Oleme abielus 8 aastat, koos juba 11. Kui kokku kolisime olime mõlemad noored ja alustasime praktiliselt nullist.
Mina hakkasin raha kõrvale panema ning nüüdseks on minu aktsiad korralikku raha väärt.
Mees pole selle ajaga midagi säästnud ega pole proovinudki. Kõik palga kulutab viimse sendini ära.
Kuna oli plaanis kinnisvara soetada, siis sissemakse selle jaoks tuleks minu käest, kuna mehel mingisuguseid sääste pole. Nüüd aga ei suuda tema leppida, et minul midagi on ja temal mitte. Proovib mind naeruvääristada rumalate solvangutega ja absoluutselt iga jutu sisse seda lisada, et mul on nüüd raha ja temal mitte. Kõiges on süüdi teised, mitte tema.
Ausalt öeldes, see idee et temaga kahasse kinnisvara osta, on ka juba vastumeelt, tänu tema käitumisele.
Ma ei kannata sellist asja välja, ja ausalt ma ei olnud sellist külge oma mehest veel näinud, kuigi oleme koos juba nii pikalt.
Kuidas edasi, kui temaga nagu normaalse inimesega rääkida pole võimalik? Ma ei ole talle ninaalla hõõrunud rahateemat, aitasin ära maksta tema väikelaenu, olen ikka ju seesama inimene…