Teema: Mees ei kuule

Mehed…… Mina olen aru saanud, et meeste mõistus ei võta lihtsalt kinni neid “peaks” ja “teeks” vormis arutelusid. Nende jaoks ei ole see “peaks” kokkulepe. Meeste mõtlemine vajab konkreetsust. Näiteks: rääkisime, et koolivaheajal läheme spa-sse. 21-23.10 on saaremaal hea pakkumine, võtame selle. Palun tee endale töölt vabaks 21-23.10 ja broneeri 21ks Saaremaale praamipiletid ning 23ks tagasi piletid. Ma ostan spa paketi.

#3568029:

Mehed…… Mina olen aru saanud, et meeste mõistus ei võta lihtsalt kinni neid “peaks” ja “teeks” vormis arutelusid. Nende jaoks ei ole see “peaks” kokkulepe. Meeste mõtlemine vajab konkreetsust. Näiteks: rääkisime, et koolivaheajal läheme spa-sse. 21-23.10 on saaremaal hea pakkumine, võtame selle. Palun tee endale töölt vabaks 21-23.10 ja broneeri 21ks Saaremaale praamipiletid ning 23ks tagasi piletid. Ma ostan spa paketi.

Ja veel parem on see kõik veel igaks juhuks edastada taasesitletavas vormis.  Meie paneme selle nt messengeri kirja 🙂

Kui mulle keegi kolm nädalat tagasi oleks rääkinud, et äkki läheks kuskile ja rohkem pole sellest juttu olnud, ma ei saaks ka aru, et tõsiselt on minek. Mul oleks see ammu meelest läinud. Ole konkreetsem ja tuleta kokkulepitut aeg-ajalt meelde. Toimib ka näiteks tööelus. Kui ma saadaks isegi mingi käsuga kirja välja, et kolme nädala pärast tuleb esitada see asi, siis ei esitaks mitte keegi seda, kui ma enne tähtaega seda meelde ei tuletaks. Kolm nädalat on piisavalt pikk aeg, mida üldse ei registreerigi, et midagi vaja teha on. Tundub, et nii pikk aeg, küll ma hiljem mõtlen sellele ja nö õigeks ajaks on asi juba ununenud.

#3567905:

Puhisesin siin natuke ennast välja, hakkab kergem. Rääkisin 3 nädalat tagasi, et tuleb koolivaheaeg, et läheks Saaremaale spa’sse. Ei rääkinud ajal, kui ta luges lehte või vaatas telekast sporti, täiesti adekvaatselt vastas, et siis peaks panema praamile piletid kinni jne.

Täna hakkasin siis õhtusöögi ajal lastega arutama, et millal siis koera vanaema juurde hoidu viime – ja siis tegi mees suured silmad – et lähete kuhugi või ning raiub nagu rauda, et tema ei tea Saaremaa sõidust midagi! Eks siis nüüd tõstis oma tööasjad ringi ja saame minna, aga kuidas ei suuda inimene jätta selliseid asju meelde.

Kas pani siis keegi teist praamipiletid ja toad spas kinni? Kas sa tegid seda nii, et mehega konkreetseid kuupäevi/kellaaegu/spaapakkumisi ei arutanud?

#3568123:

Seda oleks saanud jah esitada nii: mees, lähme laste koolivaheajal Saaremaale spaasse puhkama. Võta töölt vabaks paar päeva.

Kuskil võiks ka olla ju “Mis sa arvad kui…” ja “Millal sa saad vaba päeva võtta”
Või käibki ainult käskivas kõneviisis teil?

Mis “mehed” siin uriseda…

Minu meelest ka ei ole see “oleks ja teeks ja peaks” veel mingi kokkulepe, see oli üks idee, puhtalt teoreetiline arutelu ja veel küllalt kaua ette, niiet jõuab meelest minnagi. Kas siis hiljem ei võtnud üldse üles teemat, et millisesse spasse on kohti, millise praamiga minna ja kuna kodust sõitma hakata jne?? Tegid kõik asjad üldse ilma temaga arutamata ja kellelegi sõna ütlemata, spa, sõidud? Loomulikult ta unustas selle ära, see polnud ju veel mingi plaan, see oli lihtsalt idee tasemel jutt. Me ka kogu aeg arutame, et teeks seda või teist, sellele järgneb ikka konkreetsem jutt, mis ja kuna.

