Teema: Mees ei ole sünnitusel väljutuse juures

Valutamise ajal polnud mul üldse meest vaja, sest ma sain ise valud välja hingatud, aga presside ajal oli väga hea kellegi käesti kinni hoida ja hea oli teada, et oma mees on juures, kui beebi sünnib. Pärast rääkis ta üsna üksikasjalikult, kuidas see väljatulemine tegelikult on, sest ega mina ju ei näe seda. Tema on ikkagi meist esimene, kes meie last näeb ja see on mõnes mõttes privileeg. Ta on ka minu pabulaid linalt kokku korjanud (esimese lapsega) ja kannatanud välja selle, kui ma lootevete puhkedes ta püksid ära määrisin (teise lapsga) ning aidanud lõdvestada presside vahel, kui mul rütm sassi läks ja jaks ära kadus (kolmanda lapsega). Mulle näib, et see kogemus meid pigem lähendab, aga samas ma tean peret, kus mees oli väljutuse ajal juures ning tõesti sai selle nägemisest väikese šoki. Inimesed on erinevad ja muidugi tuleks mõlemal see enne sündimist läbi rääkida, et kes kuskil on, kui asjaks läheb.

Minu elukaaslane vist lootis näha seal midagi muud. Ta ei ole loomu poolest kartlik vms aga see nägemine oli vist tema jaoks kole.