Järgmine kord püüa süveneda. Ise sa sooviksid, et sinu soovidega arvestataks, püüa siis samaga vastata.
Mina näiteks ei soovigi mehelt asju, mis talle rasked on just seetõttu, et 40 aastat, stressi, suunatud meetodeid, harjutamist jne. ei ole aidanud mind hajameelsusest üle saada ja seetõttu ei oota ma ka oma mehelt asju, mis talle loomuomased ei ole.
Jah ma olen võimeline tohutu energiakuluga end keskenduma sundima ja tegema asju ülimalt täpselt ja hästi, saama erialaselt auhindu jne.. Aga energiakulu selleks on tohutu. Ma suudan seda teha tööl aga mul on vaja aega puhkamiseks, et ma ka järgmisel ja järgmisel päeval suudaksin keskenduda. Kui peaksin koduses elus ka end kogu aeg hoidma pingul nagu pillikeel, ei peaks mu tervis vastu. Või õigupoolest elasin selle juba läbi. Püüdsin olla ideaalne töötaja, lapsevanem ja abikaasa ja põlesin täielikult läbi. See avaldus jubedate närvivaludena ja valuvaigistite najal elamisena paar aastat järjest. Paraku on minu kaasal valida, kas elab minusuguse hajameelsega, kes kodus päriselt puhkab ja seega sageli unustab, vahel ei pane tähele, või läheme lahku. Inimesel üle omal varju hüpata ei ole võimalik. Need asjad, mis on väga vajalikud, tuleb ise osta või helistada ja kontrollida, kas sai ostetud. Oma heaolu ei tohi panna teisest inimesest sõltuma. Kui miski on sulle väga oluline, tee seda ise, eriti kui tead, et kaasa sageli unustab.
See, et lahendus tundub lihtne- lihtsalt tee paremini, treeni tähelepanu, ei tähenda, et see ka päriselt inimesele jõukohane on.