<p style=”text-align: left;”>Ei saa aru, millest siin käod aru ei saa.. Mees ju ütles enne minema hakkamist, et ta ei tea Saaremaale sõidust midagi, ometi oli naine sellest rääkinud. Isegi, kui mees ei saanud (tingiva kõneviisi tõttu) aru, et päriselt lähebki minekuks, siis “ei tea asjast midagi” pole ju ikka korrektne väita. Ilmselt mees poleks asjast ka siis midagi teadnud, kui mees oleks ise praamipiletid ostnud.</p>

Oh, inimeste mälu võib ikka väga erinev olla. Minu mees näiteks mäletab imehästi oma kunagise tudengikorteri postinumbrit, aga tal ei tule meelde, mida me paar päeva tagasi tegime. Kohe üldse ei tule. Mul oli ka periood, kus olin hämmingus ja isegi veidi solvunud…. aga tegelikult pole sellel solvumisel mingit mõtet. Tuleb lihtsalt leppida teise eripäraga. Vananedes tuleb veel altsaimer ja kõik muu mängu… inimene on ikka inimene mitte mingi kõike salvestav arvuti (kuigi arvuti võib ka kokku joosta).

3 nädalat! Mu mees ei suuda sedagi meelde jätta, mis ma eelmisel päeval ütlen, nädalatest rääkimata. Reede õhtul ütlesin, et lähen suuremate lastega laupäeva hommikul teatrisse ja ta peab siis väiksemaga koju jääma. Ta oli nõus ja kõik oli okei. Laupäeval siis teatasin, et me hakkame poole tunni pärast minema. Selle peale tehti suured silmad, küsiti kuhu ning et naabrimees oli just helistanud ja teda appi palunud remonti tegema ning ta kavatses hoopis sinna minna. Igasugune teater oli tal täiesti meelest läinud. Ja see pole üldse ühekordne juhtum, vaid ikka väga sageli on nii. Me kirjutame Viberis tavaliselt ja olen näidanud screenshote, et me oleme neist asjadest rääkinud. Aga no ei midagi. Kui ikka pole antud seda lühimälu sellisteks asjadeks, siis pole midagi teha. Ja mehe peale pahane olemine ju ka olukorda paremaks ei tee.

Minul on täpselt samasugune mees või veel hullemgi, ei mäleta kunagi kokkulepitud käike ega midagi muud perega seonduvat. Nüüd selsamal sügisvaheajal oli meil mehega kooskõlastatult Pärnusse SPAsse minek broneeritud, kui minek käes, ei teadnud tema sellest midagi. Meil oli koolivaheajal puhkus, aga just SPAsse mineku päeval oli lubanud mees minna tööle, sest üks kiire projekt vajas lõpetamist. Oli pahane, miks selle SPA üldse broneerisin kuigi arutasime koos ja see oli meie ainuke puhkuseplaan. Aasta alguses planeerisime sügiseseks koolivaheajal veel nädalast reisi, aga seda praeguses olukorras ei toimunud. Ma ütlesin, et kui peaksid nädala töölt ära olema ja oleksime saanud reisile minna, mis siis tööasjadest saanud oleks, mees ei mäleta ka seda, et tahtsime reisile minna, kuigi viimased aastad oleme alati sügisvaheajal reisil käinud ja aasta alguses arutasime koos ka selle aasta reisiplaane.

Vanem laps käis just autokoolis, tal oli mõni aeg tagasi eksam. Mehega korduvalt rääkinud autokoolis ning eksamitest ja oleme koos arutanud autokooli teemadel. Õhtul enne lapse eksamit veel ütlesin mehele, et hoia homme sellest kellast kellani pöialt, et eksamil hästi läheks, küsis üle veel kellaaja ja lubas kindlasti pöialt hoida. Järgmisel ehk eksami toimumise päeval ei rääkinud ega küsinud mees eksami kohta sõnagi. Küsisin ise, kas tahab teada ka kuidas lapsel autokooli eksam läks, mees küsis kas tal oli täna eksam või?

Minul on olnud palju pisioperstsioone, emakasse tekivad polüübid ja neid on tulnud iga paari aasta tagant narkoosis eemaldada. Tean mitut korda kui olen mehega eelmisel õhtul arutanud, et nii jube jälle see narkoosi alla panek ja taastumine, vahel tekib põletik ning ikka olen olnud hirmul enne operatsiooni, mees on veel lohutanud. Järgmisel päeval loodan, et mees ise helistab ja küsib kuidas läks, aga seda ei juhtu ning õhtul kui ise rääkima hakkan ja solvunud olen, et ta ei hooli minust ega minu tervisest, ütleb, et ma pole talle operatsioonist sõnagi rääkinud, tema ei tea sellest midagi.

Olen selliste juhtumite pärast olnud lahkumineku äärel, tundub nii hoolimatu, kuid siiani siiski andestanud. Kõiki tööasju, samas mäletab ta perfektselt ja see ajab veel rohkem vihale, sest see peaks tema prioriteete näitama, asi pole ju tema mälus.

