Olen kohe täitsa hädas. Mulle on alati koerad meeldinud ja suure lunimise peale mees lõpuks oli nõus, et võtan koera. Talle ei meeldinud see idee, aga kuna koer on ainult minu oma ja minu vastutada, siis ta oli nõus.
Mina hoolitsen koera eest, ainult mina käin koeraga õues, aga nagu ikka koeraga on seotud ka negatiivsed asjad. Koer on meil olnud kaks aastat. Eelmine aasta koer haukus maal ja ajas mehe närvi. Mees ütles, et ma pean oma koera magama panema. Siis olid koeral tervisega probleemid, seenhaigus. Jälle, et ma pean selle koera ära likvideerima, sest pere raha kulub arsti juures käimisele. Koer on isegi tubli. Pidime vahepeal korterisse kolima ja kartsin, et üksi olles äkki haugub. Ei haugu. Siis oli mees kindel, et kutsikana sööb meie maja ära, rikub jalanõud, lõugab öösel. Mitte midagi sellist polnud. Aga ikka jääb koer talle ette. Vastik peletis liputab saba ja segab esikus riideid vahetamast. Oh õudust, kui me koer on laua pealt midagi varastanud. Siis on mees valmis teda maha lööma. Mina pean vahel olema, et ta koerale liiga ei teeks.
Viimati olin okseviirusega haige ja päeva voodis. Meeletu nõrkus oli. Palusin, et keegi viiks koera pissile. Mitte keegi seda ei teinud. Tuigerdades ajasin end püsti ja läksin õue.
Paar korda kuus peab mees korraks koeraga õues käima, sest mind pole terve päev kodus. Olen koolis. Aga seda tehakse ka ainult sellepärast, et järsku laseb toa täis. Ka seda paari korda heidetakse ette, et tema ei ole nõus käima õues.
Nüüd siis mees avastas, et tema jope on koera karvu täis. Tõesti meie koer ajab palju karva. Ma üritan ikka iga päev tolmuimejaga teha, aga mees on täiesti raevus nendest karvadest. Puhastasin ruttu mehe jope ära, aga see pidi ikka räpane olema. Mees väitis, et teeb lihtsalt korteri ukse lahti ja viskab koera välja. Nüüd õhtul küsis, et kas ma olen juba välja mõelnud, mis ma koeraga teen.
Ma lihtsalt ei tea enam, mida teha. Mina koerast ei loobu. Aga ma ei saa ka kuskile kolme lapse ja koeraga kolida. Esialgu kolin elutuppa diivanile magama. Minu jaoks on abielu nagunii läbi. Ma olen seda teadnud vahelduva eduga juba palju aastaid. Probleem pole ainult koeras olnud. Mehe vastik käitumine on alati olnud. Ta lihtsalt mingi aeg suudab end kontrollida ja siis jälle lööb tema haigus välja. Olen andeks andnud palju asju, olen teraapias käinud, mehe sinna tassinud, antidepressante söönud, aga ma enam ei jaksa. Ma pean veel paar aastat vastu pidama, kooli ära lõpetama ja siis lahkun koos lastega.
Andke head nõu, kuidas see raske periood üle elada. Korter on meil ühisvara.
Teema: Mees ei salli minu koera
Sina oled see, kellel mees koera peksis aedikus? Nii tuttav jutt!
Palun! Otsi oma koerale kiiremas korras uus kodu, sest mees lööb ühel hetkel koera lihtsalt maha või viib salaja metsa.
Otsi koerale uus kodu, ehita oma elu üles ja koli siis lõpuks mujale ja SIIS võta omale koer, kellega sa reaalselt saad ja jõuad tegeleda.
Koer ei ole süüdi selles, et sul mehega halb elu on, tema ju väärib parimat!
PALUN PALUN PALUN päästa oma kallis loom! See on tõesti juba loomakaitse teema. Kui sa seda ei tee ja oma kummi edasi venitad, lööb su mees ükskord koera vigaseks või viib metsa ja seob puu külge surema.
