peegeldama teineteist. Nö aktiivselt kuulama, kui su mees muidugi nõus on sellega. Kui ikka su jutu peale ei ole nõus, siis paarisuhte koolitusele.

#4005116:

Palun lohutage. Ma ei suuda enam taluda, kuidas ma räägin mehega millestki, ta on täiesti kohal justkui, mhmh ja okei – ja kui järgmisel päeval viitan, et noh, ma nüüd tegin selle asja ära, siis ta pole iial kuulnud ega näinud ja me pole sellest rääkinud. Okei, räägime uuesti – aga sama kordub ka järgmisel teema ülesvõtul. Jälle ta ei tea asjast midagi ega pole kunagi kuulnud! See mõnda aega on talutav ja mõistusega võetav, aga ma nüüd enam ei suuda, see tundub mulle juba isikliku solvanguna – minu jutt meelde ei jää.

Sa ei hakka ju möödaminnes rääkima ? Sa ikka ALATi ütled, et kallis ma tahan rääkida, on sul aega. Mees, kes parajasti mõtleb ise millegi üle, ei kuule sind iial. Seetõttu pead sa kõigepealt ütlema, et sa tahad rääkida ja küsida, kuna on sobiv hetk. Nii sama mööda minnes rääkima hakkamine on sama hea kui seinale rääkimine. Niie t tahad, et mees mäletaks, lepid temaga kokku, et tahad olulistes asjadest rääkida, et kuna sul aega on. Mehel ju ka omad mõtted ja omad ideed ja oma elu. Sa ei ole mehe omanik, et võid alustada rääkimist siis kui sulle pähe tuleb. Kooselus tuleb rääkimine ikka kokkuleppida, et teine võtaks aega sinu mõtete ärakuulamiseks. Nii et räägi kuidas sa rääkimist alustad ?

#4005194:

Selles olukorras tekib kohe küsimus, et kas lapse lasteaeda viimine ja toomine on ainult naise ülesanne, sest kui oleks jagatud, oleks see mehe jaoks normaalsus ja ta läheks sinna järele.

Miks see ei või ainult naise ülesanne olla? Näiteks meil oli nii, et mees viis hommikuti (mina magasin kauem) ja õhtul tõin mina ära. Normaalne ju. Ja mõnes peres on ehk hoopis nii, et üks viib ja toob, teine teeb mingit muud kodutööd rohkem, näiteks teeb süüa. Igas peres oma tööjaotus – võrdne panus ei tähenda, et kõiki töid pooleks peab tegema.

#4005279:

Mehel ju ka omad mõtted ja omad ideed ja oma elu.

Sa ajad segamini armukese aja ja naise aja. Naine võib igal hetkel ühiste laste osas pöörduda normaalses peres. Nagu meeski. Ilmselgelt kui mees on tööl, siis mitte. Muidu juhtub nii, et ka naine enam ei kuule meesr, kui see tsl meetri kaugusel midagi tähtsat ütleb. Mida külvad, seda lõikad.

#4005294:

Ja kui koju jõuan ja rääkima hakkan, kui vahva koer oli, siis mees küsib – mis koer? Misasja? Millest sa räägid? Käed vajuvad rippu, no ei jaksa. Pole oluline detail, aga masendab.

Kui pole pidevalt selline olnud, on vaid mõned võimalused.