#3570933:

Äkki ostate sellise suurema seinakalendri ja kirjutate sinna SPA, EKSAM, LÕIKUS jne

Miks sa arvad, et need mehed lisaks “kuulmispuudele ka nägemispuudega ei ole?”
Aga tegelikult, loomuliklt, pole probleem mingis puudes, vaid prioriteetides. Mees lihtsalt ei hinda piisavalt oma naist ja ilmselt ka lapsi.
Aga vägisi hoolima ei pane ja mis teil muud üle jääbki, kas kannatate ära ja võtate teadmiseks VÕI lähete lahku.

Ja loodate heale õnnele, et kohtate samasugust lahkuaetud meest, kes on läbi selle valusa hoobi saanud, õppinud, arenenud/muutunud ja elu lõpuni kannab teid kätel.
Ja mäletab perfektselt nii Spa kuupäevi, teie terviseprobleeme, laste autokoole ja teie lemmiktoitu.
Mida isiklikult kokkab miinimum korra nädalas.

#3568507:

#3568104:

Olen ka selline nn. oma mullis pidevalt – kui ka pealtnäha midagi ei tee, mõtlen tööasja, mõnd hobiasja, kuidas lahendada, mida teha tahaks, kuidas… vaatan ühte toanurka, et kuidas need liistujupid seal ideaalselt võiks olla, ajakirja kaanel inimest… et huvitav mõte või miks nii ütles…jään juurdlema,

Unistan aiamajast, mõtlen läbi kus ja kuidas see olla võiks – igasuguste detailideni….

Mul polegi momenti, kui olen lihtsalt niisama, peas käib kogu aeg mingi teema – vbl. olen mõne arsti patsient, aga ise olen igasuguse mõttearenduse üle väga õnnelik ja nende tulemused vaimustavad ka teisi..kui midagi konkreetselt ka valmib, see selleks…

Mees pidevalt räägib asju üle, sest isegi natuke liiga palju ümbritsevat läheb ühest kõrvast sisse, teisest välja. Tihti täpsustab, et seda on 4, toda 3 korda juba rääkinud. Kui iga kord tuleks tüli, siis meie majas muud polekski.

Muide sinu tekst on klassikaline õpikutekst sellest, kuidas töötab AD(H)D häirega inimese aju ja mõtlemine. See, mida sa kirjeldasid, ongi neile inimestele kõige iseloomulikum omadus.

Kas siis kõik inimesed si mõtlegi kogu aeg millelegi? Lihtsalt tühi pea, kuni keegi mingit siseendit annab? Siis on minul ka see diagnoos, ehkki ma kuulen ja jätann meelde väga hästi. Lihtsalt ma iga kord pean nägema 4 sekundit vaeva, et oma mullist välja tulla. Eriti tüütud on inimesed, kes räägivad midagi, jäävad vait. Ja siis 3 minuti pärast tuleb järgmine lause ja siis 10 min pärast uus. Tüütu on end kogu aeg lülitada siseelult vastuvõtja rolli. Peas on pidevalt mingid plaanid, ideed, mõtsiklused. Tühi nüüd pea küll kumagi ei ole. Kas siis kellelgi on nii, et polegi omi mõtteid üldse peas?

Äkki need siinsed draamakuningannad on oma mehed lakkamatu draamatsemisega lihtsalt “tuimaks treeninud”, ei jõua ju iga pisiasja pärast pabistada.

Ma lähen närvi, kui mees vahel liiga palju mõne minu pisimure pärast muretseb. Aga kui mul on vaja, et ta kaasa elaks, siis ma ütlen ise: “Noh, sa ei tahagi teada, kuidas mul täna läks selle asjaga?”. Või siis hoopis:”Ma olen täna nii haige ja vilets, ma ei jaksa midagi teha.” Ja ta võtab seda arvesse ja läheb ja teeb ise minu osa ka sel puhul ära. Normaalne.

Kui mul oleks nii halb, et ma täiesti kõnevõimetuks muutuksin, siis tuleb juba kiirabi kutsuda, seda ta ju ikka märkaks, sest me räägime omavahel muudel teemadel ka.

Jeekim küll, mis lasteaed.

#3568071:

No kuule… 3 nädalat tagasi rääkisid ja veel vormis “oleks ja teeks”. Mees lihtsalt unustas ära või ei võtnud seda tõsise plaanina.

Tõesti jah? Huvitav kuidas naised alati aru saavad kui neile midagi rääkida?

Pole vaja meeste puudelisust õigustada, vähe sellest et nad ise midagi ei orgunni, nad ei mäleta ka, kui nad kuhugi minema või midagi tegema peavad!