Kuidas sa siis edasi elad, vasta endale? Koer on sul ju nagu neljas laps – absoluutselt sinu vastutusalas, kaitsetu, võimetu mehe eest ennast ise kaitsma. Sina vastutad tema eest ju.
Kuidas ma annan oma koera ära. Mu süda ei luba.
Anna ajutiselt hoiukodusse ja kui sul asjad joones, võta tagasi. Enne, kui ta talle viga teeb. Ma olen varjupaigas näinud koera, kelle peremees peksis tal puuhaluga tagakäpa sodiks, see amputeeriti. Kas sa siis ka nii otsustusvõimetu oleksid, kui mees käituks niimoodi su lapsega? Kuud on möödunud, koer ikka sama julmuriga koos?
Ja seda sina ei tea, peksis või hirmutas. Sulle ütleb, et hirmutas. Koer ei räägi.
Taevas küll, Sa muretsed sellepärast, kuidas mees koera suhtub, aga muretsema peaksid hoopis sellepärast, kuidas ta Sinusse suhtub.
Sa olid haige ja keegi ei läinud koeraga välja? Keda sellega nüüd siis karistati, Sind või koera? Koer on hetkel lihtsalt peksupoiss, kui teda poleks, valataks kogu see raev Sinu peale välja.
Mulle on alati koerad meeldinud ja suure lunimise peale mees lõpuks oli nõus, et võtan koera. Talle ei meeldinud see idee, aga kuna koer on ainult minu oma ja minu vastutada, siis ta oli nõus.
No see pole ka normaalne, et hoolimata sellisest vastuseisust loom ikkagi majja võeti.
Ja kuidas ma sellise inimesega edasi elan? Ma loobun koerast ja mees on saanud oma tahtmise. Mina olen murdunud, lapsed ei saa üldse aru, mis toimub. Mis õppetund see lastele on? Et elusolendeid solgutatakse siia sinna. Ja loomulikult jään süüdi mina.
Oleksid pidanud enne mehe maha jätma ja siis koera võtma, mitte võtma halba suhtesse endale lohutuseks vastu mehe tahtmist koera, kes talle närvidele käib ja keda ta ei tahtnud. Ega mees ju palju eksigi, kui ütleb, et vahetasid tema koera vastu. Kas sa selle peale oled mõelnud, mis õppetund on lastele see, et sa oma meest solgutad?
No tõesti, ise ju oled omale selle jama kokku keeranud. Aastaid juba depressioonis, posu lapsi, mehega suhted halvad, aga ikka vaja koera lunida nagu titt. Ja kui mokaotsast ja ilmselt sinu virina vaigistamiseks saabub nõusolek, siis kohe loom ka vaja võtta (koju, kuhu 1 pereliige teda ei tahtnud). Nüüd hala, et mees su peni ei armasta. Enne oleks ikka pidanud mõtlema tagajärgedele.
Ma ei näe mitte ühtegi põhjust seda meest edasi pidada, jeerum, miks sa seda välja ei viska?
Sekunditki ei taluks inimest, kes on loomade vastu julm.
Mina sinu asemel läheks mehest KOHE lahku, ühisvarana soetatud korteri müüks maha ja võtaks pool raha endale ning võimalusel paneks selle uue eluaseme sissemaksuks (kolme lapsega võib muidugi keeruline olla laenu saada, oleneb sissetulekutest), aga kas või üüriks pinna ja mehele paneks alimendid peale, kolme lapse eest = 810€ kuus. Iseasi kas ta neid maksaks, aga kohtutäituri kaudu tuleks mingi raha ikka. Kolme lapse eest saad sa 500€ lastetoetust ka ning kui sa juhuslikult veel ka tööl käid, siis on su sissetulek täiesti arvestatav.
Mingi julmurist mehe puhul oleks mul ikka sügavalt savi, et tal kuhugi minna pole, mingu või varjupaika.
Mees ei salli minu koera
See mees ei salli ju sind, mitte su koera. Ikka ei ole veel aru saanud?
Miks sa elad koos mehega, kes sind ei salli?
Mees ei salli minu koera
See mees ei salli ju sind, mitte su koera. Ikka ei ole veel aru saanud?
Miks sa elad koos mehega, kes sind ei salli?
kindlasti on ta ju muidu väga tore mees ja väga hea isa.
Viimati olin okseviirusega haige ja päeva voodis. Meeletu nõrkus oli. Palusin, et keegi viiks koera pissile. Mitte keegi seda ei teinud.
Kes see “keegi” peale mehe veel on? Mehe tõrksust võin kuidagi isegi veel mõista, aga kas ka lapsed ei arvesta sinuga?
Ma pean veel paar aastat vastu pidama, kooli ära lõpetama ja siis lahkun koos lastega.
Kas oled mehest majanduslikult sõltuv või miks lahkumine kooli lõpetamise taga seisab? Kui auhted ikka nii kehvad, siis tundub see paar aastat liiga pika ajana.
Ma ei saa aru, kust võtsid inimesed mõtte elada mehe ja naisena koos! Ilmselgelt toimiks väga paljud elud palju rahulikumalt, kui elataks eraldi.
Kahju teemaalgatajast ja tema koerast. Ilmselt peaks mul kahju olema ka mehest aga kuna tema muresid ei tea, siis praegu väga pole ka. Nõu anda ei oska.
Mina sinu asemel läheks mehest KOHE lahku, ühisvarana soetatud korteri müüks maha ja võtaks pool raha endale ning võimalusel paneks selle uue eluaseme sissemaksuks (kolme lapsega võib muidugi keeruline olla laenu saada, oleneb sissetulekutest), aga kas või üüriks pinna ja mehele paneks alimendid peale, kolme lapse eest = 810€ kuus. Iseasi kas ta neid maksaks, aga kohtutäituri kaudu tuleks mingi raha ikka. Kolme lapse eest saad sa 500€ lastetoetust ka ning kui sa juhuslikult veel ka tööl käid, siis on su sissetulek täiesti arvestatav.
Mingi julmurist mehe puhul oleks mul ikka sügavalt savi, et tal kuhugi minna pole, mingu või varjupaika.
Kui korter on ühisvara, siis ei saa ilma mehe nõusolekuta seda müüa. Kolme lapse ja koeraga ei üüri keegi sulle naljalt ka korterit. Karm, aga hetkel tuleks ilmselt kaaluda koerale hea hoiukodu leidmist (ajutiselt, kuni asjad liikuma saab).
Aga sellist olukorda, et ema on voodis haige ja isegi lapsed ei ole nõus koeraga välja minema, ma ette ei kujuta! Tundub, et koer on naise eraprojekt ja ülejäänud pereliikmed temast ei hooli. Sellistel tingimustel ma tõesti ei saa aru lapsikust oma jonni ajamisest ja looma peresse võtmisest, eriti kui kasvataja oli nõus koera tagasi võtma.
Naine tahab mehest lahti saada, mängib süütukest ignorantset. Muidugi keeruline kui korter kahepeale aga miks koera asjasse segada?
See on jälle seesama naine, kellel ei tundu prioriteedid üldse paigas olevat.
Ma ei saa aru, miks peab sellisesse koju tooma koera, kus koera ei sallita. Vaene koer. Tal oleks ehk kergemgi olnud, kui kasvataja oleks ta magama pannud, kui nüüd sellises vaenus elada.
Ma ei saa aru, mida peab üks kolme lapse ema niiväga õppima, kui tal on hoopiski vaja olla majanduslikult iseseisev ja oma mehest lahku minna. Koolist tuleb võtta akadeemiline ja tööle marss! Kui elukoht mehest eraldi olemas ja majanduslik stabiilsus saavutatud, siis saab edasi õppida. Ega tarkus maailmast vahepeal ära ei kao.
Ma ei saa aru, milleks piinelda.
Aga see mees ja see koer ju ei suuda koos eksisteerida. süü on mehepoolne, aga mis seal vahet, sa ei saa seda olukorda ju kuidagi paremaks muuta. Ilmselgelt elab mees veel oma pinged sinuga ka koera peal välja. Kui sa korterit müüa ei saa ja välja kolida ei saa, siis peaksid ilmselt leidma koerale uue kodu. Kas sul vanemaid ei ole? Vahel on nemad sellistes olukordades aidanud (kas võtnud enda juurde kodulooma või kogu kupatuse). Samas muidugi ei pruugi nad sellega nõus olla või pole see neil võimalik. Lihtsalt karta on, et selle paari aastaga, mis plaanid seal diivanil elada ja seda kaadervärki koos hoida, läheb su koeral väga kehvasti ja mees teeb oma ähvardused teoks. Ta ei tundu eriti pika kannatusega tüüp.
Su mees on täielik idioot ja sa ei peaks laskma end sellisel kamandada. Kõigepealt, otsi koerale vähemalt ajutine kodu. Siis jäta see mees maha, sest ta on koerata ka täisidioot. Ära isegi oota kooli lõpetamisega, äkki saad kooli kõrvalt tööl käia, kui on raha vaja. Kui sul on väikesed lapsed, siis ainepunktinõuded ei kehti ja õpingute lõppu saab edasi venitada. Kui pool majast on sinu, siis mingi raha sealt nagunii saad ja mees peab alimente maksa. Koli kindlasti ära, ma oleks selle mehe juba ammu ukse taha tõstnud.
Ma ei saa aru ka, miks naised meeste järel koogutavad ja üritavad end neile meeldivaks teha, et mees rahul oleks. Ma ütleks, et ära vingu, tee ise korda ja mine minema, kui miski ei meeldi. Täiskasvanud inimene ju. Pealegi, naine ei peaks olema mehe psühholoog ega teda kuhugi tassima, kui mees ise end muuta ei taha, siis enda asi. Mõned inimtüübid ongi sellised, et enne ei muutu, kui häda käes, sest naine tuleb ju nii mugavalt tagasi, hoolitseb ta eest ja üritab abielu päästa. Või on see mees üldse sotsiopaat või nartsissist, sel juhul ei saa nagunii asja.
Meil on samasugune surve, et võtame koera. Lapsed tahavad, mina ei taha. Kirjutad et mees oli ise nõus et te võtate koera, kuigi algul oli vastu. Ma mõtlen, et jätkuks mul meelekindlust olla ikka lõpuni selle vastu, et me ei võta koera. sest ma ei taha koera.
Koer on keskmist kasvu ja parajalt tugev. Lapsed ei jõua teda kinni hoida, kui mõni teine koer peaks silmapiiril olema või inimene. Meie koer ei ole kuri ja ei ründa kedagi, aga ta tunneb suurt huvi kõigi vastu. Ka võõraste inimeste poole kisub. Kutsikast peale olnud selline kiiks. Kui nüüd mees täielikult loobub koeraga pissil käimisest, siis peab vanem laps koera lihtsalt kiirelt pissile ja kakale viima ja kohe tuppa. Ma küll ei poolda poovaid rihmasid, aga võib-olla peab sellise ostma.
Kuna me enam ühes voodis ei maga, siis ma kujutan ette, et mees loobub isegi kõige väiksemast abist. Tõenäoliselt keerab rahakraanid ka kinni.
Ma ei käi tööl ja olen pühendunud õppimisele. Minu sissetulek koosneb lasterahadest, stipendiumist ja töötukassa toetusest. Kokku umbes 800euri. Kui ma tööle läheksin, siis ei jõuaks enam õppida. Ma õpin kaugõppes ja meil juba pooled on loobunud koolist. Koormus on suur ja eriala on väga raske. Kolmas laps käib sõimes ja mees on vahelduva eduga välismaal tööl. Hetkel küll kodus olnud pikemat aega. Nii et ma enamus ajast olen nagnii üksikema olnud.
Kui lähed lahku, saad minna osakoormusega tööle. Hetkel on tööjõupuudus. Sul on 3 last, nii et lasteraha saad 500 eruot, mehelt saad elatisena 810 eurot, lisaks veel stipendium (vist on 100 eurot?) ja palk (poole kohaga müüja teenib ca 400 eurot netos), nii et sinu sissetulekud peaks tulema kuskil 1800 euro kanti. Seda pole 4 inimese ülalpidamiseks just palju, aga see summa võimaldab ära elada ja isegi vajadusel korterit üürida. Kui elamispinda üürida pole vaja, siis tulete päris lahedalt toime.
Ning kindlasti on sul ju vanemad, kes sind aidata saaks? Kui muud võimalust ei ole, siis esialgu koliksin kasvõi vanemate juurde ja vaatasksin, kuidas edasine elu toimima saada. Aga oma elu muutmisega pead sa alustama kohe täna, mitte homme, veel vähem 2 aasta pärast.
Ei ole mõtet näägutada karjade kaupa, mida ei ole tulnud teha – sellest ei ole ju enam mingit kasu. See on nagu maaslamaja jalaga löömine. Aidake parem probleemi lahendad, koer on siin n.ö. kaasuv probleem. Mehest tuleb lahti saada, mitte koerast.
Eelmine annab päris nutikat nõu. Löö oma tulud/kulud kokku ning tee kindel otsus. Koera annaksin ma ära, kahju küll – aga see võib osutuda taksituseks üürika leidmisel. Kahjuks ei tea, kus elad – ilmselt Tallinnas, kus on üürid laes. Soovitan – räägi ka vanematega.
Ei ole mõtet näägutada karjade kaupa, mida ei ole tulnud teha – sellest ei ole ju enam mingit kasu. See on nagu maaslamaja jalaga löömine. Aidake parem probleemi lahendad, koer on siin n.ö. kaasuv probleem. Mehest tuleb lahti saada, mitte koerast.
Eelmine annab päris nutikat nõu. Löö oma tulud/kulud kokku ning tee kindel otsus. Koera annaksin ma ära, kahju küll – aga see võib osutuda taksituseks üürika leidmisel. Kahjuks ei tea, kus elad – ilmselt Tallinnas, kus on üürid laes. Soovitan – räägi ka vanematega.
Vastupidi. Kui mehest ei oleks vaja lahti saada, siis poleks pereelus pingeid ja ei jääks koer ette kogu aeg. Aga 3 lapsega naine on oma kalkulatsioonid teinud. Tema saab alati lastele mõeldud elamispinnal elada ja süüa laste toitu. Mees on selgelt halvemas olukorras 3 lapsega. Sellest ka koera peal oma viha väljaelamine. Tuleks kodurahu taastada ja mitte mõelda teistele mun’idele
Ning kindlasti on sul ju vanemad, kes sind aidata saaks? Kui muud võimalust ei ole, siis esialgu koliksin kasvõi vanemate juurde ja vaatasksin, kuidas edasine elu toimima saada. Aga oma elu muutmisega pead sa alustama kohe täna, mitte homme, veel vähem 2 aasta pärast.
Kolme lapse ja koeraga vanemate juurde? Mõtle ikka, mida sa soovitad. Milles need vaesed vanemad süüdi on? Äkki elavad kahetoalises korteris näiteks? Mina ei arva, et need asjad elus nii peaksid käima: täiskasvanud laps on aastaid kodu mänginud, nüüdseks ennast nurka mänginud, ja vanemad peaksid kogu selle killavoori enda juurde võtma?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
